1-13-6231/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6231 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuli 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi (Lebedev) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. juuli 2013 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
4. juuli 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 14.06.2013 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedevi kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla jurist T.M. i suhtes KarS § 3112 (väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemine), § 316 (tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine) ja § 320 lg 2 (valeütlus ja valevanne, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustel. Avaldaja arvates on Tartu Vangla jurist T.M. esitanud Tartu Halduskohtule valed tõendid koos kunstloomisega (avaldaja sõnastus) ja ta palub võtta Tartu Vangla juristi vastutusele.
6. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 25.06.2013 teatega jäeti kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata. 2.1 Tutvunud kuriteoteate, 19.03.2013 Tartu Vangla vaideotsusega nr 1-11/54-1, Tartu Vangla direktori käskkirjaga 31.01.2013 nr 6-3/28, avaldaja 6.02.2013 Tartu Vangla direktorile esitatud vaidega Tartu Vangla direktori käskkirja 31.01.2013 nr 6-3/28 vaidlustamiseks ja avaldaja teiste vaietega, näiteks 27.12.2012 Tartu Vanglale esitatud vaide materjalide ja nimetatud kaebusega seotud muude materjalidega, ei tuvastanud prokuratuur, et nimetatud asjaoludega seoses oleks Tartu Vangla ametiisiku poolt toime pandud KarS § 3112, § 316, § 320 lg 2 või mõne muu karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritav kuritegu. Prokurör ei tuvastanud, et Tartu Vangla jurist T.M. oleks esitanud Tartu Halduskohtule kunstlikult loodud tõendeid, nagu seda väitis avaldaja. 2.2 Avalduse lahendamise käigus selgus, et 19.03.2013 Tartu Vangla direktori vaideotsusega nr 1-11/54-1 jättis Tartu Vangla direktor R.J. , tuginedes HMS § 85 p-le 4, kinnipeetav N. Lebedevi 6.02.2013 esitatud vaide rahuldamata. Nimetatud otsuses selgitati avaldajale korda, kuidas on isikul, kelle vaie on jäetud rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Prokurör selgitas, et Tartu Vangla jurist T.M. ei ole kohtuväline menetleja ja tegemist ei ole väärteomenetlusega, kui Tartu Vangla lahendab vanglasiseseid korralduslikke küsimusi. Prokurörile jäi arusaamatuks, millise kuriteoga seoses on avaldaja arvates väidetavalt kunstlikult loodud tõendeid. Asjaolu, et vaideotsuses oli mõningaid ebatäpsusi, ei tähenda, et sellega oleks toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu. Prokurör märkis, et mitte kõik faktilised eksimused ei kujuta endast kuriteo toimepanemist ja mitte kõik selle eksimusega kaasnenud järeldused ei ole tehtud eesmärgiga panna toime kuritegu. 2.3 Prokurör tuvastas, et Tartu Vangla direktori 14.07.2011 käskkirjaga nr 1-4/1818 määrati kinnipeetav A.K. alates 15.07.2011 kahenädalase katseajaga majandustööle liikumispuudega isiku isiklikuks abistajaks osakoormusega kaks tundi päevas. Kuna N. Lebedev viibis sellel ajal Viru Vanglas, mis on kuupäevalise täpsusega kirjas ka vaideotsuses, siis on N. Lebedev õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et teda kinnipeetav A.K. vaideotsuses viidatud ajal isiklikult abistada ei saanud. Nimetatud faktiline eksimus ei tähenda aga, et vaide menetleja on pannud toime kuriteo.
7. 28.06.2013 esitas N. Lebedev kaebuse Riigiprokuratuuri, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Lisaks taotles N. Lebedev kriminaalmenetluse alustamist KarS § 311 alusel ka kriminaalmenetluse alustamisest keeldunud prokuröri R.K. i suhtes.
8. Riigiprokuratuuri 1.07.2013 määrusega jäeti N. Lebedevi kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuuri põhjendused olid järgmised. 4.1 Riigiprokuratuur leidis, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri otsus jätta kriminaalmenetlus alustamata on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnaprokuratuuri teatise peale esitatud kaebus ei sisaldanud uut teavet, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduses ei sedastatud kuriteo tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud süüteokooseisu. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. 4.2 Kaebaja taotlus algatada KarS 311 alusel kriminaalasi prokuröri abi R.K. i vastu ei põhine ühelgi argumendil, mistõttu Riigiprokuratuuril polnud võimalik selle kohta motiveeritud seisukohta võtta. Kui kaebaja väidab, et keegi ametiisikutest on toime pannud -2- kuriteo, siis on ta kohustatud oma väidet ka põhjendama ja argumenteerima või esitama faktid, dokumendid või muu informatsiooni, millele ta oma väite esitamisel tugineb. Seda N. Lebedev aga teinud ei ole. Antud juhul lihtsalt nõutakse prokuröri suhtes kriminaalasja algatamist, kuna ta jättis isiku kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata, milline iseenesest on ametialane, mitte kuritegelik tegevus. Nagu ülalpool juba märgitud, on prokurör R.K. i otsus kriminaalmenetlust Tartu Vangla juristi T.M. i suhtes mitte alustada seaduspärane ja põhjendatud, mistõttu sellise otsuse vastuvõtmine ei ole karistatav ühegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu järgi. Ühtlasi juhtis Riigiprokuratuur kaebaja tähelepanu sellele, et tema poolt kaebuses viidatud KarS § 311, mille alusel taotleti prokuröri vastutuselevõtmist, sätestab kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise, mitte prokuröri tegevuse.
9. N. Lebedev esitas 3.07.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 1.07.2013 määrust ringkonnakohtus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, vaadanud läbi N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi saamiseks ning tutvunud Riigiprokuratuuri 1.07.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
11. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. N. Lebedev on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 1.07.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna N. Lebedev ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine.
12. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib N. Lebedev riigi õigusabi, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri 1.07.2013 määrust, millega jäeti alustamata kriminaalmenetlus Tartu Vangla jurist T.M. i ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi R.K. i suhtes. Hinnates N. Lebedevi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus.
13. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus N. Lebedevi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Üksnes asjaolu, et N. Lebedev on jätkuvalt teistsugusel seisukohal, lükkamata seejuures prokuratuuri seisukohti ümber, ei anna alust talle Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks riigi õigusabi andmiseks. -3-
14. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et N. Lebedevi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
15. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et RÕS § 13 lg 1 kohaselt lisab füüsilisest isikust taotleja riigi õigusabi saamise taotlusele enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Nimetatud teatist N. Lebedev oma taotlusele lisanud ei ole. Kuna käesoleval juhul on N. Lebedevile riigi õigusabi andmine välistatud RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alusel, ei oma tema majanduslik seisund aga taotluse lahendamisel tähtsust. Paavo Randma Maarika Kuusk -4- Mati Kartau