lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Seega hüvitatakse ka käesolevas menetluses puudutatud isikutele kohtuvälised kulud samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Antud tsiviilasja alustamise hetkel reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrus nr 273 ,,Palga alammäära kehtestamine’’, millega kehtestati tunnipalga alammääraks 21,50 krooni. Kohus leidis, et antud juhul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda määrusest, milles sätestatud määradega said menetlusosalised menetluse algatamise hetkel arvestada. Seega tuleb arvestada tunnipalga alammääraga summas 21,50 krooni ehk 1,37 eurot. Eeltoodu põhjal on võimalik avaldajatelt õigusabikulude hüvitisena välja mõista 1,37-13,70 eurot põhjendatud ja vajaliku tunnitasuna õigusabi osutamisel. Kohus leidis, et kuivõrd käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist õiguslikult kuigi keeruka asjaga, ei ole põhjendatud lähtuda õigusabikulude kindlaksmääramisel mitte enam kui kuuekordsest tunnistajatasu tunnipalga alammäärast. Tegemist on olnud küll ajaliselt pika menetlusega, kuid menetlusosaliste seisukohad ei ole menetluse kestel oluliselt muutunud, mistõttu ei saa tsiviilasjas pidada mõistlikuks lähtuda tasu ülemmäärast. Puudutatud isikute Eduard Tihhonovi ja Viktoria Tihhonova esindaja poolt kohtule esitatud õigusabi arvestuse kohaselt on esindaja osutanud õigusabi kokku 10,5 tunni ulatuses:
lg 2 esimese lause alusel osaliselt menetluskulude 4 kindlaksmääramise avalduse ja mõistab avaldajatelt puudutatud isikute kasuks menetluskuludena välja 78,18 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 12. Määruskaebuse esitajate väitel on väljamõistetud menetluskulud, arvestades menetluse kestust ja keerukust, liiga väikesed. Samuti ei ole määruskaebuse esitajad nõus, et maakohus on võtnud tunnistajatasu tunnipalga aluseks menetluse alguse ajal kehtinud määrad ning ei ole arvestanud tunnistajatasu tunnipalga tasu ülemmäärasid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasja tulnuks algusest peale menetleda hagita menetluse sätete järgi, sest
lg 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 2 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis tuleneb kaasomandi valitsemise reguleerimisest ning mis käsitleb valitseja õigusi ja kohustusi. Samuti on Viru Maakohus 13. novembril 2007 käesoleva tsiviilasja esimesel kohtuistungil (I kd tl 104), millest võttis osa ka puudutatud isikute esindaja Monica Meristo, selgitanud, et tegemist ei ole mitte hagimenetlusega, vaid hagita menetlusega. Seega pidid määruskaebuse esitajad ette nägema ja arvestama, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulud piiratumalt kui hagimenetluses. Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis
lg 8 esimese lause kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.
lg 2 alusel arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel.
lg 3 järgi määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus on määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kehtestatud tunnitasu alamja ülemmäär. Nimetatud määruse § 7 lg 3 alusel on alam- ja ülemmäära piirideks 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrus nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“, millega kehtestati tunnipalga alammääraks 21,50 krooni ehk 1,37 eurot. Eeltoodu põhjal on võimalik avaldajatelt õigusabikulude 1,37-13,70 eurot tunnitasuna õigusabi osutamisel. hüvitisena välja mõista Maakohus on põhjendatult ja õigesti leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda määrusest, milles sätestatud määradega said menetlusosalised menetluse algatamise hetkel arvestada. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha, st menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses kohaldab kohus Vabariigi Valitsuse määrust, mis kehtis hagi esitamise ajal (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-10 punkt 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult kuigi keerukas asi. Hoolimata ajaliselt pikast menetlusest, ei ole menetlusosaliste seisukohad menetluse kestel oluliselt muutunud, seega ei saa pidada mõistlikuks lähtuda tasu ülemmäärast. Menetluskulude kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohus leiab, et kuigi ei saa 5 nõustuda määruskaebuse esitaja väitega, et lähtuda tuleks tasu ülemmäärast, on mõistlik aluseks võtta kaheksakordne tunnistajatasu tunnipalga alammäär. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tehtud toimingute eest on põhjendatud ajakulu 7 tundi 8 minutit. Maakohus on vaidlustatud määruses hinnanud määruskaebuse esitajate poolt esitatud arveid ja neis märgitud toiminguid nii eraldi kui ka õigusabile tehtud kulutuste vajalikkusest ja põhjendatusest lähtudes. Seega tuleb avaldajatelt puudutatud isikute kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 7 tunni 8 minuti eest tasumäära 10,96 euro (8 x 1,37 eurot) alusel, kokku summas 78,18 eurot. 13. Ringkonnakohus nõustub muus osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki
14.
lg 3 kohaselt ei kuulu hüvitamisele käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud, mistõttu need kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.