Tsiviilasi nr: 2-08-9554 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2013.a, Tallinn Tsiviilas

§ 72lg-st 1.

Kostjale I kuulub vaid ¼ kaasomandist. Juurdeehitus on püstitatud ehitusloa alusel, kuid see püstitati osaliselt naaberkinnistule. Pärnu linna 18.11.2008.a arvamuse kohaselt on xxxxxxxxxx kõrvalhoone xxxxxxxxxx kinnistule ulatuva osa lammutamine ehitustehniliselt võimalik, kuid otstarbekam oleks Kanali 9 ehitise seadustamine väljaehitatud kujul. Esimese astme kohtu otsus 10. Maakohus tegi 28.12.2012.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, kohustades hagejat kõrvaldama üle Pärnus Kanali 9 kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusjaoskonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxxxxxxxx) piiri Pärnus xxxxxxxxxxx asuvale kinnistule (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxxxxxx) ulatuv ehitise osa (asub Kanali tänava ja xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kuuri vahelisel alal, kuuripoolne osa) hageja kulul. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja hagis märkinud, et ehitas talle kuuluvale kinnistule xxxxxxxx, Pärnus kõrvalhoone. Ehitis on püstitatud õiguslikul alusel. Hiljem selgus, et ehitamise käigus on toimunud eksitus ning kõrvalhoone paikneb 2m2 ulatuses xxxxxxxxxx kinnistul. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et hageja ehitas suurema hoone kui projektis oli ette nähtud. Ehitise algpinnad märgiti valesti maha ja seepärast toimuski üleehitus, ehitaja lähtus otstarbekusest. Kahe kinnistu vaheline piir ei kulge sirgjoonena, vaid on kaldu; hageja mõtles, et ajab piirijoone sirgeks, kui ehitab hoone otse joontpidi. Hageja seisukoht on, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega. Naaberkinnistu omanikega oli kokkulepe, et ehitus toimub kinnistu piire arvestades (II kd, tl 146). Hageja ei ole hagis esile toonud asjaolusid, et ta ehitas kõrvalhoone osaliselt naabrite kinnistule heauskselt. Kohus andis hagejale 07.11.2011.a eelistungil tähtaja hagi täiendamiseks ja asjaolude esiletoomiseks, et ehitis on 3

§ 68

lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad

§ 68

lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

§ 140näeb ette kinnisomandi kitsendused.

Üle piiri ehitamisel reguleerib selle ehitise talumise või kõrvaldamise nõuet

§ 148

. Nimetatud sätte järgi peab naaberkinnisasja omanik taluma piiriülest ehitist siis, kui ehitis on püstitatud heauskselt või asjaõiguse alusel. Kohus leidis, et

§ 148

lg 3 kaitseeesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitusealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Selline on ka kohtupraktika – vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-11 p 14 ja lahend nr 3-2-1-101-12. Antud juhul ehitaja, kes vastutab, ongi kinnisasja omanik. Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja s.o hageja. Hagejat on 24.05.2009.a halduskorras karistatud rahatrahviga summas 600 krooni, põhjusel et ta ei järginud Kanali 9 eramu ehitamisel projekti, on suurendanud ehitamise käigus hoone mõõtmeid ja muutnud ruumijaotust ning fassaadi, millega rikkus hoonestusõiguse seaduse (HÕS) § 73 (I kd, tl 50, 51). Kaebusega Pärnu linna poole pöördus kostja I. Kohtuistungil selgitas kostja I, et enne ehituse algust oli piiril madal aed ja põõsad ning aed jooksis mööda kinnistu piiri kuni tänavani. Hageja kaevas põõsad üles ja võttis aia maha ilma küsimata. Kostja I läks küsima, et mis toimub, mille tulemusel hageja tõi projekti näha. Projekt vastas sellele, et üle piiri ei või ehitada, aga hageja vastas, et võib. Kostja I läks linnavalitsusse olukorda selgitama, kui ehitist veel ei olnud. Teine kord läks ta linnavalitsusse, kui hoone oli juba püsti (II kd, tl 146). Pärnu Linnavalitsus on 13.05.2008.a kirjaga teatanud kostja I esindajale, et xxxxxxxxx elamu rekonstrueerimiseks on 28.06.2001.a väljastatud ehitusluba, kuid ehitamise käigus ei ole järgitud projekti ning juurdeehituse vundament ulatub osaliselt üle Kanali 9 kinnistu piiri Kanali 11 kinnistule (I kd, tl 52). Antud juhul on eramu projektilt ja arhitektuurse projekteerimise lähtetingimuste asendiskeemilt selgelt näha, et vaidlusalune kõrvalhoone ei paikne tänavapoolses osas mööda piiri, vaid hageja enda kinnistul ja kuni piirini jääb hageja kinnistu osaliselt hoonestamata; ainult üks hoovipoolne nurk ehitisel asub peaaegu kinnistu piiril, hoone ei ulatu kostjate kuurini ning kinnistu piir ei kulge otse (I kd, tl 131, 133, 147–167). Sellisel projektil on ka kostja I nõusolek (I kd, tl 138). Pärnu linn on 18.11.2008.a vaatlusel tuvastanud, et xxxxxxcxx kõrvalhoonet on pikendatud umbes 3m võrra ja viidud kokku xxxxxxxxxx kõrvahoonega ning xxxxxxxxx kõrvalhoone paikneb xxxxxxxx kinnistul 53 cm (I kd, tl 199–201). Kohus leidis, et hageja on oma kinnistule ehitanud kõrvalhoone üle naaberkinnistu piiri pahauskselt, s.t ehitas teadlikult projektist suurema ehitise ja ei kontrollinud piirialal ehitades, et ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri. Hageja ei ole pahausksuse puudumist tõendanud ega vaatamata kohtu selgitustele sellekohaseid asjaolusid esile toonud, mistõttu hagi pahauskselt ehitatud ehitise talumise kohustuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele. Pahausksuse tuvastamise korral ei ole vajalik enam kontrollida seda, kas naaberkinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväited ja kas ta esitas need

