a. 3. Kohustada Jaak Sisaskit katseajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 4.
lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata Jaak Sisaskile katseajaks järgmised kohustused: • asuda tööle või võtta end arvele töötuna Töötukassas arvele hiljemalt 3 nädala jooksul vabanemisest; • mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud isikutega v.a KrMS § 71 sätestatud isikud. 5.
p 2 kohaselt hakata Jaak Sisaski katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.06.
J.Sisask esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J.Sisask avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör leidis, et J.Sisaski puhul eksisteerivad nii formaalsed kui ka sisulised ennetähtaegse vabastamise alused. Kohtuniku seisukoht
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on J.Sisask temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas
lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja kannab käesoleval ajal karistust rahvatervisevastase ja isikuvastase süüteo eest. J.Sisaskil on vabanedes elukoht tema isale kuuluvas elamus aadressil Tartu, XXX. Vabanedes soovib J.Sisask alustada autoremondialase äritegevusega OÜ-s XXX, mille omanikuks on J.Sisask. Materiaalne baas ja tingimused äritegevuse koheseks alustamiseks on väidetavalt 2 olemas. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt elatus J.Sisask enne vangistust narkootikumide vahendamisest. Suurimaks riskiks tulebki pidada narkootikumide vahendamise jätkamist, kui J.Sisaski äritegevus ei õnnestu ega taga talle piisava sissetuleku. On positiivne, et J.Sisaskit ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Kohus leiab, et J.Sisaski ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhooldusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste järgimine aitaks temal uutest kuritegudest hoiduda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt. J.Sisaski karistusaeg lõpeb 20.12.2011. a. Seega vastavalt
§-le 76 lg 4 tuleb katseaeg määrata kuni nimetatud tähtajani. Katseaega tuleb
Katseajal allutatakse süüdimõistetu
Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada
lg 2 p-st 4 tulenev kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele Eesti Töötukassas ja
MS § 71 sätestatud isikud. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.