Hageja ei ole tõendanud, et ta õppis 02.10.2011, s.o täisealiseks saamisel. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A Llt välja H-K L kasuks välja igakuise elatise summas 139 eurot alates 20.11.2011 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui H-K L 21aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 2 kohaselt on õigustatud ülalpidamist saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2
alusel õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Õige ei ole kostja seisukoht, et elatise nõude saab esitada alles Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 jõustumisest, millega tühistati Harju Maakohtu 16.08.2011 otsus osaliselt väljamõistetud elatise summa osas, milles on elatis välja mõistetud Triinu-Liis Kulli kasuks, ülejäänud osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohus sõnastas Harju Maakohtu 16.08.2011 otsuse tervikteksti, mille kohaselt mõisteti kostjalt igakuine elatis alaealise poja H-K L ülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 02.10.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõustus elatisega 139 eurot kuus, mis on väiksem kui 2012 ja 2013 aastal seaduses sätestatud minimaalmäär. Kostjal on võimalik maksta hagejale elatist summas 139 eurot kuus kuni kooli lõpetamiseni ja kostjaga kooselav teine laps, kes on sündinud 28.12.2009, ei ole vähem kindlustatud. Kostja on töövõimeline mees, kellel on kohustus leida töö, mis võimaldab täita mõlema lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (3-2-1-118-12, p 15). Samuti näitab asjaolu, et kostjal on lepinguline esindaja, et kostja ei ole maksejõuetu ning ta suudab anda ka hagejale kuni kooli lõpetamiseni elatist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus täielikult ja lõpetada asjas menetlus. Jätta menetluskulud hageja kanda. 07.01.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-11-622), mille üheks nõudeks oli mõista A Llt välja elatis alates hageja täisealiseks saamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Vaatamata asjaolule, et maakohus jättis selle nõude rahuldamata, vaidlustas A L kohtuotsuse täies ulatuses ja palus maakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt. A L vaidlustas eelmainitud ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Tsiviilasjas nr 211-622 tegi Riigikohus määruse alles peale käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmist Harju Maakohtu poolt. Maakohus on asunud seisukohale, et vaatamata eelnevale oli H-K Ll hagi esitamise õigus. Seega on maakohus käitunud vastuolus TsMS § 371 lg 1 p-ga 5, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja menetlus antud asjas lõpetada. Kohus saab menetlusse võtta H-K L nõude üksnes siis, kui hageja jätkas õpinguid täisealiseks saamise hetkel
Toimikus puuduvad siiani tõendid selle kohta, et H-K L täisealiseks saamise hetkel ka gümnaasiumis õppis. Kohus on eeldanud, et H-K Ll olid sellised tõendid hagi esitamisel olemas ja hinnanud seetõttu tõendeid meelevaldselt. 3
Samuti on kohus jätnud kohaldamata
Käesoleval juhul vaidlustatud kohtuotsusega jäi väljamõistetud elatise suuruse tõttu kostja alaealine laps Joosep L halvemasse olukorda kui H-K L. A L juures elav alaealine laps ei tohi jääda halvemasse olukorda ka siis, kui ka H-K L oleks veel alaealine. Kuna H-K L on aga täisealine, tuleks alaealist last võrreldes temaga eelistada. Kohus on menetluse kestel asunud aga teistsugusele seisukohale ja kogumis jätnud üldse arvestamata kostja abikaasa ülalpidamise kohustuse. Kohus on jätnud täheLnuta, et elatise väljamõistmisel tuleb hinnata mitte ainult käesolevat ajaperioodi (mil alaealine laps oli 3-aastane) vaid nõue on esitatud elatise väljamõistmiseks ka tagantjärele. Seisukoht, et alla 3-aastase lapse ema peaks tööle minema ja ise endale elatist teenima on vastuolus alaealise lapse huvidega. Samas pole ei alla 3-aastase lapse emal ega ka üle 3-aastase lapse emal hetke majanduslikus olukorras tööd niisama lihtne leida. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud, kuid vastus kohtule esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et Harju Maakohtu 05.03.2013 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kolleegium leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja ei ole läbi viinud eelmenetlust vajaliku põhjalikkusega, mis on põhjustanud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Hageja, kes on kostja täisealine laps, esitas kostja vastu 20.11.2012 elatisehagi ja palus välja mõista igakuise elatise alates 20.11.2011.
