lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtule esitatud kirjalikust tõendist nähtuvalt sõlmisid ja allkirjastasid hageja juhatuse liige UT ja kostja juhatuse liige VO 28.05.2010.a kokkuleppe-maksegraafiku, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse tasuda arvetest tulenev võlgnevus 1 892 675.60 krooni maksegraafiku järgi. Maksegraafiku mittetäitmisel olid kokku lepitud kõrvalnõuded - leppetrahv, intress ja viivis. Kostja juhatuse liikme VO vande all antud ütluste kohaselt on ta sõlminud hagejaga palju suulisi võlakokkuleppeid, kuid 28.05.2010 kirjalikku kokkulepet-maksegraafikut ta allkirjastanud ei ole. VO28.05.2010 kokkuleppel oleva allkirja ehtsuse kohta 14.09.2012 läbiviidud ekspertiisiaktist nähtuvalt ilmnes allkirjaproovides nii kokkulangevusi kui ka lahknevusi VO allkirjadega, mistõttu ei olnud eksperdil võimalik määrata, kas VO on allkirjastanud kokkuleppemaksegraafiku. Tunnistaja AO ja vande all ütlusi andnud UT ütlustest nähtuvalt viibisid nad 28.05.2010 kokkuleppe-maksegraafiku allkirjastamisel koos VO kolmekesi kostja kontoris, AO ja UT oli kaasas K OÜ ettevalmistatud kokkuleppe tekst, millesse tehti muudatusi VO solidaarset vastutust puudutavas osas, misjärel kostja juhatuse liige VO printis uue teksti välja ja see allkirjastati. OÜ K maksenõudega 04.02.2011 on tõendatud, et OÜ K oli volitatud kostjalt sisse nõudma 28.05.2010 kokkuleppest tulenevat võlga. Kostja juhatuse liikme VO ja hageja esindaja OÜ K 2010 aasta veebruaris-märtsis peetud kirjavahetusest nähtub, et VO palus 08.02.2011 e-kirjas pikendada 28.05.2010 sõlmitud kokkuleppe viimast tähtaega kuni 31.03.2011, lubades ühtlasi maksta võlast 300 000 krooni. Seejuures ei ole ta vaidlustanud kokkuleppe-maksegraafiku olemasolu, vaid on laenu tähtaja pikendamise taotlemisel viidanud kostja makseraskustele. 14.01.2011 saldoteatisest nähtuvalt kinnitas kostja hageja ees 666 675.60 EEK/42 608.34 € suurust võlga. Eeltoodust nähtuvalt on kostja juhatuse liikme VO ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning ekspertiisiaktist ei saa järeldada, et VO ei oleks allkirjastanud kokkulepet, mistõttu asub kohus seisukohale, et teiste tõenditega kogumis on 28.05.2010 kokkuleppemaksegraafiku sõlmimine ja allkirjastamine VO poolt tõendatud ja kostjal on sellest tulenevalt kohustused hageja ees. 28.05.2010.a sõlmitud kokkuleppe-maksegraafiku kohaselt võttis kostja endale kohustuse tasuda arvetest tulenev võlgnevus summas 1 892 675.60 krooni järgmise maksegraafiku alusel: 30.06.2010 - 50 000.00 krooni, 30.07.2010 - 50 000,00 krooni, 30.08.2010 - 50 000,00 krooni, 30.09.2010 - 50 000.00 krooni ja 30.10.2010-30.12.2010 - 1 692 675.60 krooni.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
1, 3, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 10.10.2011 vähendas hageja põhinõuet 39 516,31 eurole põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 1281,00 krooni. Kostja seda põhivõla suurust vaidlustanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 39 516,31 eurot.
Kokkuleppe p 2.1. kohaselt kui kostja ei tasu võlgnevust lõplikult 30.detsembriks 2010.a., kohustub kostja tasuma intressi kompenseerimaks raha kasutamist makseperioodil 10% aastas, arvestusliku algusega 01.01.2010.a, mille tasumisele kuuluv summa arvestatakse tegeliku maksepäeva täpsusega enne viimast makset. Hageja esitatud intressinõude arvestusest nähtuvalt arvestas ta intressi ajavahemiku eest 01.01.2010.a kuni 04.07.2011.a kokku 14 216,86 eurot, kuid esitas hagis intressinõude 3059,80 eurot. Kuna arvestuslik intress on hagis nõutavast intressi summast suurem ka juhul, kui välistada sellest intress perioodidel, millele kostja on vastuväited esitanud, siis kuulub intressi nõue täies ulatuses rahuldamisele.
lg 1 tulenevalt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kokkuleppe p 2.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et leppetrahv ei ole võrreldes maksegraafikus märgitud võlasummaga ülearu suur, mistõttu ei pea kohus leppetrahvi vähendamise taotlust põhjendatuks. Kostja on tõendamaks oma makseraskust esitanud kohtule Krediidiinfo maksehäirete raporti, mille kohaselt on tal maksu- ja intressivõlg Maksu- ja Tolliameti ees. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei tõenda kostja makseraskust, vaid tema poolt sissenõutavaks muutunud võla mittetasumist MTA-le. Tunnistaja ja poolte juhatuse liikmete ütlustest nähtuvalt on tavapärane, et kostja võlgade tasumisega viivitab, mistõttu ei ole leppetrahvi vähendamise taotlus makseraskuste tõttu põhjendatud.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuleppe p. 2.
lg-st 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada seadusjärgse määrani põhjusel, et kostja on täitnud omapoolseid veolepingutest tulenevaid kohustusi, teinud regulaarselt hagejale makseid ning jätkab nende tegemist aga ka kostja majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuna hageja on ise piiranud viivise nõude põhivõla suurusega, mida kohtupraktikas peetakse aktsepteeritavaks, kostja ei ole tõendanud oma makseraskust, kuna Krediidiinfo maksehäirete raporti ei tõenda makseraskust, vaid kostja poolt sissenõutavaks muutunud võla mittetasumist MTA-le, hageja on esitanud viivise nõude 04.02.2011 K OÜ maksenõudes mõistliku aja jooksul, kostja ja OÜ K e-kirjavahetusest ajavahemikul 07.02.10-17.03.10 nähtuvalt oli kostja teadlik temale esitatud kõrvalnõuetest. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud ja tõendatud ka kõrvalnõuded ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 81 911,41 eurot, millest põhivõlgnevus on 39516,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 37 737,51 eurot, viivis 0,5% päevas põhivõlalt 39516,31 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, leppetrahv 1 597,79 eurot ja intress 3059,80 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.