§ 148lg-s 3 ettenähtud ajal.

Vastavalt eespool toodud põhjendustele kuulub rahuldamisele kostja I vastuhagi, milles taotletakse pahauskselt ehitatud ehitise osa kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnistult. Hageja väited, et 4

§ 148

lg-s 3 nimetatud nõuet saab esitada iga kinnisasja omanik, kelle õigusi on rikutud, sh ka kaasomanik. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatav otsus väär, kuna kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et üleehituse maht on väga väike ning sellega pole oluliselt kostjate huve kahjustatud – samale seisukohale on asunud ka kohalik omavalitsus. Olemasoleva ehitise lammutamine on väga kulukas ja ebamõistlik. Hageja on nõus maksma hüvitist või omandama üleehitusaluse osa kinnistust. Kuivõrd kostjad ei ole oma vastuväidetes ühisel seisukohal ning ½ kinnistu omanik kostja III on nõus taluma üleehitatud ehitise osa, siis ei saa rahuldada vaid ühe kaasomaniku nõuet. Vastustajate seisukoht
2. Kostja III nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, samas ei ole tal ka mingeid etteheiteid kaevatavale otsusele. Kostja II leiab jätkuvalt, et mõistlik ja otstarbekas olnuks vaidlus lahendada poolte kokkuleppel kinnistute uute piiride määramisega.
3. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
4. Kostja II ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb kaebuses sisuliselt samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha võtnud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
6. Maakohus tegi seadusliku otsuse ja rahuldas õiguspäraselt vastuhagi. Ebaseadusliku üleehituse kõrvaldamise nõude rahuldamine ei sõltu seaduse kohaselt sellest, kas üle piiri ehitatud hooneosa on väike või mitte, samuti ei eelda üleehitatud hooneosa kõrvaldamise nõude rahuldamine kahe kinnisasja omanike huvide kaalumist. Selliseid eeldusi

ette ei näe. Apellant ei ole käesoleva tsiviilasja raames toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et vastuhageja poolt kõrvaldamisnõude esitamine oleks hea usu põhimõtte vastane. Hageja poolt kasutatud ehitajate tegevus tuleb omistada hagejale. Hageja või hageja poolt kasutatud ehitaja oleksid saanud mõistliku pingutusega avastada, et ehitis rajatakse osaliselt naabrite maale. Kuivõrd üle piiri rajatud ehitiseosa talumise nõude eeldused ei ole täidetud, ei saa vastuhagi rahuldamata jätmist tingida hageja valmisolek maksta üle piiri ehitatud ehitise osa talumise või vastava kinnisasja osa omandamise eest hüvitist.

§ 71lg 4 kohaselt on igal kaasomanikul kolmanda isiku suhtes kõik omaniku õigused.

Seega võib iga üksik kaasomanik esitada üksinda kolmanda isiku suhtes omandi kaitsmisele suunatud 5

§-st 148 tulenevaid nõudeid ning vastuhagi esitamine ei eelda kõigi kaasomanike nö kaastoimet. Menetluskulude jaotus 8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ülle Jänes Kaupo Paal 6