lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Juhindudes
lg 1 p-st 3, määras kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas menetluskulude nimekirja ja tõendid, mille kohaselt on kostjal kulunud esindaja tasule 400 eurot. Kohus leidis, et nimetatud kulu on põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 400 eurot. Samuti tuleb hagejal tasuda
lg 2 alusel viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus Hageja palus esitatud apellatsioonkaebuses juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus jätab rahuldamata hageja taotluse alusetult saadud raha tagastamiseks, tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega hagi rahuldada. Juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldab apellandi taotluse, palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti hagejalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulud 400 eurot ja viivised. Selles osas palub apellant teha uue otsuse, millega mõista kohtutäituri menetluskulud välja mõistlikus suuruses, kuid mitte üle 65 euro. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata kohtutäituri vastu esitatud hagi kohtutäituri tasu tagastamiseks. Apellandi hinnangul ei saaks vaidlust olla selles, et kohtutäiturile sätestas täitemenetluse lõpetamise kohustuse TMS § 207 lg 1, mis muu hulgas kohustab kohtutäiturit täitemenetlust põhinõude osas lõpetama, kui otsuse täitmine on aegunud. Maakohus ei ole võtnud mingit seisukohta kohtutäituri süülise käitumise küsimuse tuvastamises, kuigi oli teada, et kohtutäitur oli õigusvastaselt täitnud juba aegunud kohtuotsust. Kohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-21-41-05, milles on aga asutud ka seisukohale, et tagasinõude olemasolu ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet. Kohus tuvastas 21.11.2011 määruses nr 2-11-41086, et kohtutäitur ei oleks saanud perioodil 24.05. -12.10.2011 apellandi vanglasiseselt isikuarvelt kinnipeetud summasid üle kanda riigile, mis tähendab, et kui kohtutäitur oleks täitnud täitemenetluse seadustikust tulenevat kohustust ja lõpetanud täitemenetluse õigel ajal või vähemalt hageja taotluse alusel, siis ei oleks ta õigusvastase tegevusega kahju tekitanud. Kohtutäituri ametitegevus oli süüline. Maakohus ei selgitanud hagejale eelmenetluses, et võimalik on esitada taotlus alusetult saadud raha tagasisaamiseks kõigepealt sissenõudjale ehk Eesti riigi vastu, kui kohus oli teadlik 4 Riigikohtu lahenditest, milles oli võetud vastav seisukoht. Seega oleks nii saanud vältida kulude tekkimist kohtutäiturile ja ka kohtule. Eelmenetluse üheks ülesandeks on selgitada kohtusse pöördujale, kuidas ta saaks oma õigusi ja eesmärke paremini ja vähem kulukamalt saavutada ning selleks ei pea tingimata ära ootama kohtulahendit, milles selgitatakse juba eelmenetluses teadaolevaid fakte, mille tõttu hagi rahuldamata jäetakse. Maakohus ei kaasanud menetlusse puudutatud isikuna riiki, kellele kohtutäitur alusetult raha üle kandis. Võib olla oleks juba riik eelmenetluses teinud ettepaneku või asunud seisukohale, et ta saab tagastada alusetult saadud raha. Maakohtu otsus osas, millega mõisteti kohtutäituri kasuks välja menetluskulud 400 eurot ja viivis, on põhjendamatu. Hinnates kohtutäituri lepingulise esindaja poolt koostatud vastust hagile, on kohtutäitur oma kulutused üle hinnanud. Vastuses on enamus koostatud tekstist kopeeritud erinevatest lahenditest, mis ei ole keeruline ega aeganõudev ja vastus on saadetud kohtule elektrooniliselt. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
Apellant ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude tasutud kohtutäituri tasu osas, mistõttu tulenevalt
Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt
lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on hagi rahuldamata jätmisel õigesti kohaldanud seadust ja lähtunud Riigikohtu lahenditest. Apellant kaebuses ei vaidlusta, et tal on võimalus nõuda riigilt tagasi talle alusetult täitemenetluses üle kantud raha ja ta on seda ka teinud. Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse kirjast (lk 88) on sissenõudja (Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) tunnistanud, et täitmine toimus aegunud nõude katteks ja arvestanud Eesti Vabariigile tasutud 279,56 eurot teiste sama sissenõudja nõuete, mis ei ole veel aegunud, katteks. Seega on Eesti Vabariik hageja nõude rahuldanud, kuid pole raha tagastanud hagejale, vaid on hageja poolt tasutu arvestanud teiste Eesti Vabariigi nõuete kustutamiseks. Arvestades eeltoodut, ei ole alust hagi rahuldamiseks 279,56 euro osas. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. Apellant leidis, et kostja esindaja kulud on üle paisutatud.
lg 1 p 3 järgi võib lihtmenetluses menetletavates asjades näha ette menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas lahendis. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis on õigustatud
Kostja on palunud välja mõista õigusabile kulunud 400 eurot. Vastavalt taotlusele lisatud dokumentidele pidi kostja tasuma hagiavaldusele vastuse koostamise eest 300 eurot ja täiendavate seisukohtade koostamise eest 100 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud on vastavuses
Ande Tänav Iko Nõmm Margo Klaar 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.