S § 28 lg 3 p 1, § 35 lg 1 järgi 791,10 eurot. Vaidlus puudus ka selles, et otsusega nr T03100539 20.01.2011 (lk 27, I kd) on kostja otsustanud hüvitada hagejale kahju 50 % ulatuses, kuna leidis, et sõiduki Merecedes-Benz reg.m xxx, mille omanikuks on hageja, juht on vastutav 30.12.2010 Tartumaal Igavere Külas Haaslava vallas toimunud õnnetuse eest 50%. Otsuse järgi on kostja võtnud hüvitise suuruse 2 määramisel arvesse kannatanu osa õnnetuse tekkimisel 50% ja vähendanud selles ulatuses hüvitist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on keeldunud hagejale kahju hüvitamast kahju vaid 50% ulatuses. Kannatanu, kellel oli liiklusõnnetuse tõttu tekkinud isiku- või varakahju, võib LKindlS § 40 lg 1 ja 2 järgi esitada kahju hüvitamise nõude liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja vastu, antud juhul kostja vastu. LKindlS § 7 lg 1 ja § 44 lg-te 1 ja 2 järgi oli kindlustusandjal kohustus hüvitada kannatanule kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 4 järgi tuleb hüvitada liikluskahju vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud LKindlS §-s 27 nimetatud isikukahju (sh liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulu hüvitamine raviasutusele), mis tuleb hüvitada olenemata kindlustatu vastutusest. Käeoleval juhul ei ole vaidlust isikukahju hüvitamise üle, seega peab kostja hüvitama hagejale sellise kahju, mille tekkimise eest sõiduki Volkswagen Golfi otsene valdaja vastutab. LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus üldjuhul suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud
53. peatüki teises jaos.
lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus).
lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel
Seega ei oma vaidluses tähtust kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Nii vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seega tekib
järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Liikluskindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab kooskõlas
vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Sama on sätestatud ka LKindlS § 44 lg 2 teises lauses, mille kohaselt siis, kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Hageja taotluse alusel läbiviidud ekspertiisi tulemustest, so ekspertiisiaktist nr 12E-LL0032 26.07.2012 /lk 32, II kd/ ning kohtu algatusel suuliselt üle kuulatud eksperdi L. T arvamusest /06.02.2013, prot, lk 9091, II kd/ nähtub, et sõidukite Volkswagen Golf ja Mercedez-Benz Vito vahel toimus riivava iseloomuga kontakt. Mainitud tõendite kohaselt ei eelnenud kokkupõrkele ühe sõiduki järsemat suundumist kõrvale tee äärde, vaid toimus mõlema 3 sõiduki samaajaline kõrvalesuundumine kontakti ajal. Sõidukid on kokkpõrke järgselt peatunud, kokkupõrge toimus selliselt, et mõlemad sõidukid liikusid ning Mercedes-Benz Vito kiirus pidi olema suurem. Kokkupõrge leidis aset tee sõidetava osa keskosa piirkonnas. Kokkupõrke hetkel on mõlema sõiduki juhid suunanud sõidukit paremale. Seda, et enne kokkupõrget vaid üritas Volkswagen Golfi juht OG, pöörata sõidukit paremale, on leidnud kinnitust tema ütlustega /lk 113, II kd/. Tunnistaja S. L ütlused sellest, et õnnetuse eest oli vastutav vaid O. G , ei ole kooskõlas ei eksperdi arvamusega, mis põhineb tema kui eriteadmisega isiku poolt asjas juhtumi kohta kogutud ja uuritud kõigil andmetel, ega ka O. G ütlusega. Esitatud teatest liiklusõnnetuse kohta (lk 21-22 kd I kd) ei nähtu, et mõlema sõiduki juhid oleksid teinud manöövreid enne kokkupõrget ning O. G seletuskirjast ei nähtu, et ta oleks end tunnitanud täies ulatuses vastutavaks õnnetuse eest (lk 26, I kd). Hageja esitatud T. L , E. E R. T H. L (35-38, I kd), E. H (II kd 129) seletuskirjad viitavad sellel, et Mercedes-Benz Vito üritas pöörata oma sõidukit paremale. Seega on O. G ütlustega ning esitatud T. L , E. E , R. T ja H. L ja E. H kirjalike seletuskirjadega tõendatud, et õnnetuses osalenud mõlema sõiduki juhid on üritanud kokkupõrget kuidagi vältida, sooviga oma sõidukit pöörata paremale, kuid õnnetust siiski välistada ei suutnud. Asjas on eksperdi