1-11-5110/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5110 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Eero Kanguri (Kangur) kaitsja advokaat Allan Valgu (Valk) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Eero Kanguri kaitsja advokaat Allan Valgu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. E. Kangur tunnistati Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusega süüdi KarS § 268¹ lg 1 – 22 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 28.12.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust. 1.
5. Karistuse kandmise algus on 27.06.2011 ja lõpp 13.04.
7. Viru Maakohtu 29.07.2013 määrusega jäeti E. Kangur tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohtu hinnangul oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohtu määruse kohaselt on E. Kangurit 4 korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust teist korda. Süüdimõistetul puuduvad vangla iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused ning positiivseks tuleb lugeda, et ta on vangistuses osalenud tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile XXX . Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht ning lähedased on nõus teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. 3.
9. Maakohus märkis, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.04.2015, seega on ärakandmiseks veel üle 1 aasta 8 kuu, mis on pikk aeg. E. Kangur on mõistetud süüdi tahtliku tapmise eest ning ta on ka vangistuses viibimise ajal pannud toime uue kuriteo. Vaatamata sellele, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17 %, on vangla hinnangul E. Kangur ühiskonnale ohtlik. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo raskust, tema käitumist vanglas (uue kuriteo toimepanemise), oleks E. Kanguri ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevale alla ennatlik ning vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. E. Kanguri kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja E. Kanguri vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
11. Määruskaebuse kohaselt on kohtutoimikus hulk materjale, mille kohaselt vastab E. Kangur kõikidele tingimustele selleks, et teda ennetähtaegselt vabastada. Ka Viru Vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt on E. Kangur vanglas olles selgeks õppinud ameti, käib korralikult tööl, tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta on osalenud kõikvõimalikes sotsiaalprogrammides. E. Kangur suhtleb tihedalt oma perekonnaga ja omab positiivset ellusuhtumist. Vabaduses on E. Kanguril ootamas kindel, kõikidele nõuetele vastav elamispind, toetav perekond ja töökoht, et teenida elatusvahendeid. Lisaks on erinevate isikute poolt väljastatud kinnitused, millest tulenevalt lubatakse E. Kangurit igati toetada ning hobidega hõivata. Määruskaebuse kohaselt on E. Kanguri vanemad eakad ning tal ei ole seepärast enam jäänud palju võimalusi ja aega nendega koos olla, neid toetada ja aidata. Ta on vangistuse tõttu kodust ära olnud juba väga pikka aja (ligi 11 aastat) ning seoses sellega oleks tal kriminaalhoolduse all kindlasti kergem vabaduses elu uuesti alustada. Kaitsja hinnangul ei ole jälgitav maakohtu mõttekäik, mille kohaselt oleks E. Kanguri ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodud positiivseid asjaolusid ei kaalu üle see, et E. Kanguril on ärakandmiseks jäänud veel üle 1 aasta 8 kuu. E. Kangur selgitas kohtuistungil, et vanglas toimepandud kuritegu oli suur eksimus, ta kahetseb juhtunut ja on teinud sellest endale edaspidiseks vastavad järeldused. 4.
12. Kaitsja märgib, et E. Kangurit on küll vangistuses olles kokkuleppemenetluse korras karistatud, kuid ta ei eita seda ja kahetseb taolisse situatsiooni sattumist. Kindlasti ei teinud ta midagi teadlikult selleks, et panna toime kuritegu ja kokkuleppe sõlmis ta eelkõige seetõttu, et see asi tema jaoks kiiremini lõppeks. Kaitsja arvates on taunitav ka prokuröri tegevus E. Kanguri ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel. Nimelt pole arvamuse koostanud prokurör E. Kanguriga ise kunagi kokku puutunud ega saaks juba seetõttu kirjalikus arvamuses esitatud järeldusi teha. Arvamuses toodu on kunstlikult ülesehitatud ja selles pole arvestatud ega püütudki arvestada E. Kangurit iseloomustavate positiivsete külgede ülekaalu mõnede negatiivsete momentide üle. Näiteks tugineb prokurör arvamuses distsiplinaarkaristustele, mis ei ole aga kehtivad ning viimasest rikkumisest on möödunud juba pea 3 aastat (arvestamata nende karistamise põhjuseidki). Prokuröril puudusid alused E. Kangurit negatiivses valguses näidata, temaga nägemata/suhtlemata. See võimalus oleks prokuröril olnud kasvõi kohtuistungil, millest ta osa võtta ei soovinud, rikkudes oma ametnikukohustust kaaluda tehtavaid otsustusi ülima täpsuse ja põhjalikkusega. -2- 4.
13. Kaitsja hinnangul on tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks väga tähtsaks eesmärgiks süüdimõistetu taasühiskonnastamine, sest pikaajaline vangistus toob isikule kaasa teatud oskuste kadumise ja enesehinnangu languse. Kohus oleks kaitsja arvates pidanud taotluse läbivaatamisel arvestama E. Kanguri suhtumist toimepandud kuritegudesse. Kaitsja leiab, et kohtu hinnangud E. Kanguri isiksusele, käitumisele ja tema poolt varem toimepandule on liigselt karmid ning kohus on jätnud arvesse võtmata isiku käitumise selge pöördumise paremuse poole. E. Kanguri ennetähtaegse vabastamise käigus säilivad tema üle kriminaalhoolduse näol riikliku kontrolli meetmed ning samas võimaldab katseaja programm jälgida, kas ja kuidas tal õnnestub tagasipöördumine seaduskuulekasse ellu. Need asjaolud avaldaksid kaitsja hinnangul E. Kangurile mõju edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma ja ühiskonda taassotsialiseeruma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et E. Kanguri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on E. Kanguri tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15. Kuna E. Kangurit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab liitkaristust tapmise ja vangistuses toimepandud prostitutsioonile kihutamise eest, leiab ringkonnakohus erinevalt määruskaebuses esitatud väidetest, et E. Kanguri eelnev korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom kaaluvad siiski üle teda iseloomustavad positiivsed asjaolud ega võimalda teda praegu ennetähtaegselt vabastada. 6.
16. Kuigi E. Kangur on vangistuse jooksul õppinud, töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, süüdimõistetu kahetseb toimepandud kuritegusid ja teda vabanemisel eesootavad tingimused on head, nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ja vastuolus ka üldpreventiivsete kaalutlustega. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda vaid hiljutine hea käitumine vangistuses koheselt järeldada, et mõistetud vangistus oleks oma eesmärgi juba täitnud ja süüdimõistetu suudaks vabaduses õiguskuulekalt elama hakata. Erinevalt kaitsja arvamusest on ringkonnakohtu hinnangul prokuröri poolt maakohtule esitatud kirjalikus arvamuses väljendatud seisukohad põhjendatud ja asjakohased ning neis on õigustatult viidatud sellele, et niivõrd raskeid isikuvastaseid kuritegusid toimepannud isiku vabastamine pikka aega enne karistusaja lõppu riivaks ühiskonna õiglustunnet ja oleks vastuolus eesmärgiga mõjutada süüdimõistetut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus leiab samuti, et süüdimõistetu eelnevat elukäiku ja toimepandud kuritegude raskust arvestades on E. Kanguri mõjutamiseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma vajalik vangistuses karistuse edasikandmine ning vangla poolt pakutavates taasühiskonnastavates tegevustes edasiosalemine.
17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -3- Tiit Lõhmus