) ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi - määrus nr 278 või määrus) mitmetele 4 sätetele, mis on käesoleva vaidlusega puutumuses. Sealhulgas on osundatud
paragrahvi 26 teise lõike punktidele 2, 5 ja 7, mis ongi koos määruse nr 278 paragrahvi 10 teise lõike punktidega 2, 4 ja 6 sisuliselt toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks.
lg 2 punktide 2, 5 ja 7 kohaselt võib teha tagasinõudmise otsuse, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel, taotluse rahuldamise otsus on vastavalt
lg 6 tunnistatud kehtetuks ja toetuse saaja ei ole täitnud talle seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi.
lg 6 p-s 1 on sätestatud, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Määruse § 10 lg 2 punktide 2, 4 ja 6 kohaselt võib toetuse saajalt selle osaliselt või täielikult tagasi nõuda kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel, ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata ning toetuse saaja ei ole täitnud toetuse rahuldamise otsuses, toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi. Seega tuleb kontrollida kas vastustajal oli põhjust eelnimetatud sätete alusel kaebuse esitajalt projekti raames välja makstud toetust tagasi nõuda ning kas vaidlustatud haldusaktis ei esine selles osas olulisi kaalutlusvigu.
punktist 2 oli toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel ning
lg 6 kohaselt piisab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks isegi pelgalt ühest asjaolust, mis eelnimetatud paragrahvi ja lõike kuuepunktilises loetelus on esitatud.
lg 6 p-s 1 on sätestatud, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada (ka) siis, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Antud juhul on ilmne, et ekspordi müügitulu tegeliku kahanemise korral ei oleks vastupidistele väidetele baseeruvat taotlust rahuldatud. Prognoositud müügituluga seonduvate eesmärkide saavutamata jäämisele viitavad arvandmed on EAS-i 30.05.2012 otsuse nr 1.1-5.1/12/1175 teisel leheküljel (p 1) kokkuvõtlikult välja toodud ning kohus peab seda käesoleva vaidluse kontekstis piisavaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ § 19 lg 5 p-s 3 on veel sätestatud, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui taotluse saaja ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Toetuse saamise tingimused omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saaks kuidagi asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Haldusaktist nähtuvalt olidki need põhilised etteheited ning esialgse taotluse rahuldamise otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine ning väljamakstud toetuse tagasinõudmine toimus eelnimetatud alustel. Eccua OÜ-ga ühinemisest teavitamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis samuti mainitud, kuid samas ei nähtu, et väljamakstud toetust oleks sellel (formaalsel) põhjusel tagasi küsitud. Pigem oli see märgitud taustinformatsiooni tähenduses. Mis puutub kaebaja poolt nimetatud etteheitesse selle kohta, et projekti ennetähtaegse lõpetamise avaldus oli enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti 5 andmist lahendamata, siis on see mingil määral põhjendatud. Seda möönab ka vastustaja (kohtuistungi protokoll, tl 139). Samas tuleb nõustuda vastustajaga selles, et käesolevaks ajaks on projekti ennetähtaegse lõpetamise avaldus väljamakstud toetuse tagasinõudmise otsusega sisuliselt hõlmatud ja et tagasinõude aluste olemasolu või puudumist oleks olnud vaja projekti ennetähtaegse lõpetamise juures nagunii hinnata. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse §-st 58 ei saa tühistada vaidlustatud haldusakti pelgalt sellel menetluslikul põhjusel, et vastustaja oleks võinud 30.08.2010 esitatud projekti ennetähtaegse lõpetamise taotluse mõnevõrra varem ära lahendada. Vastustaja hinnangul ei tulene majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ § 7 lg-st 5 seda, et projekti ennetähtaegse lõpetamise aktsepteerimise korral peaksid jääma (põhjendamatult) väljamakstud summad tagasi nõudmata. Antud juhul ei saa aga eelnimetatut enam tähenduslikuks pidada, sest vastustaja otsustas esialgse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada ning summad tagasi nõuda. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti on piisavalt põhjendatud. 20. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti puhul on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldused täidetud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Arvestades asjaolu, et põhivaidlusena vaadeldav tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellega seonduv kohustamisnõue. 21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.