järgi üldmenetluses Süüdistatav Varmo Tugim, isikukood 37302204221, xxx Kaitsja adv. Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § otsustas: 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus Süüdi tunnistada Varmo Tugim
järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvata alates 28.01.2012.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5,9, § 179 lg 1 p 2 välja mõista Varmo Tugimilt riigituludesse menetluskulud: - sundraha 725 €, - tasu riigi õigusabi eest 1708,80 €, 1 - ekspertiisitasu 7978 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 17,44 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-12-6699, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: Metallitükk /pakend nr.11/, ajalehepaber /pakend nr.13/, vasaku- ja parema jala toasuss /pakend nr.18/, 3 sigaretikoni /pakend nr.19/, juuksesalk /pakend nr.20/, T-särk /pakend nr.25/, 2 karva /pakend nr.29/, dressipüksid /pakend nr.30/, metallist katkine lauajala tükk /pakend nr.9/, metallist katkine ratastel olev lauajala tükk /pakend nr.10/, metallist katkised lauajala tükid /pakend nr.12/, punase-valgekirju püksid /pakend nr.26/, tumedat värvi särk /pakend nr.27/ – KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitad; Varmo Tugimile kuuluv mobiiltelefon Nokia 1680c-2 IMEI x – KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada Varmo Tugimile; 2 CD plaati - KrKS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Varmo Tugimile esitatud süüdistus selles, et olles alkoholijoobes, 27.01.2012.a. ajavahemikul kell 21.00-22.40 x linnas x tn viibides E. T. ühises kasutuses olevas ühiselamu toas, peksis isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus alkoholijoobes E. T. rusikas- ja lahtise käega vähemalt 14 korral pea- ja kehapiirkonda ja vähemalt kahel korral metallist lauajala osaga paremale poole ülakõhu piirkonda, tekitades E. T. vigastused – rebendid maksa parema sagara pealmisel ja alumisel pinnal, rebend jämesoolekinnistis koos ümbritseva verevalumiga paremal pool, massiivsed verevalumid suurrasvikus, kõhunäärme ümber, mao taga, kõhukelmetaguses ruumis, roietevahelistes lihastes ja seljalihastes paremal pool alumiste roiete piirkonnas, parempoolse 6.-9. roide murd abaluujoonel koos rinnakelme vigastusega 7.roidel ning 6.7. roide murd rinnajoonel, vasakpoolse 9. roide murd lülisamba kõrvaljoonel; nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja nahakriimustused kehatüvel, alalõualuu lahtine killuline murd põrutus-rebimishaavaga paremal pool igemel, peapõrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid suuesikus, verevalum keelelihases, ninaluude killuline murd, põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas ja põrutushaava koos nahamarrastustega juustega kaetud peanahal vasakul pool kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja nahakriimustused näo piirkonnas, nahaalused verevalumid juustega kaetud peanahal, verevalumid kõõlustanul; nahaalune 2 verevalum kaela eespinnal keskmises kolmandikus koos verevalumitega kaelalihastes ja kõri eespinnal pehmetes kudedes, nahaalused verevalumid koos nahamarrastustega vasakul küünarvarrel, nahaalused verevalumid vasaku käe III ja IV sõrmel ning parema käe IV sõrmel ja peopesas V kämblaluu kaugmise otsa kohal, põrutushaav vasaku käe IV sõrme küüslülil, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel ja küünarvarrel, nahamarrastus paremal küünarliigesel, nahamarrastused mõlemal põlvel, nahakriimustused vasakul põlvel, täppverevalumid vasaku sääre alumises kolmandikus eespinnal, nahakriimustus vasaku sääre tagumisel pinnal. E. T surma sündmuskohal põhjustasid eluohtlikud vigastused - maksa ja soolekinnisti rebendid massiivsete verevalumitega soolekinnistis, kõhukelmetaguses ruumis, kõhunääret ümbritsevas koes ja parempoolse 6.-9. roide murrud mitmel keha anatoomilisel joonel koos rinnakelme rebendiga 7.roide kohal. Vigastuste tagajärjel tekkis verikõht – äge verekaotus sisemisest verejooksust. Seega Varmo Tugim pani toime teise inimese tapmise, s.t.
