Obsah (15)

§ 171§ 146§ 124§ 162§ 168§173§ 158§ 165§ 65§ 66§ 23§ 150§ 170§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-40151 Tsiviilasi N M (pankrotis) pankrotimen

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 19.11.2012 määrusega välja N M pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi. 24.05.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 11.08.2013 kohtule taotluse lõpetada N M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruanne

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul on kogu pankrotimenetluse ajal puudunud pankrotihaldurile teadaolev vara. Võlgniku pangakontole on laekunud ajaperioodil pankroti väljakuulutamise päevast kuni käesoleva ajani, alates
3. 2012 kuni 08.
4. 2013 vastavalt: REF AS ´lt on laekunud 2012 aastal 404,89 eurot ning 2013 aastal 404,89 eurot; S AS-lt on 2013 aastal saadud 1 643,05 eurot; EH on 2013 aastal saadud 306,24 eurot ning A C OÜ-lt 293,15 eurot. Võlgnik N M töötab käesoleval ajal AC OÜ-s (registrikood 10165587). Võlgnikul on üks alaealine laps (M M). Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei saa pöörata sissenõuet inimese igakuulisele miinimumpalgale lisaks ühe alaealise lapse pealt väljamaksele 1/ 3 miinimumpalgast lapse kohta, see on kokku 386,67 eurot kuus
5. aastal ning 426,67 eurot kuus 2013.aastal. N M sissetulek ei ole kogu pankrotimenetluse ajal ületanud nimetatud alampiiri (miinimumtöötasu ja alaealise lapse pealt mittearestimisele kuuluv osa), seega pankrotivara hulka laekumisi võlgniku töötasult ei ole olnud. Muu vara ja rahalised vahendid on võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudunud. Võlgniku pankroti väljakuulutamisest 19.11.2012 aastal kuni käesoleva ajani puuduvad laekumised pankrotivarasse
6. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta Väljamakseid pankrotivarast tehtud ei ole.

1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa N M pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus panditud vara.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 2 Vastavalt

§ 124

lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Kõnealuses pankrotimenetluses on puudunud müüdav vara. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast Pankrotiseadusest ja N M võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. N M pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud, pankrotihaldur on kokku kutsunud, lisaks nõuete kaitsmise koosolekule, ka ühe võlausaldajate üldkoosoleku, kus arutati kohtule ettepaneku tegemist usaldusisiku nimetamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

1. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk. Võlausaldaja nimi Nr. 1 Nõude rahuldamata osa 2 3 13 876, 42 52 082, 18 2 327,48 Rahuldamata nõuded kokku: 68 286,08
2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada.
3. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid kõnealuses pankrotimenetluses ei esine.
4. Maksejõuetuse tekkimise põhjused N M maksejõuetuse põhjuseks on tingitud muudatustest tema isiklikus elus. Enne laenulepingu sõlmimist suurima võlausaldajaga, oli võlgnikul kui ka tema abikaasal kindel sissetulek. Tänaseks on võlgniku abikaasa töötu ning pere ainsaks sissetulekuks on võlgniku töötasu. Seega oli N M maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

11. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on nimetatud seaduse § 158 lõikes 4 või 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Võlgnik N M on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ning et ta kohustub võlgnikuna täitma

§173nimetatud kohustusi.

N M töötab AC OÜ-s, millest saab järeldada, et võlgnik tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega ja seega täidab

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

Nõusoleku N M usaldusisikuks olemiseks on andnud OS (isikukood XXX)

1. Pankrotihalduri tasu Pärast pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud: 3
2. Võlausaldajate teavitamine, nõuete kogumine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine 1,5 tundi x 80 eurot = 120 eurot;
3. Maksu- ja Tolliametile järelpärimise koostamine, suhtlemine usaldusisikuga, kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot;
4. võlasualdajate üldkoosolekute protokollide ettevalmistamine, võlausaldajate 10.12.2012 ja 14.02.2013 üldkoosolekutel osalemine, kokku 1,5 tundi, s. o. 1,5 x 80 eurot = 120 eurot;
5. jaotusettepaneku koostamine, aruande koostamine, taotlusete koostamine ja esitamine kohtule, teate avaldamine, kokku 2,5 tundi s.o. 2,5 x 80 eurot =200 eurot. Kokku on haldur kulutanud N M (pankrotis) pankrotimenetluses 6 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 480 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Eve Selberg on 11.08.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et N M (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 13.08.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded N M (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et N M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud kolme võlausaldaja nõuded. Võlgnikul vara puudub. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et N M (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Sihtasutus KredEx 13 876,42 eurot; Danske Bank A/S Eesti filiaal 52 082,18 eurot ja Swedbank AS 2 327,48 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui 4 seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Eve Selberg tuleb vabastada N M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 480 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 480 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus N M (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi töötasuks 480 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 ja 5 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku N M (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja N M (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Kuna

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel ei ole võimalik määrata võlgnikule menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis on ajutise halduri tasu ja kulutuste osas Harju Maakohtu 19.11.2012 määrus haldurile täitedokumendiks. N M on 05.11.2012 esitanud Harju Maakohtule taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku 5 kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosoleku 15.07.2013 otsusega tehti ettepanek nimetada N M (pankrotis) usaldusisikuks OS(isikukood XXX), kes esitas vastava kirjaliku nõusoleku. Haldur on arvamusel, et kuivõrd N M (pankrotis) omab käesoleval ajal töökohta on kohustustest vabastamise menetluse algatamine võimalik. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik N M (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja nimetada N M (pankrotis) usaldusisikuks OS. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6