kirjaliku kui ka suulise arvamusega, et sõidukite kokkupõrge toimus selliselt, et mõlemad sõidukid liikusid ning Mercedes-Benz kiirus oli suurem ning kokkupõrge leidis aset tee sõidetava osa keskoksa piirkonnas ning alles kokkupõrke hetkel on mõlema sõiduki juhid suunanud sõidukit paremale. Seega on mõlema sõiduki kui suurema ohu allikast lähtuva oht olnud antud õnnetuse korral kohtu arvates 50%. Eeltoodud eksperdi kirjalikku ja suulist arvamust hinnates leiab kohus, et mõlemate sõidukite kui suurema ohu allikast lähtuva liikumise - tagajärjel tekkis õnnetus, mille tulemusel tekkisid kahjustused mõlemale sõidukile, sh hagejale kuuluvale Mercedes-Benz Vitole. Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses Volgswagen Golfi kui suurema ohu allikast lähtuva ohu tagajärjel
lg 4,
lg 1, 2,
Samas on kahju hagejale Mercedes-Benz Vito vigastuse näol tekkinud ka hagejast lähtuvast asjaolust, sest kahju tekkis ka Mercedes-Benz Vito kui suurema ohu allikast lähtuva ohu realiseerimise tagajärjel, mille eest on hageja kui suurema ohu allika omanik ja valitseja ise vastutav. Eeltoodu alusel oli kostjal kui Volkswagen Golfi juhi tsiviilvastutust kindlustanud isiku kindlustusandjal
S § 44 lg 2 teine lause järgi õigus hüvitist lähtudes kannatanu kui suurema ohu allika valitsejast lähtunud ohtu /50%/ arvestades, vähendada ka kahju hüvitist 50%. Seda viimast on kostja ka teinud (vt kostja otsus 20.01.2011). Eeltoodu alusel ei ole hageja nõue kahju hüvitamiseks 100% põhjendatud ega tõendatud, olles põhjendatud ja tõendatud LKindlS § 2, § 7 lg 1, 26 lg 4, 28 lg 3 p1, § 35 lg 1, § 40 lg 1, 2 § 44 lg 1, 2,
lg 1, 2, § 1057, § 127 lg 4, § 128 lg 1-3, § 132 lg 3, § 139 lg 1 järgi vaid 50% ulatuses ehk 395,55 eurot (791,10 eurot /2). Kostja on tõendanud kohtule esitatud hageja juhatuse liikme E. Hindi 25.01.2011 e-kirjaga (I kd lk 192), et hageja ei soovinud saada kostja poolt tasumisele kuuluvast hüvitisest 50%. Kostja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega 08.07.2011 04283 (lk 199, I kd), et hüvitas 395,55 eurot ehk 50% hüvitamisele kuuluvast kahjust hagejale, so mõni päev pärast 4 seda, kui kostja sai hagiavalduse kätte (01.07.2011, I kd lk 134 väljastusteade) pärast kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise tõttu taotluse kohtusse esitamist ja asja menetlusse võtmist. Eelmainitud asjaolusid hinnates leiab kohus, et kostja pole andnud põhjust hagejale kohtusse pöördumiseks. Kuna kostja on põhjendatud ulatuses kahju hagejale hüvitanud ning pole andnud põhjust nõude esitamiseks tema vastu, sest ta on koheselt pärast hagi esitamist kahju põhjendatud ulatuses hagejale hüvitanud, siis jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud, asja hind. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluse otsuses määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 191,73 eurot (lk 78, lk131 I kd ), ekspertiisikulud 457 eurot (lk 38, II kd) ning käesolevas kohtuasjaga seotud esindaja kulud 2479,32 eurot. Seoses vaidluskomisjonis toimunud asja lahendamisega, on hageja esindaja kulud 2008,24 eurot. Kostja vaidles taotlusele vastu. TsMS § 175 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 sätestatud järgi on hagihinna puhul 3200 eurot teiselt poolelt väljamõistetava esindaja kulu piirmäär 1600 eurot. Arvestades asja mahtu, tehtud töö ulatust, leiab kohus, et lepingulise esindaja tasu on põhjendatud käesoleval juhul TsMS § 175 lg 1 järgu 1000 euro ulatuses. OÜ A kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja kõik menetluskulud (lõiv 191,73€, ekspertiisikulud 457 €, põhjendatud esindaja kulud 1000 €) TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja enda kanda. Kostja menetluskulud on esindaja kulud 261,60 (käibemaksuta) eurot, mis on kohtu arvates aja mahtu ja keerukust hinnates põhjendatud kulud TsMS § 175 lg 1 järgi ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 sätestatuga. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 261,60 eurot (ilma käibemaksuta). Asja hind on 791,10 eurot. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.