Süüdistatav Varmo Tugim tunnistas ennast süüdi osaliselt. Ta küll tõukas teda, aga ei soovinud tema surma. Kaitsja leidis, et süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida
Prokurör palus Varmo Tugim süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht Varmo Tugimile on esitatud süüdistus
Süüdistatav Varmo Tugim andis kohtus ütlusi, et tõukas E. T, aga surma ta ei soovinud. 27.01.2012.a. tarvitas koos E. T alkoholi. E. T tarvitas lisaks odekolonni. Umbes kella 18 paiku läksid V. N juurde külla, kus mängiti kaarte, tarbiti veel alkoholi ja E. T odekolonni. Umbes kella 20 paiku läks E. T koju, tema jõudis koju umbes 21.30 paiku. E. T oli üksinda kodus, oli purjus ja toa sassi ajanud. E. T tekivad purjus peaga tasakaaluhäired ja kukub. Televiisori laud oli katki ja ta pani selle kruvidega kokku. Ta nägi E. T näol umbes 1 cm suurust kriimu. E. T oli varem ka kukkunud ja kaebas rinnus valusid. Neil tekkis E. T viina pärast tüli ja nad sõimasid vastastikku. Ta lõi E. T paaril korral lahtise käega ja lükkas E. T tagantkätt, mille tõttu E. T kukkus laua peale ja laud purunes. Ta koristas laua tükid kokku ja pani need seina najale püsti. Ta tõukas E. T veel korra ja E. T kukkus nende tükkide otsa. Ta lõi E. T paaril korral, võttis õlgadest kinni ja raputas. Kella 22 paiku läks ta magama, E. T jäi voodi peale. Mingi aja pärast ta ärkas üles ja nägi, et E. T on põrandal ja kuidagi näost ära. E. T lõug oli ka viltu. Ta katsus E. T pulssi, aga ei tundnud seda. Ta tegi E. T kunstlikku hingamist, kuid kui see ei aidanud, koputas M. K toa uksele, et ta kiirabi ja politsei kutsuks. Kohus leidis, et süüdistatu ütlused on vastuolus teiste tõenditega, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Tunnistaja M. K ütluste kohaselt elas ta T. kõrvuti tubades, neil on ühine koridor, vannituba ja WC. Peksmine ja tülitsemine Varmo ja E. T vahel ei olnud erakordne. Peksmist T. toast oli kosta läbi seina ca pooleteist aasta vältel päevadel kui Varmo ja E. T olid alkoholi tarvitatud. Seda juhtus 2-4 korda kuus. Neile on kutsutud ka politseid, aga siis E. T olles ise verisena palunud poega mitte ära viia. 27.01.2012.a. õhtul kuulis ta, et E. T tuli üksinda koju kella 20 3 paiku. Umbes tunni aja pärast tuli koju ka Varmo Tugim, temaga oli kaasas K. O, kes aga 510 minuti pärast lahkus. Kella 21.30 paiku hakkas kõrvalkorteris kisa pihta. Kui Varmo Tugim on alkoholijoobes, siis ta ei vastuta oma sõnade ja tegude eest. Oli kuulda sõimamist, rüselemise ja peksmise hääli. Peksmise hääli oli kosta 2-3 minuti vältel, siis oli pikem paus umbes 15 minutit, siis jälle peksmine. Peksmist saatis kogu aeg ka sõim, oli kuulda mööbli kolinat. E. T oli vaikne inimene ega hakanud eriti vastu kui purjus oli. Oli kuulda, et ta ütles mitmel korral, et Varmo ei peksaks teda. Vahepeal käskis Varmo minna ja E. T ennast verest puhtaks pesta. Kõik see toimus vaheaegadega kuni kella 22.40-ni. Siis jäi kõik vaikseks. Kella 23.39 ajal karjus Varmo Tugim kõva häälega, et kutsugu kiirabi, E. T ei hingavat enam. Varmo Tugim hakkas ise selle peale nutma. Varmo paistis, et ei mäletanud, mis toimunud oli, sest ütles, et E. T on lõualuu ka viltu. Tunnistaja K. P ütluste kohaselt oli E. T tema x ja Varmo Tugim on x. E. T olid x ära võetud ja Varmo x oli ta kohtu poolt x. Varmo Tugim kasvas nii tema kui x juures. Ka Varmol oli alkohologa probleeme ja ägedana armastas rusikatega rääkida. Ta nägi E. T viimati 2011.a. septembris. E. T nägu oli siniseks pekstud. X ütles, et E. T ja Varmo olid alkoholi pärast tülli läinud ja Varmo oli ta siniseks peksnud. Tunnistaja V. N ütluste kohaselt käisid E. T ja Varmo tal 27.01.2012.a. külas. Koos tarvitati alkoholi ja mängiti kaarte. E. T jäi liiga purju ja Varmo käskis tal koju minna. E. T lahkus kella 19 paiku. Tema E. T mingeid vigastusi ei märganud. Umbes kella 20 paiku lahkus ka Varmo Tugim. Tunnistaja K. O andis kohtu ütlusi, et viibis 27.01.2012.a. T. toas umbes 5-10 minutit. E. T oli voodi peal pikali, mingeid vigastusi ta E. T näol ei näinud. Nii E. T kui Varmo olid alkoholijoobes. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga on koostatud 28.01.2012.a. Protokolli kohaselt on vaadeldud x korterit x. Toa põrandal lebab naisterahva surnukeha selili asendis pea suunaga toa akna poole. Kohtulikult uuritud surnu ekspertiisiakt nr 22 tõendab, et vigastused vastavad tekkelaadilt süüdistuses toodud mehhanismile ja nende tagajärjel saabus kannatanu surm. Ekspertiisiakti kohaselt E. T surma põhjuseks on liittrauma – massiivne kahetüve ja pea kinnine tömp trauma koos maksa ja soolekinnisti rebenditega, roidemurdudega ning alalõualuu lahtise murruga, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. 28.01.2012.a. on Varmo Tugim endakäeliselt kirjutanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, kus märkis, et vajab advokaati kuna on põhjustanud E. T surma. Kohtu hinnangul on andis Varmo Tugim vahetult peale sündmusi ja kinnipidamist 28.01.2012 öösel oma teole ise adekvaatse hinnangu, mitte ei põhjendanud E. T surma sellega, et E. T ise ennast surnuks kukkus. Tunnistaja M. K ütluste kohaselt oli Varmo Tugimil politsei ja kiirabi saabumisel mõistus selge ja tal oli juhtunud pärast väga kahju. Süüdistatava oletus, et E. T sai surmavaid vigastusi ise kukkudes või oli vigastused saanud ennem seda, kui tema koju saabus, kannab samuti eesmärki kohut eksitada ja vabaneda ise vastutusest. Saabunud surm ja süüdistatava poolt toime pandud teod – pekstes kannatanut valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea ja rindkere - on omavahel otseses põhjuslikus seoses. 4 Kohus leiab, et Varmo Tugimi ütlused on ümber lükatud tunnistajate V. N ja K. O ütlustega, kes kinnitasid, et 27.01.2012.a. õhtupoolikul enne koju minekut ega ka kodus olles enne konflikti algust Varmo Tugimiga ei olnud E. T silmaga nähtavaid vigastusi märgata. Varmo Tugimi väide, et ka varem oli E. T kukkunud ja võis saada vigastusi on surnu ekspertiisiga ümber lükatud, mille kohaselt kõik E. T kehavigastused on elupuhused ja saadud lühema ajavahemiku jooksul. E. T ei olnud peale eluohtlike vigastuste tekitamist enam teaduviisiliselt ja iseseisvalt oma asukohta muutma. E. T surm saabus eksperthinnangul 2-3 tundi enne kohtuarsti viibimist sündmuskohal. Kohtuarst käis sündmuskohal kell 01.21 ajal. Tunnistaja M. K ütlustega on tõendatud, et ajavahemikul 21.30 kuni politsei ja kiirabi saabumiseni umbes 22.40 ei viibinud sündmuskohal kedagi teist peale Varmo ja E. T. Seega sai kohtu hinnangul E. T surma põhjustada vaid Varmo Tugim. Ka 09.02.2012.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll kinnistavad kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning Varmo Tugimi süüd. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt E. T surnukeha lamab selili asendis, kellel on seljas sinine T-särk ja punase valgekirjud põlvpüksid. Toas on väga erinevates kohtades verekahtlasi määrdumisi, mis viitavad kannatanu liikumisele ühiselamu toas ja tema peksmisele erinevates ruumi osades. DNA ekspertiisi akt nr x kohaselt verekahtlased määrdumised on pärit E. T. Ekspertakti kohaselt esines E. T surnukeha paremal pool kehatüvel rinnajoonel kaks analoogilist nelinurkse juba sündmuskohal avastatud korrapärase ristküliku kujuliste nurkadega verevalumit surnukeha parempoolsel kehatüvel kõhu üla- ja alaosas. Kui kõrvutada neid surnu kohtuarstlikus ekspertiisi aktis nr x toodud kirjeldusega, kus on öeldud, et tuginedes surnukeha vaatlusele ja sündmuskohal sedastatud võimalikke vigastusi tekitanud eseme morfoloogilistele tunnustele (hallist metallist lauajalg), on alust arvata, et kaks ristkülikukujulist nahaalust verevalumit koos nahamarrastustega paremal pool ülakõhul on tekitatud sündmuskohal sedastatud metallist lauajala otsaga, mille tagajärjel tekkisid maksa ja soolekinnisti rebendid. Seega E. T paremal pool kõhul asetsevad nähtavad nelinurksed kindlate piirjoontega vigastused nahal on kohakuti temale tekitatud sisemiste eluohtlike vigastustega. Kui kõrvutada sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotosid nr 49, 50, 51 ja eriti