lg 1 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega pidi maakohus esitatud nõuet käsitlema kahes osas, see tähendab perioodi eest 20.11.2011 kuni 20.11.2012 kahju hüvitamise nõudena, mis tuleb välja mõista kindlas summas ja alates 20.11.2012 kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni igakuise elatise nõudena. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja poeg, seega alaneja sugulane. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on
Apellant leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta jätkas täisealiseks saanuna õpinguid gümnaasiumis. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja sai täisealiseks 02.10.
lg 1 ja leidnud, et hageja ei pea esile tooma elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid hageja vajaduste ja vanemate varaliste võimaluste kohta. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole
lg 1 kohaldatav, kuna paragrahvi pealkirja kohaselt reguleerib see elatise maksmist alaealisele lapsele, kuid hageja on täisealine. Seega pidi hageja maakohtule esitama asjaolud, mis on aluseks elatise väljamõistmisele.
järgi tuleb elatis välja mõista tulenevalt elatist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Maakohus on jätnud
Maakohus seda oma otsuses teinud ei ole, vaid on lähtunud eeldusest, et nõude on esitanud alaealine laps, mis on aluseks
Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kostja varalist seisundit hinnata ja vajadusel paluda täpsustada kostja varalist seisundit puudutavaid asjaolusid. Kostja on oma kirjalikus vastuses ainult viidanud
lg-le 1 ja esitanud tõendid, mis tõenäoliselt võiksid tõendada tema varalist seisundit, kuid seda, milline on tema varaline seisund, kostja menetlusdokumentides esile toonud ei ole. Lisaks eeltoodule on maakohus unustanud, et ka hageja ema on
Milline on hageja ema varaline seisund ja millises ulatuses suudab ta oma last ülal pidada, maakohtu menetluses välja selgitatud ei ole. Apellant on kohtule selgitanud, et tema abikaasa oli 28.12.2009 sündinud lapsega vanemapuhkusel ja pärast lapse kolmeaastaseks saamist on abikaasa töötu ning kostjal on alaealine laps, kes jääb hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks. Maakohus ei ole oma otsuses neid väiteid käsitlenud ja samuti ei ole maakohus eelmenetluses täpsustanud nende väidete aluseks olevaid asjaolusid.
lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saavaid isikuid on mitu ja ülalpidamist andma kohustatud isik ei ole võimeline neid kõiki ülal pidama, siis eelistatakse alaealist last teistele. Järelikult pidi maakohus kaaluma, kas hageja nõude rahuldamine kahjustab kostja alaealise lapse õigust saada ülalpidamist. Maakohus seda teinud ei ole. Teise lapse ülapidamiskohustuse osas tuleb maakohtul välja selgitada, milline on kostja alaealise lapse vajadustest lähtuv ülapidamise ulatus ning ka see, millises ulatuses on kostja alaealise lapse ema võimeline last ülal pidama.
lg 2 järgi on abikaasa õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab elatist enne täisealist last. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja abikaasa elatise vajadust ega välja selgitanud, kas kostja abikaasa on õigustatud saama kostjalt elatist. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb eelmenetluses selgitada pooltele seaduse kohaldamist ja asjaolusid, mida on vajalik esile tuua ja tõendada ning millele on ringkonnakohus eelnevalt täheLnu juhtinud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on hagiavalduse ebaõigesti menetlusse võtnud. Käesolevas tsiviilasja esemeks on täisealise lapse, kes jätkab õppimist gümnaasiumis, nõue elatise saamiseks
Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 otsusest tsiviilasja nr 2-11-622 oli ringkonnakohtu menetluses elatise nõue aja eest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega ei olnud hagiavalduse esitamise ajal kohtu menetluses poolte vahel sama eseme ja alusega hagi. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. H-K L esitas ringkonnakohtule 30.06.2013 täiendavalt tõendeid. TsMS § 633 lg 4 ja § 642 lg 2 järgi on võimalik ringkonnakohtule esitada tõendeid koos apellatsioonkaebusega või vastusega sellele ja ka sellel juhul tuleb tõendi esitanud poolel põhjendada, miks tõendit ei esitatud maakohtule. Kuna tõendid on esitatud pärast TsMS § 633 lg-s 4 ja § 642 lg-s 2 sätestatud tähtaega, siis tuleb esitatud tõendid H-K Lle tagastada. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.