) § 635) ja kostja II ülesandeks oli kunstmuru (tennisekate PE2023 red/green) transport ja paigaldamine ning liiva kohaletoimetamine ja kunstmuru liivatamine (I tl 12). Eelnevalt oli hageja tellinud kostjalt I tenniseväljaku aluse valmistamise, kellele tasus töö eest 11734,18 eurot (183600 krooni). Vastavalt lepingule kattis kostja II tenniseväljaku aluse kunstmuruga ja liivatas selle ning esitas hagejale arve summas 8731,63 eurot (136620,40 krooni), millise summa hageja tasus. 2008.a.kevadel kui hageja tööd üle vaatama läks, selgus, et tenniseväljak on tennise mängimiseks kasutuskõlbmatu, kuna on ebatasane ja tekitab pallide valepõrkeid. Hageja tütre AS kohtuistungil antud ütluste kohaselt väljaku väljanägemine oli kurb. Liivakotid olid väljaku kõrval, kus oli ka ehitusprügi, katterullid ja murutükid. Kahed äärepostid olid pikali ja katki ning murukate lainetas. Kattele ei olnud kantud piisavas koguses liiva. Kevadel 2008 olid kostja II poolt tööde parandamiseks saadetud poisid katte katki lõiganud ja siis hakkasid katet kokku liimima, millega kate oli täielikult rikutud. Proovisid palli põrgatada, kuid pall ei põrkunud (I tl 144-150). 16. Eelnevast menetluskäigust käesolevas tsiviilasjas nähtub, et Harju Maakohtu 25.04.2011 otsus on osas, millega mõisteti hageja kasuks kostjalt I välja 11734,18 eurot, tänaseks jõustunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium esitas oma 12.04.2012 otsuses seisukohad asja uuesti läbivaatamiseks kostja II suhtes. TsMS § 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu otsusest tulenevalt (p 12) hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (
) ning töövõtja vastutus selle eest (
). Asja läbivaatamisel tuleb hinnata eksperdiarvamuse järeldusi, mis puudutavad kostja II tehtud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Nii on eksperdiarvamuses vastuses küsimusele 1 märgitud see, et tenniseväljaku pehmuse ja ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsiooni ebatasasuse kõrval ka asjaolu, et tenniseväljaku kunstmurukate on ainult osaliselt liivaga täidetud ja see on ebaühtlase paksusega. Vastates küsimusele 2 ja 3, on ekspert osutanud, et kunstmuru liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootmistehnilistele andmetele, sest kvartsliiva fraktsiooniga 0,3-1,5 mm asemel on kasutatud keskliiva fraktsiooniga 0-5 mm ning paigaldamata on nõutav kogus täiteliiva kulunormiga 25 kg/m2 kohta ehk 17 mm. Samuti leiab ekspert, et kunstmurukatte esteetiline välimus ei vasta tunnustatud nõuetele, ühenduskohad on nähtavad. Eksperdiarvamuse (vastus küsimusele 4) kohaselt on murukatte paigaldamisel aluspinnasel suur mõju (murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi), kuid see ei muuda eksperdi arvamust kostja II tehtud tööde ebakvaliteetsuse kohta. Samasugused kostja II tehtud töö puudused, millele osutatakse eksperdiarvamuses, on esile toodud ka U OÜ arvamuses. Kuigi kunstmurusse paigaldatava liivaga täitmine peeti algavate sügisvihmade tõttu õigeks lõpetada kevadel ja murukatte materjal vastas eksperdi arvates tunnustatud nõuetele, ei saa tähelepanuta jätta eksperdi esiletoodud kostja II tööd puudutavad puudusi (liiva ning kunstmuru välimuse (nähtavad ühenduskohad) mittevastavus tunnustatud nõuetele). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II kohustuseks oli kunstmuru (mille oluline osa on liivatäide) paigaldamine. 17. Kohus leiab nii Riigikohtu osundatud kui ka teisi asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et nii nagu kostja I tööga seonduvad puudused, nii ka kostja II tööga seonduvad puudused mõjutasid negatiivselt hagejale kuuluva tenniseväljaku kvaliteeti, st et ka kostja II on vastutav hagejale 5 2-09-36079 üleantud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Samuti nõustub kohus Riigikohtu otsuses sedastatuga (p 13), et vastavalt
