Obsah (5)

§ 56§ 31§ 10§ 15§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-24023 Tsiviilasi Unicredit

§ 56

nõuetele ja ta tuleb nimetada Lõuna Toiduainetetööstuse AS (kehtetu ärinimi AS Pere) pankrotihalduriks (

§ 31lg 5).

2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Lõuna Toiduainetetööstuse AS esitas Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning Lõuna Toiduainetetööstuse AS pankrotimenetluse lõpetamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on ajutise pankrotihalduri määramine põhjendamatu. Puudus pankrotihoiatus, mis oleks andnud õiguse pankrotiavaldust esitada. CPM SKET GmbH esitas pankrotihoiatuse
3. mail 2012, kuid õiguse võlausaldaja esindamiseks sai ta alles
4. mail 2012 allkirjastatud käsunduslepinguga. Seega ei saanud võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tugineda

§ 10

lg 2 p 1 sätestatule, et võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus ning võlga pole 10 päeva jooksul tasutud. Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et puudub nõuetekohane pankrotihoiatus ning ajutist haldurit ei saa nimetada; 2) on nõue ebaselge. Pankrotiavalduse esitamise päevaks – 18.06.2012 – oli garantii sissenõutavaks muutunud maksimaalselt summas 1 630 873,76 eurot. Garantiiga tutvumisel oleks kohus pidanud ise jõudma järeldusele, et tegemist on ositi sissenõutava garantiiga, mitte garantiiga esimesel nõudmisel, nagu võlausaldaja pankrotiavalduses eksitavalt serveeris. Garantiikiri ei ole kindlasti nn garantii esimesel nõudmisel, selle sisuks on ainult AS Werol Tehased (pankrotis) ja CIMBRIA SKET GmbH vahel sõlmitud tarnelepingu nr 10106 artikli 3 punktides 3.2.

1. ja 3.2.
2. fikseeritud kahest eraldiseisvast järelmaksukokkuleppest tulenevate osa- ja intressimaksete tähtaegse tasumise tagamine. Garantiis ja tarnelepingus puudub kokkulepe selle kohta, et garantii muutuks AS Werol Tehased pankroti puhul täies mahus sissenõutavaks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud vaid maksed summas 1 630 873,76 eurot. Samas ei asunud võlausaldaja tasumata makseid võlgnikult vastavalt garantii tingimustele sisse nõudma, vaid esitas pahatahtlikult pankrotiavalduse. Samuti on alusetu pankrotiavalduse esitamine 100% garantii ulatuses, 15% garantii realiseerimise aluseks olevast nõudest kuulub endiselt CPM SKET Gmbh-le; 3) on põhivõlasuhted ebaselged. Võlausaldaja on juba pankrotiavalduses kinnitanud, et nõustub nõude vähendamisega ja tugineb seejuures halduri hinnangule. Taoline lähenemine on ilmselgelt vastuolus põhimõttega, et pankrotimenetluses saab maksma panna ainult selge nõude. Kui Unicredit Bank AG nõue AS Werol Tehased (pankrotis) vastu jääb tunnustamata viimase pankrotimenetluses, ei ole mõeldav seda (tunnustamata) nõuet tagavast garantiist tuleneva nõude maksmapanemine käesolevas menetluses. Veelgi olulisem on aga fakt, et viidatud nõude tunnustamise hagis taotleb Unicredit Bank AG oma nõude tunnustamist ainult 6 179 500 euro ulatuses. See summa erineb oluliselt nii Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i vastu esitatud pankrotiavalduses toodud nõudest (vahe ca 1,4 miljonit eurot) kui ka n-ö alternatiivselt esitatud nõudest (vahe ca 370 000 eurot). Ei ole mõeldav, et garantii pannakse maksma suuremas summas kui nõue, mida garantii tagama peaks; 4) on tegemist anonüümse garantiiga, sest garantii allkirjastanud isik ei ole tuvastatav. Garantiikirjast nähtub üheselt, et see allub Saksamaa Liitvabariigi õigusele ja et võimalikud vaidlused lahendatakse Saksamaal Magdeburgi kohtus. Seega pidanuks kohus rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 lg 1 järgi kohaldama Saksa õigust sõltumata sellest, kas pooled on seda taotlenud. Samal põhjusel on võlausaldaja viited võlaõigusseaduse garantii regulatsioonile sisutud. Lõpliku hinnangu garantii sissenõutavusele saab anda vaid Saksa Liitvabariigi õigusest lähtuvalt. Garantiid puudutav õigusvaidlus oleks tulnud lahendada väljaspool pankrotimenetlust tsiviilkohtupidamise korras, vaidluse poolteks oleksid Unicredit Bank AG hagejana, CPM SKET Gmbh hageja esindajana, Lõuna Toiduainetetööstuse AS kostjana, AS Werol Tehased kolmanda isikuna, OÜ Transcom Grupp kolmanda isikuna, Euler-Hermes kindlustus kolmanda isikuna ja 3 Saksa riik kolmanda isikuna. Seejuures ei ole selge isegi see, kummal poolel kolmandad isikud kaasata tuleks, kuna nt algne võlausaldaja, CPM SKET Gmbh, vastutab nõude loovutamise lepingust tulenevalt garantii tühisuse kehtetuse korral ise Unicredit Bank AG ees. Veelgi selgusetum on küsimus, millises kohtus see vaidlus lahendada tuleks. Tarnelepingu kohaselt kuulub kohaldamisele Saksa õigus ja vaidlused lahendatakse arbitraaži korras, garantiis on samuti kokku lepitud Saksa õiguse kohaldamises, kuid vaidlused lahendatakse üldise kohtualluvuse korras Madgeburgis. Isegi kui vaidlus toimuks Eestis, mida kaebaja välistab, tuleks igal juhul kohaldada Saksa õigust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Unicredit Bank AG vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2012 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli ajutise halduri nimetamine seaduslik ja põhjendatud.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega juhul, kui võlgnik nõudele põhjendatult enne ajutise halduri nimetamist vastu ei vaidle, puudus kohtul