detailfotot nr 52 ja siis sinna kõrvale ka avaldatud asitõendi vaatlusprotokolli 13.06.2012, kus pakendi nr 9 avamisel kirjeldatakse musta metallist lauajala tükki, milline leiti voodi alt ja võeti kaasa 28.01.2012 E. T elukohast ja millisel põikitala otsad on H-tähekujulised ja pakendi nr 12 avamisel on vaadeldud teist lauajala purunenud osa, milline leiti samuti E. T toast voodi alt ja millel taas H-tähe kujulised otsad, saab teha järelduse, et eluohtlikke vigastusi tekitati E. T just nende esemetega. Sõrmejäljeekspertiisiakt nr x 31.05.2012 eksperdiarvamuse kohaselt on pakendist nr 12 sündmuskoha vaatluse käigus voodi alt leitud verekahtlase määrdumisega lauajala tükilt avastatud identifitseerimist võimaldav sõrmejälg ja peopesajälje fragment, mille on jätnud Varmo Tugim parema käe pöidla ja nimetu sõrmega (kahel korral), vasaku käe nimetis, keskmise, nimetu ja väikese sõrmega ning vasaku käe peopesaga - saab teha järelduse, et seda lauajala osa, milles on H-kujuline detail on kahe käega hoidnud Varmo Tugim. Kiuekspertiisiakt nr x kohaselt E. T jalas olnud valge-punasekirju värvi pükstel, mis vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 13.06.2012, nähtuvad surnukeha jalas sündmuskoha vaatlusele lisatud fotodelt, materjaliga samaliigilisi kiude leiti nii pakendis nr 10 kui ka sündmuskohal voodi alt leitud ja pakendisse nr 12 pakendatud lauajala tükilt. Seega kohtu 5 hinnangul surnukeha jalgu ja kõhuosa katvate pükste kiud, mis sündmuskohal voodi alt leitud lauajala tüki küljes olid, kinnitavad, et eluohtlikud vigastused tekitati katkise lauajalga kannatanule kõhupiirkonda lüües. DNA ekspertiisiakt nr x 29.03.2012 eksperdiarvamuse p 6, 9, 10 ja 11 käsitlevad kõik pakendis nr 12 olnud sündmuskohalt voodi alt leitud murtud metallist lauajalal ja p 9 ka pakendis nr 9 olnud metallist lauajalal olevat verd, mis sisaldas peamist DNA profiili, mis on kokkulangev E. T DNA võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ja p 6 ning p 11, mis muu hulgas käsitlevad ka pakendis nr 12 olnud lauajala fragmenti ei saa välistada ka Varmo Tugimi DNA olemasolu proovides. Seega Varmo Tugim lõi katkise lauajala otsaga E. T, mistõttu on sellel nii Varmo Tugimi bioloogilist materjali, kui ka E. T verd. Jäljeekspertiisiakti nr x kohaselt ekspertiisiks esitatud 28.01.2012 sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli nr 10 fotodele nr 19 ja 20 ning fototabeli nr 36 fotole nr 71 jäädvustunud vigastused vt foto 18,19 võivad olla tekitatud foto nr 20 pakendites nr 9 ja 12 ekspertiisiks esitatud lauajala tükkide H-kujuliste otsadega. Seega on ka visuaalselt tõestatud, et mõõtmetelt ja kujult langevad E. T kõhunahal olevate vigastuste kuju ja katkise lauajala otsa kuju ja mõõtmed täpselt kokku. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et E. T sai süüdistuses loetletud eluohtlikud vigastused ise kukkudes. E. T oli 60 aastane kehvas toitumuses 166 cm pikkune naine. Kohtu hinnangul oma kehapikkuse kõrguselt ja raskuselt ei saanud mõjuda tömbile metallesemele kukkudes sellise jõuga, et see tekitaks erinevates kohtades paiknevad eluohtlikud sisemised vigastused, milliste kehapinnal asetsevate jälgede vahe vastavalt surnuekspertiisi aktile on vaid 5,5 cm. Seega ei ole eluliselt usutav sellise jõuga kukkumine ja vigastuste saamine. Samuti ei ole ega ole ka sellise kujuga eset sündmuskohalt leitud, mis tekitaks kõhtu kaks teineteisest 5,5 cm kaugusel paiknevat ristkülikukujulist vigastust, mille taga tuvastati eluohtlikud siseorganite rebendid. E. T eluohtlike vigastuste tekkimine kukkudes on ümber lükatud ka Varmo Tugimi enda ütlustega. Nimelt kinnitas Varmo Tugim, et E. T kukkus kaks korda lauaplaadile ja ühel korral lauajalgade otsa. Seega ei ole tõendamist leidnud, millest tekkis teise vigastuse jälg. H-tähe kujulised moodustised on lauajala erinevates otsades ega asetse nii, et tasapinnal tekiks kaks samalaadset kujutist 5,5 cm vahega. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolliga ümber lükatud Varmo Tugimi väide, et ta pani katkised lauajalad seina äärde. Vaatlusprotokollile lisatud fotode 31,33,49 ja 50 kohaselt asetseb laua jalg voodi all. Ei ole usutav, et E. T olles endast paremal asetseva seina ääres kukkunud lauajala fragmendile ja siis selle pannud endast vasakule voodi alla või et see sinna sellisesse asendisse sai kukkumisel paiskuda. E. T kõhunahal olevad vigastused on võrreldes katkise lauajala H-kujuliste otstega ristisuunalised. Kui lauajalg olnuks seina ääres ja E. T sinna otsa kukkunuks, ei saanuks tekkida kaks täpset mõõdult ja kujult identset jälge kõhu sellesse ossa kannatanul, kus nad asetsesid, nimelt rinnajoonel. Katkine lauajalg pidanuks seisma ca 10cm kaugusel seinast, mis selle murdunud kuju tõttu aga polnud võimalik. Teistsugusel paigutusel on aga H-tähe kujulised otsad vertikaalsed, mitte horisontaalsed ja neile kukkumisel ei saa tekkida kannatanu kõhunahale sellist jälge. Kohus leiab, et E. T sai eluohtlikud kehavigastused tekitada isik, kes katkist lauajalga hoidis käes ja kannatanut selle otsaga vähemalt kahel korral kõhupiirkonda jõuliselt lõi, tekitades tema kehapinnale ristkülikukujulised jäljed, mis on piirkonnas, kus asetsevad sisemised eluohtlikud vigastused, mille tulemusel tekkis äge sisemine verejooks, mille tagajärjel E. T suri. Ekspertiisiakti kohaselt oli E. T maksas 9,5 cm pikkune ja 3cm sügavune rebend ja jämesoole kinnisti rebend pikkusega 11cm. Kohus tuvastas, et E. T oli sel ajal, kui talle 6 tekitati elukohtlikud vigastused, koos vaid Varmo Tugim, saab surma põhjustajaks saab olla vaid Varmo Tugim. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et antud juhul põhjustati surm ettevaatamatusest. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel on Riigikohus oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda subjektiivse külje voluntatiivse elemendi abil. Mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Pekstes E. T valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht, samuti lüües mitmel korral raudesemega kõhtu, pidi Varmo Tugim möönma, et see võib kaasa tuua mistahes tagajärje, ka E. T surma. Kannatanul tuvastatud vigastused ei saa olla tekkinud ühevõi kahekordsest kergest tagantkäe tõukamisest nagu väitis Varmo Tugim. Seetõttu ei ole põhjendatud kuriteo ümberkvalifitseerimine
Seega pani Varmo Tugim
ettenähtud teo toime kaudse tahtlusega.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et Varmo Tugim oli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi Varmo Tugimi süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige Varmo Tugimi süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
Varmo Tugim on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendava asjaoluna tuvastas kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Varmo Tugimile mõista vangistus sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahemikus. 7 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Varmo Tugimilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 725 €, tasu riigi õigusabi eest 1708,80 €, ekspertiisitasud 7978 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 17,44 €. Asitõendid Kriminaalasja juures on hulgaliselt asitõendeid. Kohus leiab, et metallitükk (pakendis nr.11), ajalehepaber (pakendis 13), vasaku- ja parema jala toasuss (pakendis 18), 3 sigaretikoni (pakendis 19), juuksesalk (pakendis 20), T-särk (pakendis 25), 2 karva (pakendis 29), dressipüksid (pakendis 30), metallist katkine lauajala tükk (pakendis 9), metallist katkine ratastel olev lauajala tükk (pakendis 10), metallist katkised lauajala tükid (pakendis 12), punase-valgekirju püksid (pakendis 26), tumedat värvi särk (pakendis 27) kui väärtusetud kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitamisele. Varmo Tugimile kuuluv mobiiltelefon Nokia 1680c-2 IMEI x KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastada Varmo Tugimile. 2 CD plaati jätta KrKS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. Anu Tammeniit kohtunik Hiie Juhkam rahvakohtunik Terje Kose rahvakohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.