lg 3 tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Asjas on tuvastatud, milline mõju on tenniseväljaku aluse paigaldamisel (kostja I tööd) tenniseväljaku murukatte paigaldamisele (kostja II tööd). Eksperdiarvamuse kohaselt on alusel suur mõju, sest konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse murukate (mis jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi). Seega tuli kostjal II vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on kostja I tehtud eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks piisavalt kontrollinud ning hagejat mittesobivusest informeerinud. Seisukoht, et kostja II oli õigustatud tuginema eeldusele, et kostja I rajatud ja hageja poolt tööde jätkamiseks heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik, on eeltooduga vastuolus. Eeltoodust nähtuvalt pidi kostja II omapoolsest vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on enne kunstmuru paigaldamist ja selle liivatamist piisavalt hoolikalt kontrollinud, kas kostja I poolt tehtud tööd tenniseväljaku aluse valmistamisel on olnud sobivad. 18. Kohtu hinnangul kostja II tõendeid selle kohta, et ta oleks kvaliteetse lõpptulemuse saamiseks kostja I töö sobivust piisavalt hoolikalt kontrollinud, ei esitanud. Kostja II vastuväitega, et kostja II ei pidanudki seda tegema ja see oli hageja kui tellija kohustuseks, kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul oli hageja õigustatud eeldama, et kostja II kui spetsiifilise välistingimustes kasutatava ja suhteliselt kalli kattematerjali asjatundjast tarnija/paigaldaja on teadlik, millistele tingimustele peab tenniseväljaku alus vajaliku lõpptulemuse saavutamiseks vastama ning selgitab enne kunstmuru paigaldamist tenniseväljaku aluse olukorra välja. Kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õigustatud järeldus, et kostja II poolt tehtud töö kunstmuru paigaldamisel ja liivatamisel ei vastanud lepingutingimustele (
19. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest lähtuvalt võib hageja nõue olla käsitatav hinna alandamise nõudena (
Hinna alandamise eesmärgiks on
järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevahelise kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Viidatud sätte lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega võib tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle töö eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab
). Hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani. Hinna alandamist võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus) - vt Riigikohtu lahend 3-2-1-29-10 p 12). 20. Kohtu hinnangul
§-s 648 nimetatud tingimusi töövõtjale tasu vähendamise piiramiseks asjas ei esine. Hageja täpsustas oma hagiavaldust kostja II suhtes alternatiivse nõudega vähendada hinna alandamise korras kostja II poolt tehtud töö eest hageja poolt tasutud hinda 8731,61 euro võrra. Hageja selgitas täiendavalt, et kuna väljakut tennise mängimiseks kasutada ei saa (vt. AS ütlused, eksperdi vastus küsimusele 1), siis võttes arvesse Riigikohtu otsuses näidatud alandatud hinna leidmise arvutuskäiku, kui lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) on null, siis on alandatud hind samuti null. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hageja poolt kostjale II tasutud summa tuleb ülemäära makstud summana täielikult tuleb hagejale 6 2-09-36079 tagastada. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ei ole tõendanud, millised olid kohased ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga, so 2007.a. sügis.
lg 1 kohaselt kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostjate ebakvaliteetse töö tõttu tenniseväljakul ei ole neid omadusi, mis võimaldaks seda eesmärgipäraselt (so tennise mängimiseks) kasutada ja mingil muul eesmärgil kasutamiseks puudub hageja jaoks tenniseväljakul igasugune väärtus, samuti peab hageja kandma kostjate töö ümbertegemiseks täiendavalt olulisi kulutusi, on põhjendatud hageja seisukoht, et tenniseväljaku väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) on null, mistõttu null on ka tenniseväljaku alandatud hind. Võttes arvesse, et hageja on kostjale II tasunud töö eest 8731.61 eurot, on hagejal õigus nimetatud summa kui ülemäära makstud summa kostjalt II tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus 21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja II kanda. Kohus võtab arvesse, et 25.04.2011 Harju Maakohtu otsusega jäeti kuni selle otsuse tegemiseni kantud menetluskuludest 57 % kostja OÜ A kanda. Seega ülejäänud hageja menetluskulud jäävad kostja II kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Viktor Brügel kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.