3. VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMISE MENETLUSEST Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud
lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik ei ole esitanud
lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on oma äritegevuses võtnud äriühingutele laene ja taganud seda isikliku käendusega. Kuna krediidiasutus on pööranud nõuded käendaja vastu, siis arvestades võlgniku vara koosseisu ja sissetulekuid, ei ole võlgnik suuteline täitma oma rahalisi kohustusi Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku suutmatus vara ja sissetulekute puudumise tõttu täita oma rahalisi kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlausaldaja pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ligikaudseks ajaks jaanuar 2010.a. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 5. MUUD TÄHELEPANEKUD ja ETTEPANEKUD Ajutine haldur on ajutises pankrotimenetluses tuvastanud ühe vara tagasivõitmise võimaluse tulenevalt
Ajutine haldur ei välista teiste selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. 18.05.2011.a. sõlmitud kinkelepinguga (koostatud ja tõestatud Sillamäe notar I. K. poolt, notari ametitegevuse raamatus registreerimise nr 961, leping on) on kingitud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 3433908 all kantud kinnistu asukohaga xxx. Kinnistule on käesoleval ajal seatud hagi tagamiseks keelumärga kinnistu võõrandamise keelamiseks AS-i Sillamäe SEJ kasuks.
2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne
lg 1 p 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. O. N.(kingisaaja) on võlgniku tütar ja seega
Tulenevalt võlausaldaja pankrotiavaldusele lisatud materjalides, esitati käenduskohustusest tulenev nõue võlgnikule juba 3.11.2009.a. Samuti oli võlgnik AS-i AREAL AN ainuaktsionär ja seega ka teadlik laenulepingute ülesütlemisest ja võimalikust nõude esitamisest füüsilise isiku vastu. Seega oli kinkelepingu sõlmimise ajal võlgnik maksejõuetu. Samas tuleb tähelepanu pöörata tagasivõitmisel sellele, et kinnistu oli ühisomandis (omanik ka võlgniku abikaasa) ja tagasivõitmise tulemusena peaks algatama ka ühisvara jagamise menetluse. 6
N. (isikukood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Samuti on haldur esitanud alternatiivse taotluse: Juhul, kui võlgnik esitab
sätestatud ajal ja korras kohustustest vabastamise avalduse, siis juhindudes
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused üleavad võlgniku varasid vähemalt 56 439,72 EUR võrra. Seega on ajutise halduri aruandega leidnud tõendamist, et võlgnikul on olemas mingi vara ning teoreetiline võimalus vara tagasivõitmiseks, kuid selle väärtus ei kata võlgniku kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Samuti kohustused iga päevaga suurenevad, sissetulekuid aga ei ole. Seega leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgniku on püsivalt maksejõuetu.
lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kellel oleks huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu ning kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Avaldaja on kinnitatud, et ei ole huvitatud menetluse jätkamisest ega soovi maksta raha deposiiti. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku varad ei kata tema kohustusi ja võlgniku kohustused suurenevad. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu Lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas 189,00 eurot. Avaldaja on kohtuistungil leidnud, et halduri tasu 90 eurot tund peaks arvestuslikult sisaldama ka käibemaksu. Haldur avaldajale vastu ei vaielnud. 8
lg 4 kuulub ülejäänud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud raha kogusummas 575 eurot 79 senti tagastamisele avaldajale, lähtudes
lg 4; 146 lg1 p 4 ja 150 lg 1 p 6
lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.