4-13-3956/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4.september 2013.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-13-3956 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri kaudu avaldus isikule asenduskaristuse määramiseks Menetlusosalised, esindajad Sissenõudja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kuressaare PJ kaudu (Transvaali 58 Kuressaare) Süüdlane/võlgnik Gert Jürgenson (isikukood 37202110035,) 4.09.2013.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.
2. Saata määruse ärakiri sissenõudjale ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule kümne päeva jooksul alates kohtumääruse teada saamise päevast või päevast millal kohtumenetluse pool pidi sellest teada saama. Asjaolud, sissenõudja avaldus
3. 17.06.2013.a. esitas Lääne Prefektuur Kuressaare PJ kaudu maakohtule avalduse Gert Jürgensonile asenduskaristuse määramiseks.
4. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlgniku suhtes ei ole rahatrahvi asendamine arestiga võimalik. Täitemenetlus seadustiku TMS § 201 lg 1 järgi, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, 1 teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Peale avalduse saamist määras kohus avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumisajaga 4.09.2013.a., kuhu kutsus ka süüdlase, kuid kohtukutset ei ole kohus saanud temale kätte toimetada. Kohus on süüdlasele kohtukutse saatnud avalduses olevale aadressile Kaali tee 3 Kõljala küla Pihtla vald, kust kohtukutse tagastati märkega ,, lahkunud aastaid tagasi,,. Kohtule teadaolevalt on G.Jürgensonile püütud menetludokumente edutult kättetoimetada ka ts asjas nr 2-12-54247 ning lõpuks avaldati need temale Ametlike Teadaannete kaudu. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel lõpetas tsiviilasjas nr 2-12-54247 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 25.04.2013.a. määrusega kiirmenetluse, kus kostja Gert Jürgensoni elukohaks on märgitud *, kuhu kohus kostjale menetlusdokumendid saatis, kuid need tagastati kohtule märkega „ei ela/asu aadressil“. Antud aadressil elab kostja Gert Jürgensoni *, kes kinnitas, et tema poeg Gert Jürgenson ei ela aadressil *, vaid elab aadressil *. Maksekäsukiirmenetluse käigus dokumentide kättetoimetamine kostja Gert Jürgensoni elukoha aadressile * ei ole õnnestunud. Korteri omanik * 13.04.2013 teate kohaselt ei ela Gert Jürgensoni nimelist isikut sel aadressile ega ole ka varem elanud. Eesti Maksu-ja Tolliameti andmebaasist tulenevalt kostja Gert Jürgensoni telefoninumber xxxxxxxx on kehtetu. Samuti on kehtetu KIS andmebaasis olev telefoninumber xxxxxx. 16.04.2013 Politsei-ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri teate kohaselt on Gert Jürgensoni politseile teadaolev elukoha aadress *. 15.04.2013 Pihtla Vallavalitsuse teate kohaselt puuduvad neil andmed Gert Jürgensoni asukoha ja kontaktandmete kohta. Kohtu kontrollitud andmetel registris olev vara kostjal Gert Jürgensonil puudub. VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 1 VTMS § 211 lg 1 järgi rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata (VTMS § 211 lg 3). Põhiseaduse § 24 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõike 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kuna kohtule ei ole süüdlase elukoht ja muud vajalikud andmed teada, siis ei ole olnud võimalik teda kohtusse kutsuda ega ole võimalik rahatrahvi asendada ja sissenõudja vastav avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab siinkohal, et kui sissenõudjale saab teatavaks süüdlase võimalik elukoht (muuhulgas ka Soome Vabariigis või Rootsi Kuningriigis) on sissenõudjal õigus avaldusega uuesti kohtusse pöörduda. Samuti VTMS § 2042 kohaselt võib Eesti Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele 2 kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta. Reena Undrest kohtunik 3