← Eesti

2-13-15659/17

Obsah (12)§ 172§ 475§ 621§ 754§ 623§ 620§ 750§ 477§ 383§ 173§ 757§ 756

2-13-15659 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2013, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-1

) ja konventsioonis sätestatud eeldused. Seega on avaldaja hinnangul ka õiglane, et menetluskulud jääksid vähemalt osaliselt (kui mitte täielikult)

§ 172lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 5. Vastavalt

§ 475

lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. New Yorgi konventsioon artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni

  1. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
  2. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et Riia Rahvusvahelise Arbitraažikohtu 18.03.2013 otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Kohus ei ole tuvastanud New Yorgi konventsiooni
  3. artiklis loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§-s 620 ning § 753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.

  1. Seonduvalt puudutatud isiku vastuväidetega märgib kohus järgmist. 3
  2. Puudutatud isik leiab, et vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest tuleks keelduda esiteks seetõttu, et otsus on vastuolus avaliku korraga. Märgitud vastuolu põhjendab puudutatud isik sellega, et otsus sisaldab ilmseid vastuolusid, mille tõttu on otsuses sisalduvad järeldused ja nendel järeldustel põhinev lõppotsus vastuolus. Puudutatud isiku arvates ei ole Eesti Vabariigi avaliku korraga kooskõlas selliseid ilmselgeid vastuolusid sisaldavate otsuse tunnustamine ja selliste otsuste täitmise võimaldamine. Kohus puudutatud isiku käsitlusega ei nõustu. New Yorgi konventsiooni artikli 5

(2)(b) järgi võib vahekohtu otsuste tunnustamisest ja täitmisest keelduda siis, kui selle riigi kompetentne ametkond, kus otsuse tunnustamist ja täitmist nõutakse, leiab, et otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi poliitikaga. Ka

§ 620

lg 1 p 1 kohaselt võib tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keelduda, kui tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Riia Rahvusvahelise Arbitraažikohtu 18.03.2013 otsusega on (osaliselt) rahuldatud avaldaja rahalised nõuded puudutatud isiku vastu. Otsuse resolutsioon on kohtu hinnangul selge ja vastuoludeta. Vahekohtu järelduste põhjendatust, sh järelduste võimalikku omavahelist vastuolu, ei saa Eesti kohus tunnustamismenetluses kontrollida. See tähendaks vahekohtu otsuse sisulist ümberhindamist, mis oleks aga vastuolus konventsiooni eesmärgiga, samuti ülalviidatud

§ 623lg 1 teises lauses sätestatuga.

Kui puudutatud isiku poolt väidetud vastuolud vahekohtu otsuses ka esinevad, ei oleks sellise lahendi tunnustamine vastuolus Eesti avaliku korraga. Kohus nõustub avaldaja 17.06.2013 seisukohas märgituga, et vahekohtu kokkulepet sõlmides pidi puudutatud isik aru saama, et vahekohtu lahendit ei saa edasi kaevata. 9. Teiseks tuleks vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keelduda puudutatud isiku hinnangul seetõttu, et vahekohtumenetluses ei ole järgitud vahekohtumenetlusele kohalduvatest õigusaktidest tulenevat kohast vahekohtumenetluse protsessi. Vahekohus on teinud otsuse, mis sisaldab selgeid vastuolusid, mida kohus on Läti õiguse kohaselt kohustatud menetlusosalise taotlusel täpsustama ja selgitama. Otsuse selgitamine poole nõudmisel on puudutatud isiku väitel Lätis vahekohtu kohustus (mitte õigus) ning seda loetakse osaks vahekohtu menetlusest. Kohtu hinnangul ei anna ka need puudutatud isiku väited alust keelduda Riia Rahvusvahelise Arbitraažikohtu 18.03.2013 otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest. Puudutatud isik tugineb New Yorgi konventsiooni artiklile 5

(1)(b), mille kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda, kui poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud, ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul põhjusel võimalik oma kaebusi esitada. Konventsiooni osundatud norm peaks kaitsma menetlusosalist, kes ei saanud oma õigusi menetluses enne asja lahendamist mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil. Kohtu poolt tuvastatu järgi on puudutatud isik praegusel juhul vahekohtumenetluses osalenud, saanud esitada vastuväiteid, seisukohti, tõendeid jms. Puudutatud isik ei ole Eesti kohtule ka vastupidist väitnud. Vastavalt Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse § 530 lg 4 p-le 2 ja Riia Rahvusvahelise Arbitraažikohtu reglemendi § 61 p-le 2 toimub selgituste andmine pärast otsuse jõustumist. Seega on sisuline vahekohtumenetlus selgituste andmise hetkeks lõppenud. Eelnenust järelduvalt on Läti õigusest lähtuv vahekohtu otsuse selgitamiskohustus kohtu hinnangul väljaspool konventsiooni art 5
(1)(b) kaitseala. 4 2-13-15659 Ülalmärgitust johtuvalt ei oma tähtsust see, kas Läti seaduse kohaselt peetakse otsuse selgitamist osaks vahekohtumenetlusest (nagu puudutatud isik väidab). Läti õiguse ja New Yorgi konventsiooni vastuolu puhul tuleks lähtuda konventsioonist. Kohus märgib samuti, et puudutatud isiku poolt esitatud advokaat dr Inga Kačevska arvamusest (p-d 17 ja 18) Läti õiguse kohta ilmneb, et vahekohtu otsuse selgitamise raames ei saa osapool taotleda asja uuesti läbivaatamist ega võimaluse andmist veel kord asjas selgitusi anda. Samuti ei saa vahekohus otsust selgitades muuta selle sisu (II kd, tl 114-123; tõlge tl 124-133). Ka praegusel juhul on vahekohus puudutatud isiku selgitamistaotluse rahuldamisest keeldunud põhjusel, et kõik kostja küsimused on seotud otsuse põhjenduste ja õiguslike alustega. Kostja on palunud arbitraažikohtu arvates tõendid uuesti läbi vaadata ja esitada otsuse kohta uued põhjendused (II kd, tl 108-111; tõlge tl 112-113). Kohus nõustub ka avaldajaga seisukohaga, et isegi kui vahekohus rikkus selgitamiskohustust, ei ole see vastuolus Eesti avaliku korraga. Kõnealuse otsuse selgitamise kohustuse näol on tegemist Läti tsiviilmenetluse kontseptsiooniga. Eesti õiguses sisaldub sarnane norm

§ 750lg 1 p-s 2, kuid see annab kohtule õiguse ja mitte kohustuse otsust selgitada.

10.

§ 477

lg-st 1 ja § 442 lg 5 esimesest lausest lähtudes tuleb kohtul lahendada ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Avaldaja on esitanud asjas 29.05.2013 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, taotledes arestida esialgse õiguskaitse korras puudutatud isiku pangakontod. Kohus tegi 10.60.2013 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise sõltuvaks tagatise summas 9732,24 euro tasumisest puudutatud isikule tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Tagatis tuleb

§ 383lg 2 kohaselt anda kohtu määratud tähtpäevaks.

Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus sama sätte teise lause kohaselt hagi tagamata. Avaldaja ei ole senini kohut tagatise tasumisest teavitanud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus avaldaja 29.05.2013 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 11. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik ei ole vahekohtu otsust vabatahtlikult täitnud.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud kooskõlas

§ 172lg 1 teises lauses sätestatuga tema enda kanda.

12. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.