§ 15

lg 3 p 1 toodud alus jätta ajutine haldur nimetamata; 2) on antud menetlusstaadiumis täiesti asjakohatud väited, et võlausaldaja nõue on justkui ebaselge, kuivõrd kohus on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mis andis õigusliku aluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks

§ 31lg 1 alusel.

Pankrotimenetluses toimub nõuetele vastuväidete esitamine nõuete kaitsmise koosolekul; 3) on ebaõige väide, et võlgnik ei ole välja andnud garantiikirja esimesel nõudmisel. Samuti ei saa kuidagi nõustuda võlgniku seisukohaga, justkui ei oleks tuvastatav, kes on garantiikirja väljastanud. Eriti kummaliseks teeb olukorra asjaolu, et võlgniku endine juhatuse liige Meelis Virro on kahel korral kohtus kinnitanud, et võlgnik on garantiikirja CPM SKET GmbH-le väljastanud; 4) on absurdne väide, et tegemist on anonüümse garantiiga. Tarnelepingu punkt 3.

1. näeb ette võlgniku kohustuse väljastada CPM SKET GmbH-le garantii esimesel nõudmisel summas 6 545 000 eurot, millele lisanduvad intressid 5,5% aastas viieaastaseks perioodiks. Garantiikirja päisest on näha, et selle on väljastanud võlgnik (endise ärinimega AS Pere), Ringtee 2, 51013 Tartu, Eesti. Garantiikirja tekstis on kirjas, et „meie, AS Pere, Ringtee 2, 51013, Tartu, Eesti, loobudes kõikidest vastuväidete õigustest, mis tulenevad Ostja (Werol) võlast, kohustume käesolevaga tagasivõtmatult maksma Müüjale (CPM) summa kuni 7 534 931,30 eurot“. Garantiikirja viimasel lehel on näha, et see on väljastatud Tallinnas
2. veebruaril 2010 ja sellele on alla kirjutanud võlgniku tolleaegne juhatuse liige Neeme Raig. Samamoodi on võlgniku tolleaegne juhatuse liige Neeme Raig allkirjastanud võlgniku seadusliku esindajana
3. septembril 2010 CPM SKET GmbH-i poolt saadetud loovutamisteate ja -kinnituse, millega CPM SKET GmbH on teavitanud võlgnikku, et on garantiikirjast tuleneva nõude loovutanud võlausaldajale ja võlgniku seaduslik esindaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta tunnustab võlausaldajat kui garantiikirjast tulenevate õiguste ja nõuete heauskset omanikku; 5) on võlgniku pankroti väljakuulutamine seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on määruses õigesti leidnud, et võlausaldaja pankrotiavaldus, ajutise halduri aruanne ja selle lisad ning võlgniku enda selgitused kohtuistungil kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2012 määrus muutmata. Maakohus on vaidlustatud määrusega õigesti välja kuulutanud Lõuna Toiduainetetööstuse AS (kehtetu ärinimi AS Pere) pankroti ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
6. Vastavalt

§ 31

lg-le 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt

§ 31

lg-st 1 ja § 1 lg-test 2 ja 3 juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel on oluline kindlaks teha juriidilise isiku maksejõuetuse olemasolu. Juriidilistele isikutele ei laiene

§ 31

lg 2, mille kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Eeltoodu alusel ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud väide, et ajutise halduri määramine oli põhjendamatu, sest puudub pankrotihoiatus, mis oleks andnud õiguse pankrotiavaldust esitada.

1. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et lähtudes võlausaldaja pankrotiavaldusest, ajutise halduri aruandest ning võlgniku enda selgitustest kohtuistungil ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt (III kd tl 96-114) on võlgnikul sissenõutavaks muutunud ja hetkel võimalikke sissenõutavaid nõudeid ostjate vastu kuni ca 10 000 eurot ning võlgniku varadeks saab lugeda AS Pere Restoranid aktsiaid, Leivaeksport OÜ ja LT Pagar OÜ osa. Tal ei ole arvestatavat turuväärtust omavat vara. Samuti leidis ajutine haldur, et võlgniku teadaolevad sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad kokku vähemalt 15 389 612,49 eurot, sh maksukohustus kokku 730 537,40 eurot. Võlgnik ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda kõiki jooksvaid kohustusi, sh maksukohustusi. Võlgniku majandustegevus on ajutise halduri hinnangul peatunud, ta on oma põhivara võõrandanud
2. aasta esimesel poolel. Võlgnik on ka ise tunnistanud majanduslikke raskusi, esitades 26.04.2012 kohtule pankrotiavalduse ning 12.07.2012 saneerimisavalduse. Kõige eeltoodu alusel asus ajutine haldur seisukohale, et võlgniku olemasolevatest vahenditest ei piisa tema kohustuste täitmiseks, tema majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik ning seetõttu on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu. Maksejõuetust on kinnitanud maakohtu 16.10.2012 kohtuistungil ka võlgnik ise (V kd tl 63-65). Võlgniku seadusliku esindaja Meelis Virro selgituse kohaselt „pankrotiavaldus sai esitatud samal ajal, kui EMTA poolt, nägime, et ei saa pääseda. Saavutasime kompromissi. Tol hetkel ei olnud pangapoolset garantiinõuet selles summas sisse tulnud. Püsiv maksejõuetus kujunes välja pärast nende avalduse esitamist.“ Samuti M. Virro poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt „garantiileping on sõlmitud, nõude suuruse üle võiksime vaielda.“ Võlgniku maksejõetust ei muuda olematuks määruskaebuse esitaja väide, et garantiilepingust tulenev nõue on ebaselge. Isegi kui arvestada võlgniku kohustuste hulka garantiilepingust tulenev kohustus ulatuses, millises võlgnik seda tunnistab, s.o 1 630 873,76 eurot, ei kataks tema vara ikkagi tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5
3. Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on tegemist anonüümse garantiiga, sest garantii allkirjastanud isik ei ole tuvastatav, ning samuti ei ole garantiist tulenev kohustus muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Määruskaebuse esitaja väide garantiile allakirjutanud isiku anonüümsuse kohta on alusetu, sest võlgniku seaduslik esindaja on 16.10.2012 kohtuistungil kinnitanud garantiilepingu kehtivust. Samuti ei mõjuta antud juhul võlgniku maksejõuetust see, kas garantiist tulenev kohustus on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks või mitte, sest nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse punktis 8 leidis, isegi siis, kui arvestada võlgniku kohustuste hulka garantiilepingust tulenev kohustus ulatuses, millises võlgnik seda tunnistab, s.o 1 630 873,76 eurot, ei kataks tema vara ikkagi tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4. Võlgniku maksejõuetust ei mõjuta ka määruskaebuse esitaja poolt väidetud põhivõlasuhete ebaselgus. Siinkohal on määruskaebuse esitaja tuginenud asjaolule, et AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses on Unicredit Bank AG taotlenud nõude tunnustamist ainult 6 179 500 euro ulatuses, kuid Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i vastu esitatud pankrotiavalduses oli nõue suurem ligikaudu 1,4 miljonit eurot, s.o 7 534 931,30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kui arvestada ainult võlgniku poolt tunnistatud garantiilepingust tulenevat kohustust 1 630 873,76 eurot, ei kataks tema vara ikkagi tema kohustusi ja võlgnik on maksejõuetu.
5. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson