← Eesti

3-12-131/170

Obsah (10)§ 42§ 44§ 4§ 1§ 5§ 2§ 37§ 3§ 12§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2013, Tallinn Haldusasja n

) § 44 lg-le 1 ja § 4 lg-tele 5 ja 6 AS Evore tema poolt läbiviidud ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjed kõrvaldama – tagama tähtajaks 31.12.2011 vähemalt 2 m sügavuse ja 20 m laiuse läbipääsuala olemasolu läbi või ümber Suur-Holmi sadama. Ühtlasi tehti ettekirjutuses hoiatus sunnivahendi kasutamise kohta, mille kohaselt rakendatakse ettekirjutuses toodud kohustuse täitmise tagamiseks vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-le 1 sunnivahendeid alljärgnevas järjestuses: 1) tähtajaks 31.12.2011 täitmata jätmisel pöörab vastustaja sunniraha 1500 eurot täitmisele alates 05.01.2012; 2) eeltoodud sunnivahendi rakendamisega ettekirjutuse eesmärkide täitmise mittesaavutamisel alustab Veeteede Amet alates 30.04.2012 asendustäitmise korras ettekirjutuse p-s 1.5 nimetatud rajatise (ujuvkai) eemaldamise või ümberpaigutamise korraldamist. Asendustäitmise kulude eeldatav suurus on 30 000 eurot. Ettekirjutust põhjendati järgmiselt. 1)

§ 42

lg 3 kohaselt teostab Veeteede Amet riiklikku järelevalvet mh sama seaduse § 4 lg-s 5 sätestatud nõude täitmise üle. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 76 lg 1 kohaselt on Veeteede Ametil pädevus riikliku järelevalve teostamiseks meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle ka MSOS alusel, kusjuures järelevalve eesmärgiks on MSOS § 77 lg 1 kohaselt tagada laevade, väikelaevade jm veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus.

§ 44

lg 1 kohaselt teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse

nõuete rikkumise lõpetamiseks, esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. 2)

§ 4

lg 5 kohaselt peab sadama pidaja tagama, et ehitustegevus akvatooriumil ja sissesõiduteedel toimuks vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale. MSOS § 48 lg 2 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrusega nr 26 kehtestatud „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ (edaspidi „Kord“), mille § 1 lg 2 kohaselt kooskõlastatakse ehitustegevus veeteedel, mille hulka kuulub MSOS § 2 p-de 91 ja 10 kohaselt ka sadama akvatoorium ja sissesõidutee, Veeteede Ametiga, kusjuures MSOS § 48 lg 1 kohaselt piiratakse ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust. 3) Suur-Holmi sadamale, mis on registreeritud sadamaregistris tasulisi teenuseid osutava sadamana, kohaldatakse

2. ptk sätteid (vt

§ 1lg 2 p 2).

Suur-Holmi sadamale on Vabariigi Valitsuse 02.02.2007 korraldusega nr 71 eraldatud akvatoorium. 18.06.2009 taotles AS Evore Veeteede Ametilt kooskõlastust ujuvkaide paigaldamisele SuurHolmi sadamas. Kooskõlastuse taotlemise ajaks olid ujuvkaid juba paigaldatud. Veeteede Amet ei kooskõlastanud 28.07.2008 otsusega nr 5-6-5/1724 taotlusele lisatud projektdokumentatsioonis kirjeldatud ehitustegevust, leides, et projektis näidatud rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. Veeteede Amet märkis otsuses, et meresõiduohutuse tagamiseks tuleb jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. AS Evore kaebus 28.07.2008 otsuse nr 5-6-5/1724 peale on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Eelnevast tulenevalt ei ole Suur-Holmi sadama pidaja AS Evore täitnud

§ 4

lg 5 sätestatud kohustust ning taganud, et ehitustegevus Suur-Holmi sadamas toimuks õiguspäraselt. 4) 08.10.2010 küsis Veeteede Amet AS Evore seisukohta Suur-Holmi sadamas asuvate ebaseaduslike rajatiste eemaldamise kohta. AS Evore vastas 15.10.2010, et ei oska vastata, millal 2

(21)3-12-131 rajatised eemaldatakse, ning AS Evore hinnangul on tegemist seaduslike ehitistega, mille eemaldamiseks ta pole kohustatud. 02.02.2011 saatis Veeteede Amet AS-le Evore ettekirjutuse projekti, mille suhtes esitas AS Evore 10.02.2011 vastuväited. 16.03.2011 asja arutamiseks korraldatud istungil avaldas AS Evore, et on süvendanud Suur-Holmi sadamas asuvate ebaseaduslike rajatistega külgneva veeala selliselt, et on tagatud vähemalt 6 m laiune ja 2,5 m sügavune läbipääsuala, ning lubas istungi toimumise järgselt viia selle väite kinnituseks läbi hüdrograafilise mõõdistuse ja vajadusel täiendavad süvendustööd, et tagada läbipääsuala pikkusega 70 m, laiusega 8 m ja sügavusega 2,5 m. Ühtlasi avaldas AS Evore valmisolekut tagada väikelaevade ohutu möödumine Suur-Holmi sadama välimisest ujuvkaist. Kuna AS Evore ei esitanud lubatud hüdrograafilist mõõdistust, mõõdistas Veeteede Amet veeala ise 28.04.
  1. Mõõdistustulemuste kohaselt ei paikne Suur-Holmi sadamas ega selle kõrval AS Evore väidetud mõõtmetega läbipääsuala. Tegelikkuses on väidetavalt süvendatud ala ligikaudu 2 m sügavune ning kitsaimas kohas ligikaudu 4,6 m lai. Seega, isegi kui AS Evore on läbi viinud süvendustöid, on ta rajanud väiksemate mõõtmetega läbipääsuala, kui seda on pidanud vajalikuks Veeteede Amet 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/
  2. Tagalahe kaguosas asuvate Veskiviigi ja Haapsalu sadamate sissesõidutee, mis hetkel kulgeb ümber SuurHolmi sadama, on ohtlikum, võrreldes ehitustegevuse eelse olukorraga, kui neisse sadamasse oli võimalik pääseda Suur-Holmi sadama akvatooriumi läbides. Seega ei ole eelviidatud otsuse tegemise aluseks olnud olustik muutunud selliselt, mis tingiks otsuse ümbervaatamise. 16.03.2011 istungil osalenud Haapsalu Linnavalitsuse esindajad avaldasid, et Haapsalu Linnavalitsus soovib süvendada Veeteede Ameti nõutavate parameetritega laevatee ümber SuurHolmi sadama akvatooriumi ning otsus selles küsimuses langetatakse eeldatavalt
  3. a juunis. Veeteede Amet tegi Haapsalu linnapeale 05.07.2011 selles küsimuses järelepärimise, kuid vastavat otsust ega kinnitust selle olemasolu kohta Veeteede Ametile esitatud ei ole.
  4. Pärast Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutuse nr 5-6-1/2570 peale vaidemenetluse läbimist esitas AS Evore 18.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse 07.10.2011 ettekirjutuse nr 5-6-1/2570 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebaja seisukohad (vt I kd tl 2-10, 86-89, 139-141, II kd tl 86-87, 183-185) on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine, kuna sellest ei selgu õigused ja kohustused, märgitud kohustused on ebaselged ja vastukäivad ning neid ei ole objektiivsel põhjusel võimalik täita. Ettekirjutusest ei selgu üheselt, kuidas peaks seda täitma. Kaebaja peab mõistatama haldusakti andja soove. Jääb ebaselgeks, kas kaebaja on kohustatud Suur-Holmi sadamas paiknevaid kaid lammutama või tagama läbipääsu oma akvatooriumist väljapoole jääva merepõhja süvendamise teel. Mõlemaks tegevuseks on vaja taotleda ja saada haldusorganitelt load, seega viia läbi kaebaja mõjusfäärist väljapool olevad toimingud. Mistahes lubade saamiseks läheb kauem aega kui ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg kuni 31.12.
  5. 2) Ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt tühine, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 1 kohaselt väljastab ja tunnistab ehitusloa kehtetuks kohalik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. EhS § 12 lg-st 2 tulenevalt on ka lammutamiseks nõutav projekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba. Lammutusloa andmine on EhS §-dest 23 ja 24 tulenevalt kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Kui Veeteede Amet nõuab ehitiste lammutamist, on ta sekkunud kohaliku omavalitsuse pädevusse. EhS § 59 lg 2 kohaselt on ehitusjärelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Haapsalu Linnavalitsus on oma 24.11.2011 kirjas kinnitanud, et ta ei ole pädevust vastustajale üle andnud. EhS § 19 lg-test 3233 tuleneb, et projekteerimistingimused peab kooskõlastama Tehnilise Järelevalve Amet, kes 3
(21)3-12-131 omakorda võtab seisukohad EhS § 19 lg-s 33 märgitud institutsioonidelt. Ujuvkaid ei ole iseseisvalt kasutatavad ning on rajatise (betoonkai) osad. Need on kantud Suur-Holmi sadamakaide ühe osana ehitisregistrisse ja neile on väljastatud kasutusluba. Kui kohalik omavalitsus on EhS § 33 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel väljastanud ehitise õiguspärasust kinnitava kehtiva haldusakti (ehitise kasutusloa), ei saa teine haldusorgan (Veeteede Amet) enda pädevuspiire ületamata seda kahtluse alla seada. Alternatiivne lahendus – merepõhja süvendamine väljaspool kaebaja akvatooriumi – eeldab veeseaduse (VeeS) § 8 lg 2 p 6 kohaselt vee erikasutusluba, mille annab välja VeeS § 9 lg 5 järgi Keskkonnaamet. Veeseadusest tulenevalt ei ole kaebajal võimalik sellist luba taotleda. Oma sadama akvatooriumist ja sissesõiduteest väljapoole jääva ala süvendamine ei ole sadamapidajale kehtivate seadustega lubatud ilma, et tekkivale rajatisele (laevakanal) seataks hoonestusõigus. Süvendamine ilma loata on VeeS § 385 lg 2 järgi rikkumine. Akvatooriumi määramine ja selle piiride muutmine on

§ 5lg-st 1 tulenevalt Vabariigi Valitsuse pädevuses.

Seega on Veeteede Amet tunginud pädevust ületades ka Keskkonnaameti ja Vabariigi Valitsuse pädevusalasse. Haldusorgan ei saa panna isikule kohustusi, mille täitmine sõltub teiste haldusorganite diskretsiooniotsustest. 3) Kuna ettekirjutus nõuab ujuvkaide lammutamist ilma lammutusloata või veekogu süvendama ilma vee erikasutusloata, kohustab ettekirjutus toime panema õigusrikkumise ja on tühine ka HMS § 63 lg 2 p 4 kohaselt. 4) Ettekirjutuse tegemise õiguslikuks aluseks ei saa olla

§ 44lg 1.

Nõue „tagada läbipääs läbi või ümber“ ei liigitu

§ 44lg 1 nõuete hulka.

Samuti ei ole antud juhul alust kõnelda õigusrikkumisest. Kaisid paigaldades tugines kaebaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri kirjale, kus selgitati, et ujuvkaide paigaldamine ei ole ehitustegevus ega vaja ehitusluba. Ehkki ujuvkaide paigaldamisel ei andnud Veeteede Amet nendele kooskõlastust, on alates 01.07.2009 nende rajatiste näol tegemist seaduslike ehitistega tulenevalt EhS § 72 lg-st 51. Viidatud sätte jõustumisel kaotas Veeteede Ameti varasem, 28.07.2008 otsus rajatise seaduslikkuse üle otsustamisel sisulise tähenduse. Tegemist on seadusliku rajatisega, mida tõendab kohaliku omavalitsuse poolne ehitusprojekti kooskõlastus, ehitise kandmine ehitisregistrisse ja sadamaregistrisse ning väljastatud kasutusluba. EhS § 72 lg 51 mõttes on tegemist õiguslikul alusel ehitatud ehitistega. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-08-1424 ei ole käsitletud EhS § 72 lg-t 51, mis jõustus pärast selle vaidluse algust ja mida ei olnud selles asjas võimalik kohaldada. Ringkonnakohtu otsuses on üksnes sedastatud, et kaide rajamise ajal (s.o. enne EhS § 72 lg 51 jõustumist) tulnuks nende osas saada kooskõlastus Veeteede Ametilt. 5) Ettekirjutus on tühine või kuulub tühistamisele, kuna see on motiveerimata, vastuoluline ja selles esitatakse valed faktiväited. 6) Suur-Holmi sadam ei osuta käesoleval ajal tasulisi sadamateenuseid, kuigi on tasunud riigilõivu. Seega on ettekirjutuse viide

2. peatükile, sh

§ 4lg-le 6, ebaõige.

7) Põhjendamatu on väide, nagu kaebaja takistaks Veskiviigi sadama tegevust, oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra või oleks kohustatud tagama igal juhul ja kõigile veesõidukitele ligipääsu Veskiviigi sadamasse läbi Suur-Holmi sadama akvatooriumi. Samuti on olemas mitu ohutut ligipääsu Veskiviigi sadamasse. Ettekirjutuses kasutatakse läbivalt ebaõigesti mõisteid laevatee, sissesõidutee, läbipääsuala.

eristab veetee, üldkasutatava veetee ja laevatee mõistet. Suur-Holmi sadamat ei läbi ega ole kunagi läbinud veetee, üldkasutatav veetee, laevatee ega ka sissesõidutee. Haapsalu Tagalahel puudub laevatee, see lõpeb Bürgermeistri holmi juures Tahu laevateelõiguga. See nähtub Veeteede Ameti merekaardilt vol 2 ja Veeteede Ameti lootsiraamatutest. Suur-Holmi sadamast väljapoole jääv veeala on tegelikkuses Veskiviigi sadama sissesõidutee, mis nähtub ka 4

(21)3-12-131 ettekirjutuse p-st 3.4. Et kaebaja sadamat ei läbi ükski laevatee, kinnitab ka sadamaregister ja laevatee projekteerimiskatse, mis ei realiseerunud ja mille selgituskirjas Veeteede Amet ise kinnitas, et laevatee puudub ja navigatsioonimärgistus on mitteametlik. Juba laevatee puudumise tõttu on kohatu tugineda (ettekirjutuses viitamata) Soome Vabariigi likvideeritud mereadministratsiooni soovitusliku iseloomuga projekteerimistingimustele laevateede projekteerimiseks sügavusega 2 m ja laiusega 20 m.

§ 4

lg 6 ei kohusta tagama kahesuunalist vms meelevaldsetele nõuetele vastavat läbipääsu. Suur-Holmi sadama viieaastase tegevusperioodi jooksul ei ole ükski laev soovinud kaebajalt sellist läbipääsu. Kaebaja on kindel, et seda ka ei hakata soovima, kuna sellega kaasneks Vabariigi Valitsuse määrusega nr 194 kehtestatud „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korra“ kohaselt ebamugav 24-tunnine etteteatamis- ja registreerimiskohustus.

§ 4

lg-st 6 ei tulene, et sadama pidaja peab tagama tasuta läbipääsu akvatooriumist, kui tegemist ei ole ainuvõimaliku teega piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Suur-Holmi sadama akvatoorium ei ole ainuvõimalik tee naabersadamasse – seda ei läbi ükski veetee, mis täidaks

§ 4lg 6 eeldused.

Seega on viide

§ 4lg-le 6 asjakohatu.

Kaebaja tõlgendust kinnitab ka alates 01.07.2009 kehtiva

§ 2

p 1, millest tuleneb selgelt, et sadam on ainult konkreetse sadama laevaliikluseks mõeldud (s.t ei ole käsitletav üldkasutatavana). Kuna kaebaja sadamat ei läbi ükski laevatee, puudub tal Veskiviigi sadamale juurdepääsu tagamise kohustus. 8) Ettekirjutus on motiveerimata osas, milles leitakse, et väljaspool Suur-Holmi sadama akvatooriumi asuval Veskiviigi sadama sissesõiduteel on navigeerimine ohtlik. Väide ohtlikkusest on paljasõnaline. Ei nähtu, et sissesõidutee kasutamise kohta oleks esitatud kaebusi või etteheiteid. Ei ole täheldatud ühtegi ohtlikku olukorda või õnnetust Veskiviigi sadamasse sissesõidul. Veskiviigi sadama kodulehel avaldatud navigatsioonijuhis ohule ei viita. Kodulehelt nähtub, et sissesõidu faarvaatri sügavus on 1,9 m. Sellest ettekirjutuse osast ilmneb ka tõsiasi, et ettekirjutus on antud Veskiviigi sadama omaniku huvides, sest

§ 4

lg-st 3 tulenevalt on ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi kulgeva Veskiviigi sadama sissesõidutee süvendamine Veskiviigi sadama omaniku kohustus ja huvi. Ühe eraomaniku huvides põhjendamatu tegutsemine rikub hea halduse põhimõtet. Et Veskiviigi sadama pidaja ei ole seni Suur-Holmi sadama akvatooriumist väljaspool asuvat Veskiviigi sadama sissesõiduteed süvendanud, näitab samuti, et sissesõidutee ei ole ohtlik. Kui sissesõidutee oleks ohtlik, siis oleks pidanud vastustaja seadma Veskiviigi sadamale piirangud või selle sulgema. Seda ei ole tehtud, seega ei ole võimalik kõnelda mistahes ohust. Veeteede Amet on ise pidanud võimalikuks SuurHolmi sadama akvatooriumist väljaspool asuva Veskiviigi sadama juurdepääsutee topelttähistamist. Et see juurdepääs on tõepoolest mõnevõrra madalama veealaga kui Suur-Holmi sadama pidaja poolt iseendale kasutamiseks süvendatud sadamabassein, ei tähenda, et tegu oleks ohtlikuma teega. Sügavus ei ole liiklusohutuse ainus parameeter ja ükski õigusakt ei määra nõutavat sügavust. Kuna Suur-Holmi sadamat ei läbi laevatee ja Haapsalu Tagalahel puudub nii ühesuunaline kui kahesuunaline laevatee, on Soome laevateede mõõtmetega (2X20 m) näide asjakohatu. Ajal, mil paigaldati Suur-Holmi sadama ujuvkaid ja pool aastat hiljem moodustati Veskiviigi sadam, kehtisid MSOS ja

redaktsioonid, kus sadama sissesõidutee ei tohtinud kattuda sadama akvatooriumiga. Seega arvestas Vabariigi Valitsus Veskiviigi sadama akvatooriumi määramisel ehk sadama moodustamisel võimalusega, et Veskiviigi sadama sissesõidutee kulgeb väljaspool Suur-Holmi sadamat Haapsalu Tagalahel. Pole põhjust arvata, et Vabariigi Valitsus moodustas liiklusohtliku sadama. Seega ei muutunud ujuvkaide paigaldamisega liiklusohutuse osas midagi, mistõttu ei ole võimalik kõnelda vaidlustatud ettekirjutuse eesmärgist taastada endine olukord. Liiklusohtliku olukorra tekitaks akvatooriumi piiratud suuruse tõttu hoopis kogu Haapsalu Tagalahe laevaliikluse suunamine Suur-Holmi sadama akvatooriumisse. 5

(21)3-12-131 9) Osas, mis puudutab nõuet võimaldada läbipääs ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi, ei põhine ettekirjutus ühelgi õigusnormil. Kaebajal ei ole ühegi normi alusel kohustust tagada läbipääs tema sadamast väljapoole jäävale alale. Sadamapidajal on õigus süvendada merepõhja ainult oma sadama akvatooriumis või sissesõiduteel (

§ 4lg 3, Vee

S § 8 lg 1, § 8 lg 2 p 6). 10) Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et Veskiviigi sadama veeliiklus, juurdepääsuteed ja kaide asetus lahendatakse hetkel menetluses oleva detailplaneeringuga, mille menetlus viibib selle sadama pidaja tõttu, kes esitas teadvalt vale vee-erikasutusloa, eesmärgiga pääseda keskkonnamõjude hindamise menetlusest. 11) Ettekirjutus on ebaproportsionaalne. Jääb arusaamatuks, miks peaks põhjendamatult laia (20 m – olukorras, kus suurimate väikelaevade laius on 5-6 m) läbipääsu tagamiseks eemaldama kokku 120 m pikkused ujuvkaid. Kui ujuvkaid eemaldada, siis sisuliselt lakkab SuurHolmi sadam tegutsemast. Ujuvkaid maksid 60 000 eurot ja nende lammutamisega muutuvad mõttetuks ka püsisilla tugevdamiseks (et see jaksaks rajatise laiendust teenindada) tehtud investeeringud ca 300 000 eurot. Kõigele sellele lisanduvad asendustäitmise kulud. Ujuvkai osaline lammutamine on praktikas võimatu, kuna siis muutuks ta EhS mõistes kaldaga püsivalt ühendamata rajatiseks, millele oleks vaja taotleda merepõhja hoonestusluba (EhS § 23 lg 5; VeeS § 225 lg 1), vastav praktika tegelikkuses puudub. 2X20 m sissepääsuga nõue on vastuolus Euroopa riikide ja Veeteede Ameti senise praktikaga. Euroopa veeteed (Canal du Midi) on oluliselt madalamad ja kitsamad kui 2X20 m, ehkki ühendavad omavahel ookeani ja Vahemerd. 20 m laiuse sissepääsuga sadamaid on sadamaregistri andmetel Eestis viis ja neisse sisse sõitva laeva maksimaalselt lubatud laius on nendes sadamates keskmiselt 8,8 m. Veskiviigi sadamasse on võimalik sõita aga vaid maksimaalselt 5 m laiuse laevaga. Tegelikult ei suuda Veskiviigi sadama oma praeguse infrastruktuuri juures ka 5 m laiuseid laevu teenindada. Tallinna Sadamas asuvas Admiraliteedibasseinis on ujuvkaidest betoonseinani oluliselt väiksem kui 20 m laiune läbipääs. Veskiviigi sadama omanik pole sadamale mugavama juurdepääsu saamiseks ise midagi ette võtnud. Haapsalu Linnavalitsuse tegevusest nähtub, et otsitakse toetust Tagalahe süvendamise rahastamise taotlusele Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Ka Haapsalu linna arengukavadest nähtub, et üks prioriteetidest on väikesadamate arengule kaasa aitamine. See näitab, et linnal on plaanis Tagalahe süvendamise projekt ette võtta. 3. Veeteede Amet palus jätta kaebus rahuldamata (I kd tl 117-119). 1) Vaidlustatud ettekirjutuse eesmärk on saavutada ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtadesse, eelkõige Haapsalu Veskiviigi sadamasse. Selline läbipääsuala oli tagatud enne kaebaja poolt läbi viidud õigusvastast ehitustegevust, mida kinnitab piirkonna 2006. a hüdrograafiline mõõdistus. Ettekirjutus on suunatud õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamisele (

§ 44lg 1, § 4 lg 5).

30.10.2011 mõõdistusandmetest (kajastavad ka hetkeolukorda) nähtub, et kõnealuses piirkonnas on navigeerimine ohtlikum, kui enne Suur-Holmi sadama välimiste sidumisrajatiste paigaldamist 2007. a (mil oli tagatud ning looduses tähistatud sirge 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala, laevatee kehtiva MSOS tähenduses), kuna veesõidukid peavad nüüd liikuma ümber nimetatud rajatiste mööda väiksemate sügavustega veeala, kus 2-meetrise sügavusega on tagatud käänuline läbipääsutee, mis selle kitsaimas kohas on vaid 4,6 meetrit (28.04.2011 mõõdistuse andmetel), nüüdseks täpsustatud andmetel vaid 5,2 m lai. Enne vaidlusaluste ujuvkaide paigaldust oli tagatud läbipääs 37 m laiuselt. Lisaks laiusele on oluline ka sügavama veeala kuju. Ümber Suur-Holmi süvendatud veeala lõpeb 90 kraadise pöördega. Kaebaja on haldusasjas nr 3-08-1472 väitnud ise, et sel viisil ei ole laevade sildumine tema enda kaile ohutu. Seega kaebaja poolt läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus on kahjustanud meresõiduohutust, mis ongi ainus kriteerium, millest MSOS § 48 lg 1 sätestatud piirangu seadmisel to6

(21)3-12-131 hib lähtuda. Ka

§ 4

lg 6 käsib Veeteede Ametil hinnata veeliikluse ohutuse aspekti (st kas veesõidukit ei seata akvatooriumist läbipääsu võimaldamata jättes ohtu), mitte ainult läbipääsu ainuvõimalikkust. Ükski vastustajale teadaolev laevateede projekteerimiseks kasutatav juhendmaterjal (sh Soome Vabariigi vastav riiklik juhend), ei pea üldreeglina ohutuks alla 20meetrise laiusega laevateid ja enamasti peaks ohutu laevatee olema veelgi laiem. Seega jääb Veeteede Amet oma kaalutluse juurde, et ohutuks laevade liikumiseks vajaminev veeala ei saa olla väiksem kui 2 m sügav ja 20 m lai. 2) Ujuvkaide paigaldamise õiguslikes aspektides (akvatooriumi õiguslik režiim, veetee olemasolu, ujuvkaide Veeteede Ametiga kooskõlastamine jm) tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsusest nr 3-08-1424 ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2009 otsusest nr 308-1472, mida tuleb käsitleda tõenditena. Põhjendatud ei ole kolmandat korda vaidlus samas asjas, esemes ja ulatuses. 3) Vastustaja on alati olnud seisukohal, et kaebaja kõnealune tegevus on vastuolus meresõiduohutuse nõuetega, ning tegi 24.08.2009 otsuse väärteoasjas nr 1-8-9/16 (tl 125-127), millega karistati kaebajat laeva- ja väikelaevaliikluse tahtliku takistamise ja segamise eest MSOS § 811 lg 2 alusel. Otsus vaidlustati kaebaja poolt Harju Maakohtus ning ei ole tänaseni jõustunud. Nii käesoleva kui ka viidatud vaidluse lõppemiseni ei pea vastustaja otstarbekaks alustada probleemi lahendamist muude seaduses sätestatud vahenditega, mille hulka võib mh kuuluda Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmise algatamine. Samas juhtis Veeteede Amet juba Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramise menetluse käigus taotluse menetleja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu sellele, et taotletud kujul võib akvatooriumi määramine tekitada tänaseks avaldunud probleeme. Tol ajal kehtinud

kohaselt polnud Veeteede Ameti arvamus siduv. 4) Ettekirjutuse eesmärgi saavutamiseks on mitu võimalust – uue läbipääsuala rajamine ümber kaebaja ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipääsuala taastamiseks rajatised osaliselt või täielikult eemaldada, välistada ei saa ka ohutu läbipääsuala tagamist nimetatud rajatiste ümberehitamise teel. Et kaebaja on korduvalt avaldanud soovi säilitada SuurHolmi sadamas võimalikult palju sildumiskohti ja juba süvendanud seal asuvate sildumisrajatistega külgnevat veeala, on vastustaja arvates parim lahendus uue läbipääsuala rajamine ümber Suur-Holmi sadama täiendava süvendamise teel. Seda on vastustaja ka kaebajale selgitanud (17.01.2012 kirjaga). Arvestades Suur-Holmi sadama sildumisrajatiste eemaldamise või ümberehituse kuludega (esimesed on vastavalt Veeteede Ametile esitatud hinnakalkulatsioonile kuni 30 000 eurot) ning võimaliku sildumiskohtade vähenemisest tingitud saamata jäänud tuluga, ei oleks süvendustööde läbiviimine ebaproportsionaalne. Veeteede Amet on tulnud kaebajale vastu ja jätnud viimasele õiguse valida ettekirjutuse täitmiseks teda vähim koormav viis. Rajatiste eemaldamine tähendab rajatiste veekogust eemaldamist ning ümberpaigutamine tähendab ümberpaigutamist veekogu piires. Tegevused on esitatud alternatiivselt, kuna lõpliku otsuse selles asjas saab langetada alles siis, kui on välja selgitatud täpsed tehnilised võimalused (st ujuvkaide paigaldamisankrute tehniline seisukord, teisaldatud rajatiste hoiustamisvõimalused jne), aga ka töödeks vajaminevate lubade saamise ajaline mõõde. Veeteede Amet alustab asendustäitmise tööde ettevalmistamisega kohe, kui on lõplikult selge, et kaebaja ei kavatse ettekirjutust täita. Siis saab selgeks, milliste töödega on õiguslikus mõttes tegemist ning millised load, kooskõlastused vmt peab seoses asendustäitmisega taotlema. Kui kaebaja sooviks oleks täita ettekirjutus ja teha tööd mingiks konkreetseks tähtajaks, siis peaks ta näitama, kui kaua mingi tema konkreetne kavandatud töö aega võtaks. Siis oleks vastustajal võimalik lahendada küsimus ettekirjutuse tähtaja pikendamisest ja osutada vajadusel ja võimalusel kaebajale ettekirjutuse täitmisel kaasabi. Veeteede Amet on kaebajale (vaideotsuse p 2.3 ja oma 30.12.2011 kirjaga) selgitanud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotlemi7

(21)3-12-131 se korda. Hetkel ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud kooskõlastusi ja lubasid või üldse astunud mingeid samme ettekirjutuse täitmiseks, mille pinnalt saaks konstateerida täitmise võimatust või täitmise tähtaja pikendamise vajadust. 5) Kuna kaebaja avaldas 21.03.2011 valmisolekut viia läbi täiendavad süvendustööd, kui selgub, et tema poolt 2010. a teostatud süvendustööd ei ole läbi viidud kavandatud mahus, võis vastustaja eeldada, et kaebaja on teinud vastavaid ettevalmistusi. Vastustajale oli teada, et kaebajale on Suur-Holmi sadama akvatooriumis süvendustööde läbiviimiseks 22.10.2010 väljastatud vee erikasutusluba kehtivusajaga kuni 22.10.2015, mille toimeala laiendamist oleks kaebaja saanud soovi korral taotleda (st tegemist ei oleks olnud uue loa taotlemise, vaid olemasoleva loa muutmisega, mille menetlemine oleks eelduslikult võimalik lihtsustatud korras). Ettekirjutus ei saanud olla kaebajale ootamatu, kuna selle ettevalmistav menetlus oli ettekirjutuse andmise ajaks kestnud ligi aasta. Kaebaja võttis kunstlikke probleeme püstitades ja ettekirjutuse täitmisega viivitades endale riisiko, et asendustäitmise korras rakendab vastustaja ettekirjutuse täitmiseks kiiremat alternatiivi, mis võib olla kaebajale ebasoodsam. Asendustäitmise viisi valiku on tinginud vajadus tagada avalike ja kolmanda isiku õiguste kaitse aegsasti, enne väikesadamate navigatsioonihooaja algust. 6) Kaebaja väide, et ta ei ole kohustatud läbipääsu tagama, on jõustunud kohtulahendiga ümber lükatud ja vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsuse haldusasjas 3-08-1424 p-s 27 väljendatud seisukohaga. Sadamateenuste osutamiseks ei ole kehtiva

alusel vajalik taotleda spetsiaalselt tegevusluba. Küll aga oli sellise loa (sadamapassi) olemasolu nõutud eelmise

-ga. Suur-Holmi sadama kohta sellist luba veeliikluse ohutuse nõuete täitmata jätmise tõttu ei väljastatud, Veskiviigi sadama kohta aga küll (03.03.2009). Praeguse Veskiviigi sadama sildumiskohad olid aktiivses kasutuses juba ammu enne kummagi sadama moodustamist. 7) Vastustaja kaalus ettekirjutuse andmisel võimalust, et Haapsalu Linnavalitsus rajab Haapsalu Tagalahte uue ohutu laevatee, mis ennistaks varasema olukorra veeliikluse ohutuse aspektist. Nagu märgitud ettekirjutuses, puuduvad vastustajal andmed, et linnavalitsus asuks seda projekti teostama. Asjaolu, et linnavalitsus pöördus 13.01.2012 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole taotlusega selle projekti rahastamiseks, lubab pigem järeldada, et linnal endal vastavad vahendid puuduvad. Kui kaebaja on kindel, et selline laevatee mõistliku aja jooksul rajatakse, ei tohiks tema jaoks olla problemaatiline varasemat läbipääsuala tõkestavate sildumisrajatiste ajutine eemaldamine kuni kõnealuse projekti realiseerumiseni. 8) Vastustaja ei ole oma pädevust ületanud.

§ 4

lg-st 5 ja MSOS § 76 lg-st 1 ning § 77 lg 1 p-st 1 tuleneb, et Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle eesmärgiga tagada ohutu laevaliiklus. Akvatooriumide kasutamise õigusliku režiimi küsimus on vaidlusaluste ujuvkaide paigaldamise vaidluses läbi arutatud kahel korral (kohtuasjas nr 3-08-1424, p 27 ja nr 3-08-1472, p 10) ja tulenevalt sellest on akvatoorium veetee osa, millele kehtivad MSOS-s toodud nõuded veeteele, mille meresõiduohutuse aspekti hindamine kuulub Veeteede Ameti järelevalve alla. Seega MSOS § 2 p-s 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol (

§ 2p 2).

Ka laevatee mõistet tuleb käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala (MSOS § 2 p 101) olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal. Meresõiduohutuse aspekti seisukohalt on oluline vaadata mereala tervikuna, mitte üksikute osade kaupa. „MSOS § 76 ja § 77 pädevus on hõlmatud MSOS § 46 lg-ga 6, sh § 79 lg 3 järgse tegevusega“. Seletuskirja kohaselt ei panda sellega Veeteede Ametile ebamõistlike kulutuste vältimiseks seadusest tulenevat omaalgatuslikku kohustust eemaldada segav objekt sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteedelt, erinevalt üldkasutatavast veeteest.

§ 4lg 5 on suunav volitusnorm eeltoodud 8

(21)3-12-131 sätetele ja täiendavalt

§ 44lg-s 5 toodule.

MSOS § 48 lg 1 tähendusest ja mõttest tulenevalt on seadusandja pidanud vajalikuks seaduse tasandil reguleerida olukorda, kui ei järgita ehitustegevuse korda (MSOS § 48 lg 2) ja EhS-st tulenevaid nõudeid. Ehitustegevuse korrast tulenevad õigused ja kohustused sadama pidajale, sh ka vastutus, mis omakorda on allutatud Veeteede Ameti riiklikule järelevalvele ja diskretsiooniotsuse toimele MSOS § 48 lg 1 mõistes. Ettekirjutusest tulenebki, et haldusakt (kehtestatud piirang vaidlusaluste ujuvkaide sellisele asetusele), mida kaebaja rikkus, on Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus nr 5-6-5/1724 ujuvkaide mittekooskõlastamise kohta. 9) Vaidlusaluste ujuvkaide puhul (kasutusotstarvet, kasutamise viisi ja ujuvkaide tehniliselt iseloomustavaid tunnuseid arvestades) tuli nii enne EhS muudatuste jõustumist kui ka praegu kehtiva seaduse redaktsiooni kohaselt lähtuda MSOS § 48 lg-s 2 toodud nõuetest – ujuvkaid tohib paigaldada ehitustegevuse planeerimise raames ainult kooskõlastatult Veeteede Ametiga MSOS nõudeid järgides. Seda ei muuda EhS rakendussäte § 72 lg

  1. Ehitustegevust veeteel tuleb vaadelda laiemalt (eraldiseisvalt EhS-st), mis hõlmab igasuguste asjade ja objektide paigaldamist veealale, sh piiratud veealale, milleks on akvatoorium. Hüdrotehnilisi töid, veekogusse paigaldatavaid ehitisi, rajatisi, asju, sh ujuvasjad ehk siis kõikvõimalikku, mida inimtegevuse tulemusena veekogusse panna annab, tuleb käsitleda MSOS § 48 lg-st 2 tulenevalt ehitustegevusena ja nende meresõiduohutuse aspekti kaalub Veeteede Amet. Vaidlusaluste ujuvkaide asjas on ehitisregistri andmete tähendus informatiivne ja statistiline ning ei oma tähtsust (vt Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 405 „Riikliku ehitisregistri asutamine ja pidamise põhimäärus“ § 24).
  2. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ (Haapsalu Veskiviigi sadama pidaja) palus kaebus rahuldamata jätta. Kolmanda isiku seisukohad (I kd tl 241-244) kattuvad sisuliselt vastustaja seisukohtadega.
  3. Haapsalu Linnavalitsus märkis järgmist (II kd tl 107, 121-122). 1) Linnavalitsusele ei ole teada, et
  4. aastast kuni käesoleva ajani oleks toimunud õnnetusjuhtumeid tulenevalt läbipääsuala laiusest. Haapsalu Tagalahe sadamad, sh Suur-Holmi ja Veskiviigi, otsustati kaasata regati „Muhu väin 2012“ marsruuti. See annab linnavalitsusele alust arvata, et Haapsalu Tagalahel on võimalik navigeerida viisil, mis ei ohusta kellegi tervist või vara. Samas on vastustaja pädevuses hinnata ja tagada meresõiduohutus. Linnavalitsus ei sea kahtluse alla, et enne vaidlusaluste kaide vette paigaldamist võis navigeerimine Haapsalu Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse mugavam ja sellest tulenevalt ka ohutum olla. Samas ei ole tänane olukord linnavalitsuse arvates nii ohtlik, et ainuvõimalik lahendus oleks 20 m laiuse laevatee süvendamine või ujuvkai ümberpaigutamisega kaasnev 40 kaikoha likvideerimine. Linnavalitsuse koostatud Haapsalu Tagalahe laevateede projekt, kus vaidlusalusel alal on isegi 25 m laiune kanal, on võimaliku ideaalse olukorra kirjeldus. Linnavalitsuse projekt kinnitab vaid huvi süvendamise vastu. Käesolevaks ajaks on teada, et projekti rahastamine on määramatuks ajaks edasi lükkunud. 2) Kuna vastustaja oli juba enne
  5. a navigatsioonihooaega veendunud, et vajalik on 20 m läbipääsuala tekitamine läbi või ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi, kuid ettekirjutus tehti alles 07.10.2011, arvab linnavalitsus, et vastustajal oli ettekirjutuse tegemisel kaalutlusõigus. 3) Linna jaoks on oluline hinnata ka mainekahju, mis on tekkinud seoses nn sadamatüliga. Linnavalitsus peab oluliseks ka turismimajandust, mida võiks kahjustada 40 sildumiskoha likvideerimine. 9

(21)3-12-131 4) Linnavalitsus ei ole väljastanud kaebajale eraldi kasutusluba ettekirjutuses esitatud ujuvkaidele. Ehitise omanik esitas 15.03.2004 ehitise teatise nr 151 olemasoleva ehitise kandmiseks ehitisregistrisse. Haapsalu Linnavalitsuse 25.03.2004 korraldusega anti 26.03.2004 kasutusluba nr 151 Westmeri 3 kinnistuga püsivalt ühendatud betoonkai kasutamise otstarbe muutmisele. Kaebaja esitas 02.06.2010 ehitise teatise ja mõõdistusprojekti (projekteeritud ujuvsildade asetus), millega täpsustati registris oleva betoonkai andmeid, ning ehitise ujuvkaid on registri järgi betoonkai osad. Linnavalitsusel ei olnud alust keelduda ehitise teatise alusel registri andmete täpsustamisest.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 02.10.2012 otsusega rahuldamata AS Evore kaebuse Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutuse nr 5-6-1/2570 tühisuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni p 1) ja alternatiivses nõudes selle ettekirjutuse tühistamiseks (resolutsiooni p 2) ning mõistis AS-lt Evore välja menetluskulud summas 2125 eurot Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks. Kohtuotsuse põhjendustest võib kokkuvõtlikult välja tuua järgneva. 1) Ettekirjutus tugineb seaduslikule alusele ja on tehtud avalikes huvides – eesmärgiga tagada piirkonna ohutu laevaliiklus Haapsalu Tagalahe kaguossa. Ohutu veeliikluse jaoks vajalike mõõtmetega läbipääsuala Haapsalu Tagalahe kaguosa sildumiskohtades oli olemas, kuni kaebaja paigaldas oma akvatooriumisse ujuvkai, millega halvenes olukord eelkõige Haapsalu Veskiviigi sadamasse sissesõidul. Puuduvad tõendid, et kaebaja ujuvkai oleks saanud kooskõlastuse pädevalt organilt, so Veeteede Ametilt. Seega on õige väide õigusvastasest ehitustegevusest. Kaebaja ei tõendanud ettekirjutuse tegemise ajaks, et piirkonna
  2. a hüdrograafilist mõõdistust koos laevatee projektiga oleks muudetud selliselt, et esineks alus väita, et laevatee ei kulgeks varasemalt määratud korras ja kohas, ega ole lükanud ümber ettekirjutuse andmeid, et enne tema ujuvkai paigaldamist oli tagatud ja looduses tähistatud sirgelt kulgev 20 m laiune ja 2 m sügavune läbipääsuala. Ettekirjutuses peeti silmas laevateed kehtiva MSOS tähenduses. 2) Veeteede Ameti 30.10.2011 mõõdistusandmetest nähtus, et Haapsalu Tagalahe kaguosa piirkonnas navigeerimine on ohtlikum, kui see oli enne Suur-Holmi sadama välimiste sidumisrajatiste paigaldamist
  3. a. Kohus tsiteeris vastustaja väiteid praeguse läbipääsutee osas, osundas, et kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja poolt kindlaks tehtud andmetele ega vaidlusaluste ujuvkaide asetusele, ja märkis, et kaebajale ei saa olla arusaamatu, missuguses tähenduses käsitletakse ohuteemat. Vastustaja on õigesti lähtunud MSOS § 48 lg-st 1 tulenevast meresõiduohutuse kriteeriumist. Veeliikluse ohutuse hindamine on

§ 4lg 6 alusel vastustaja pädevuses.

Kaebaja poolt linnavalitsusele esitatud kapten J. Nuudi koostatud „Ekspertarvamus meresõiduohutusest Suur-Holmi sadamas“ ei näita, et selle alusel tuleks jätta ettekirjutus täitmata. J. Nuudi arvamuses on esitatud hulgaliselt õiguslikke seisukohti, mis pole kohtule siduvad. Kaebaja ja kaasatud isiku seletusel on töö teostatud ka muul eesmärgil (kaebaja soovis veenda Haapsalu Linnavalitsust selles, et saab läbi viia Muhu väina regatti), mistõttu selle esitamine ei ole käesolevas asjas asjakohane. 3) Kuna kaebajat on 24.08.2009 karistatud laeva- ja väikelaevaliikluse tahtliku takistamise ja segamise eest MSOS § 811 lg 2 järgi väärteomenetluse korras, ei saa kaebaja väita, et Veeteede Amet ei ole reageerinud koheselt sellisele tegevusele. Ainetu on ka Haapsalu Linnavalitsuse samasisuline etteheide, kuna ettekirjutuse tegemisele pole seadusega ette nähtud aegumist ning samas on reageering olnud adekvaatne. 4) Eksitav on kaebaja seisukoht, et Haapsalu Linnavalitsus oli pädev lubama temale ujuvkaide paigutust ja et linnavalitsus on seda ka teinud. Linnavalitsus kinnitas 16.07.2012 kohtule, et tema ei ole ujuvkaide paigutust ja rajamist saanud lubada, ta teostas registreerimistoimingud. Mainekahju saab tekitada olukord, kus liiklus laevateel ei ole nõuetekohaselt tagatud. Linnavalitsus on ekslikult arvanud, et akvatooriumi võimaliku muutmise küsimused saavad mõjuta10

(21)3-12-131 da käesolevat vaidlust. Seega ei oma asjas tähtsust, et Haapsalu Linnavolikogu 18.06.2010 otsusega nr 64 tunnistati kehtetuks 21.12.2007 otsus nr 175, millega oli antud kooskõlastus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Suur-Holmi sadama akvatooriumi vähendamiseks. 5) Tekkiv majanduskahju ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis välistab seadusega ettenähtud nõuete täitmise. Kohus ei nõustu, et ettekirjutus on tehtud vaid Veskiviigi sadama huvides. Mistahes isikule sadam ei kuuluks või kas tal on hetkel majandustegevust, peab olema tagatud laevatee, mida vastustaja nõuab. 6) Ettekirjutus on täidetav, kuna ebaseaduslikult paigaldatud rajatiste või varasema läbipääsuala taastamiseks kaebaja paigutatud rajatised saab kas osaliselt või täielikult eemaldada. Veeteede Amet on tulnud kaebajale vastu ja jätnud talle õiguse valida ettekirjutuse täitmiseks teda vähemkoormavam viis. 7) Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et läbipääsuala tagamiseks kohustav ettekirjutus ei saanud tulla kaebajale ootamatult ja et õiguslikus olustikus ei ole toimunud muutusi ning kaebaja ei saa „vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 haldusasjas 3-08-1424 tehtud lahendi p-s 27 väljendatud seisukohaga leida, et õigusnormid tähendavad midagi muud“. Kui kaebaja omab kindlust, et Haapsalu Linnavalitsuse poolt kavandatud projekt mõistliku aja jooksul rajatakse, ei tohiks olla problemaatiline varasemat läbipääsuala tõkestavate sildumisrajatiste ajutine eemaldamine kuni projekti realiseerumiseni. 8) Kohus nõustub Veeteede Ameti seisukohtadega, et ettekirjutus ei ole antud pädevust ületades. Ehitisregistri andmete tähendus on informatiivne ja statistiline. 9) Kaebaja ei saa toetuda ettekirjutuse tühisusele. Riigikohus selgitas 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03, et kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise nõude vaid juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need on ilmselged. Kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt tema võimalikule õigusvastasusele vaatamata seni, kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab. Vastustaja oli ettekirjutuse tegemiseks pädev

§ 42

lg 3 ja § 44 lg 1 kohaselt, seega ei ole ettekirjutus tühine HMS § 63 lg 2 p-st 3 tulenevalt. Ettekirjutuses on toodud konkreetne eesmärk, mis peab olema saavutatud. Teada on ettekirjutuse adressaat. Ettekirjutus ei kohusta toime panema õigusrikkumist. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks ja selle täitmist ei takista vajadus taotleda täiendavaid tegevuslube. Kui loa hankimine võtab vastustaja antud tähtajast kauem aega, on kaebajal õigus taotleda vastustajalt ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja pikendamist. 10) Kaebajal on kohustus tagada Haapsalu Tagalahe kaguosasse jäävatele sadamatele juurdepääs, sest tema akvatooriumi läbib ainus sügavam veeala Haapsalu Tagalahel. Olenemata sellest, kas lugeda ujuvkaid EhS § 72 lg 51 (jõustus 10.07.2009) järgi õiguslikul alusel rajatud ehitiseks või mitte, ei võta see kaebajalt eelnevalt tuvastatud kohustust kõrvaldada õigusvastase tegevuse tagajärjed ja tagada läbipääs Tagalahe kaguosas asuvatesse sadamatesse. MSOS § 2 p-s 91 toodud veetee mõiste hõlmab ka piiritletud veetee osa akvatooriumi näol, mis tuleneb

§ 2p-st 2.

MSOS § 2 p 101 kohaselt tuleb ka laevatee mõistet käsitleda veetee osana, mis on veeliikluseks sobivaim ala, olenemata sellest, kas ta asub veeteel või selle piiritletud osal. Kuna sadama sissesõidutee ja akvatoorium veetee osana allub vastustaja järelvalvele, siis ei ole ka sellest aspektist ettekirjutuse tegemisega kaebaja õigusi rikutud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11

(21)3-12-131 7. AS Evore palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Kohus on põhjendusteta nõustunud Veeteede Ameti alusetu järeldusega, nagu kahjustaksid Suur-Holmi sadama ujuvkaid meresõiduohutust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Veeteede Amet pole määratlemata õigusmõistet „meresõiduohutus“ kordagi sisustanud ega põhjendanud, miks kohaldatakse Soome laevateede kriteeriume olukorras, kus Suur-Holmi sadamas laevatee puudub. „Meresõiduohutus“ kui määratlemata õigusmõiste tuleb sisustada (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-02, p 12; lahend nr 3-3-1-87-10, p 16). Veeteede Amet pole haldusakti põhjendamise kohustust täitnud. Määratlemata õigusmõiste „ohtlikkus“ sisustamata jätmise tõttu on vastustaja jätnud teostamata ka kaalutlusõiguse, mis muudab ettekirjutuse materiaalselt õigusvastaseks HMS § 54 tähenduses. Jääb selgusetuks, kellele on praegune olukord ohtlik ja milles oht seisneb. Vastustaja ja halduskohus ajavad segi mõisted „ohutus“ ja „mugavus“. Et juurdepääs ujuvkaide ümber apellandi kuludega rajatud süvendi kaudu on mõnevõrra kitsam, ei tähenda, et tegu oleks ohtliku olukorraga. Väidetav oht oli kadunud juba ettekirjutuse andmise ajal. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ettekirjutuse andmise ajaks oli apellant lasknud omal kulul süvendada Veskiviigi sadamale läbipääsu ümber ujuvkaide AS-ga Saarte Liinid sõlmitud lepingu alusel, mis nähtub J. Nuudi ekspertarvamuse lisast 3, mille kohus HKMS § 165 lg 1 p 2 nõudeid rikkudes tähelepanuta on jätnud. J. Nuudi ekspertarvamus kinnitab, et Soome laevateedele esitatavad nõuded pole Lääne-Eesti väikesadamatele kohased, kuna 2X20 m nõue lähtub eelkõige sellest, et Soomes on väikesaartevahelises liikluses levivad parvlaevad. Ükski väikesadamat külastav jaht ei saa olla nii lai, et vajaks 20 m laiuselt 2 m sügavust vett, kuna sügavust on vaja üksnes kiilu alla. Ekspert on toonud võrdlusena ka suure reisiparvlaevade liikluse Tallinna reisisadamas, kus mitte ühelgi suurel reisilaeval pole proportsionaalselt nii palju ruumi, kui nõutakse jahtidele Haapsalu Tagalahel. J. Nuudi ekspertarvamuse kogus kohus omaalgatuslikult, paludes 09.06.2012 kohtunõudes kaasatud haldusorganil oma seisukohti tõendada. Seega pidi kohus ka arvamust kui dokumentaalset tõendit hindama, mida ta aga HKMS § 2 lg-t 4, § 61 lg-t 1 ja 2 ning § 165 lg 1 p 2 rikkudes ei teinud. Apellant kordab väidet, et 2x20 m nõue on vastuolus ka Veeteede Ameti senise praktikaga teiste väikesadamate puhul. Kohus ei ole HKMS § 165 lg 1 p-i 2 rikkudes hinnanud 22.02.2012 kaebuse täiendusega koos esitatud fotosid, mis kinnitavad, et Veeteede Amet kasutab ise oma laevaga sedasama veeteed, mida ta peab väikelaevadele ohtlikuks, samuti apellandi poolt 01.06.2012 esitatud videot, milles „apellant ise“ ujuvkaide kõrvalt kulgeva veetee paadiga läbib. Need näitavad, et mingit ohtu tegelikult ei esine. Apellant märgib, et nii kohus kui vastustaja on ebaõigesti leidnud, et manöövriks tuleb teha 90-kraadiseid pöördeid. Tegelikult on need pöörded laugjamad, 120-kraadise nurga all. 2) Apellant jääb seisukohale, et Suur-Holmi sadama pidajal puudub seadusest tulenev kohustus Veskiviigi sadamale sissesõidutee rajada. Kuigi Suur-Holmi sadam on registreeritud sadamaregistris tasulisi teenuseid osutava sadamana, ei osuta sadam praegu tasulisi teenuseid. Sadamaregister on pigem informatiivse tähendusega, mida kinnitab ka

§ 37lg 1, vastustaja kodulehel paikneva sadamaregistri ülesehitus ja J.

Nuut oma ekspertarvamuses. Järelikult ei laiene sadamale ka

2. peatüki sätted, sh § 4 lg-s 6 sätestatud läbipääsu talumise kohustus. Nimetatud tõsiasja jättis kohus HKMS § 180 lg 1 rikkudes tähelepanuta. Ka juhul, kui Suur-Holmi sadamale

§ 4lg 6 laieneks, ei ole kaebajal kohustust Veskiviigi sadamale läbipääsu tagada.

Selline kohustus tekib juhul, kui tegemist on ainuvõimaliku teega piirnevasse või ühise sissesõiduga sadamasse. Apellant esitas 22.02.2012 kohtule tõendina väljavõtte

seletuskirjast, mis kinnitab, et

§ 4lg-s 6 sätestatud kohustus tekib üksnes siis, kui ühe sadama akvatooriumisse pääseb ainult läbi teise sadama akvatooriumi. Nii 12

(21)3-12-131 see antud juhul pole. Kohus on jätnud tähelepanuta 22.02.2012, 31.05.2012 ja 01.06.2012 esitatud tõendid (väljavõtted merekaardist, fotod, video), mis näitavad, et apellant on hea tahte väljendusena süvendanud ujuvkaide tagust merepõhja kuni oma sadama akvatooriumi piirini, tagades Veskiviigi sadamasse veel ühe ohutu läbipääsu.

§ 4

lg 6 sätestab läbipääsu talumise kohustuse, mitte aktiivse tegutsemiskohustuse rajada naabersadama omanikule läbipääs.

§ 4

lg-d 2 ja 3 panevad sissesõidutee rajamise kohustuse sadama (antud juhul Veskiviigi sadama) pidaja õlule. Seega ei saa ka

§ 4

lg-le 6 tuginedes väita, et kaebaja peaks oma ujuvkaid lammutama, et Veskiviigi sadama omanik saaks ilma kulutusteta mugavamalt oma sadamale ligi. Apellant rõhutab, et tegelikult polegi oluline, kas Suur-Holmi ujuvkaid on ebaseaduslikud ehitised, sest Veskiviigi sadama sissesõidutee on juriidiliselt alati kulgenud väljaspool SuurHolmi sadama akvatooriumi. Ajal, mil paigaldati Suur-Holmi sadama ujuvkaid ja kui moodustati Veskiviigi sadam, kehtisid MSOS ja

redaktsioonid, kus sadama sissesõidutee ei tohtinud kattuda sadama akvatooriumiga. Seega ei kattunud Veskiviigi sadama sissesõidutee Suur-Holmi sadama akvatooriumi omaga ja ujuvkaide rajamine ei ole olukorda Veskiviigi sadama sissesõidutee osas muutnud. 3) Ettekirjutuse andmine ei ole arvestanud muutunud olukorraga. Halduskohus on vääralt tuginenud ujuvkaide osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 lahendile 3-08-1424, kuna vaidluse faktiline taustsüsteem on muutunud. Kaebaja sõlmis 15.09.2010 lepingu AS-ga Saarte Liinid ujuvkaideäärse merepõhja süvendamiseks 8 m laiuselt, 2,5 m sügavuselt ja 70 m pikkuselt. Vaidlus puudub, et ettekirjutuses nõutud sügavus 2 m oli ettekirjutuse andmise ajaks ujuvkaide tagusel alal juba olemas. Kaebaja möönab, et selline sügavus oli merepõhjal kõige kitsamas kohas vaid 5,2 m laiuselt (tänaseks on AS Saarte Liinid puudused kõrvaldanud ja laius on 8 m), ent arusaamatu on, miks peaks see ala olema 20 m laiune, kui J. Nuudi arvamuses on selgelt välja toodud, et väikelaev vajab sellist sügavust üksnes oma kiilu all. Seega ei saa lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu varasemast otsusest. Ettekirjutuse põhjendustes heidetakse ette, et vastav ala pole 8 m lai, samas kui resolutsioonis nõutakse juba 20 m laiust läbipääsu. Kaebajal on tõepoolest kehtiv vee erikasutusluba süvendustöödeks Suur-Holmi sadama akvatooriumis. Samas on kohus vääralt leidnud, et kaebaja saaks taotleda loa täiendamist õigusega süvendustöödeks ka väljaspool oma sadama akvatooriumi. Tegelikkuses on sadama pidajal õigus süvendustöödeks ainult oma akvatooriumis või selle sissesõiduteel (

§ 4lg 3, Vee

S § 8 lg 1, § 8 lg 2 p 6). Kohus on HMS § 60 lg-t 2 valesti kohaldades leidnud, et kuna apellant ei vaidlustanud Veeteede Ameti 28.07.2008 akti nr 5-6-5/1724, millega jäeti ujuvkaide paigaldamine kooskõlastuseta, on see akt tervikuna apellandile ja kohtule siduv. Siduv on vaid akti nr 5-6-5/1724 resolutsioon, millega jäeti ujuvkaide ehitus kooskõlastamata (HMS § 60 lg 2). Hinnang või arvamus, et Suur-Holmi sadama akvatooriumis peaks olema 2x20 m läbipääsuala, on haldusakti põhjendava osa üks osa ning seda eraldi vaidlustada ei saa. Kohtuotsuses on jäetud ebaõigesti kohaldamata EhS § 72 lg 51, mis seadustas nii Suur-Holmi kui ka mitmete teiste sadamate ujuvkaid, mis olid paigaldatud varasema seaduse redaktsiooni ajal enne ringkonnakohtu 12.04.2010 otsust ning olid Veeteede Ametiga kooskõlastamata. Oluline on see, et alles ringkonnakohtu otsuses käsitleti ujuvkaide paigaldust ehitustegevusena. Enne Suur-Holmi sadama ujuvkaide rajamise kooskõlastamata jätmist Veeteede Ametis sellise tegevuse kooskõlastamist ei toimunud. Tekkinud õigusliku segaduse likvideerimiseks § 72 lg 51 EhS-sse lülitatigi. Seda kinnitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri kiri ja Haapsalu Linnavalitsuse kooskõlastus ujuvkaide paigaldamiseks. Mingit sidu13

(21)3-12-131 vat laiuse ja sügavuse nõuet ei ole Veeteede Amet kaebajale enne vaidlustatud ettekirjutuse andmist esitanud. 4) Apellant kordab põhjendusi, miks tema arvates ei ole ettekirjutus proportsionaalne, ja mille halduskohus apellandi väitel on tähelepanuta jätnud. Ebaproportsionaalne on sundida SuurHolmi sadama pidajat suuremat osa oma rajatistest lammutama ja kandma suurt kahju olukorras, kus ainuke läbipääsust huvitatud isik Veskiviigi sadama pidajana ei ole ise omale mugavama juurdepääsu tagamiseks midagi ette võtnud. Ettekirjutus pole eelkõige mõõdukas saavutatava eesmärgi kontekstis. Erinevalt kohtuotsuses väidetust, ei ole ujuvkaide osaline ega ajutine eemaldamine tehniliselt ega juriidiliselt võimalik, sest eeldab allesjäävale osale merepõhja hoonestusõiguse seadmist. Kohus on õigesti märkinud, et Haapsalu linna plaanid Haapsalu Tagalahte veelgi süvendada saavad realiseeruda alles tulevikus, kuid samuti puudub ka Veskiviigi sadama kaidel praegusel ajahetkel kasutusluba, mistõttu on eriti küüniline nõuda kasutusloaga kaisid omava Suur-Holmi sadama hävitamist. Isegi kui on õige kohtu väide, et EhS § 72 lg 51 ei kaota vajadust Veeteede Ameti kooskõlastuse järgi, tekitas see säte apellandile õiguspärase ootuse, et ka tema ujuvkaid loetakse tagantjärgi seaduslikeks ehitisteks. Kui ujuvkaid ongi ebaseaduslikud ehitised, siis ka EhS § 40 lg 1 alusel lammutamise nõude esitamine on õigustatud vaid juhul, kui selleks on põhjendatud vajadus, eelkõige kui ehitis kujutab endast nõuetele mittevastavuse tõttu ohtu. 5) Apellant jääb seisukohale, et Veeteede Ametil puudub pädevus anda kindla tähtajaga ettekirjutusi, mille täitmine sõltub teiste iseseisvate avaliku halduse kandjate diskretsiooniotsustest.
  1. Veeteede Amet leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud, ning jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja soovib rõhutada järgmist. 1) Ujuvkaide meresõiduohtlikkuse küsimuses märgib vastustaja, et apellatsiooni ese on otseselt hõlmatud vastustaja 28.07.2008 otsusega nr 5-6-5/
  2. Seetõttu on kaebajal lubamatu taotleda teistkordselt haldusakti tühistamist, mille kohus on õiguspäraseks tunnistanud ja mille kehtestatud nõue on kaebajale siduv. Alusetu on kaebaja väide, et talle on jäänud selgusetuks, kellele on praegune olukord ohtlik ja milles ohtlikkus seisneb, kuna MSOS § 48 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määruse nr 26 alusel on otsuse tegemisel kaalutud vaid asjaolu, kas ehitustegevus kahjustab veeliikluse ohutust Haapsalu Tagalahel või mitte. Meresõiduohutust tagavad asjaolud olid kohtumenetluse esemeks haldusasjas nr 3-
  3. Otsuses nr 5-6-5/1724 toodud põhjendused lähtuvad meresõiduohutuse kahjustamise keelust. Kaebajal oli nimetatud otsust võimalik vaidlustada ja seda ta ka tegi. Põhjendatud ei ole uus vaidlus samade asjaolude üle, kuna ringkonnakohus on 12.04.2010 otsusega nr 3-081424 tuvastanud, et kaebaja paigaldatud ujuvkaid on õigusvastased ja Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus nr 5-6-5/1724 on õiguspärane. Eeltoodut ei muuda ka Haapsalu Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud J. Nuudi ekspertarvamus. Dokument ei ole kooskõlas TsMS § 293 mõttega, kuna ei esita ega anna selgitusi antud asjas tähtsust omavate eriteadmisi nõudvate asjaolude kohta, vaid sisaldab hulgaliselt õiguslikke arvamusi juba jõustunud kohtuotsuse nr 3-08-1424 ja vaidlusaluse ettekirjutuse osas. Tegelikult ka J. Nuut möönab ohtude olemasolu, viidates küll vaid mõnele probleemsele kohale. J. Nuudi võrdlused erinevate laevatüüpide manööverdamisvõimest on eksitavad ja võrdlused palju suuremate sadamatega asjakohatud. Halduskohus on J. Nuudi ekspertarvamust õigesti hinnanud ja õigesti järeldanud, et see ei kinnita meresõiduohutuse mittekahjustamist. Vaidlustatud ettekirjutus ei pane kaebajale enamat kohustust kui näeb ette Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 sisalduv piirang, mis on kaebaja suhtes kehtiv ja mille eesmärgiks on õigusvastase teo (st meresõiduohutuse kahjustamise) ärahoidmine. Tuvastatud on 14
(21)3-12-131 kehtiv ehitustegevuse piirang, kuid selle mittetäitmise kahjulik tagajärg on alles. Ettekirjutus lähtub vajadusest õigusvastase tegevuse tagajärjed faktiliselt kõrvaldada. 2) Suur-Holmi sadamast läbipääsu tagamise küsimuse osas märgib vastustaja, et tõele ei vasta kaebaja väide, et ettekirjutuse andmisel ei arvestatud tema poolt tehtud süvendustöödega. Vastustaja mõõdistas ujuvkaidega külgneva ala ja need andmed on esitatud ettekirjutuses. Vastustaja leidis süvendustööde mahu põhjal, et 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 kirjeldatud meresõiduohutust kahjustavad asjaolud ei ole ära langenud. Apellandi 04.09.2012 kohtuistungil esitatud väidet, et on ilmnenud uued asjaolud täiendavate süvendustööde kujul ja seega on täidetud ettekirjutusega esitatud nõue, kontrollis vastustaja esimesel võimalusel, mõõdistades 03.11.2012 vaidlusaluse ala uuesti. Tänaseks on „5,2“ (ilmselt peab vastustaja silmas „2,5“) m asemel 2 m sügavune veeala selle kitsaimas kohas 8 m laiune (ja kõige laiemas kohas 13 m laiune). Seega ei ole ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud muutunud. Samuti ei ole muutunud õiguslik olukord, mille kohaselt on kaebaja tasulisi sadamateenuseid osutav sadama pidaja, kellele kehtivad

2. ptk-st tulenevad õigused ja kohustused. Arusaamatu on kaebaja järeldus, et

§ 4lg-le 6 tuginedes vaidlusaluste ujuvkaide lammutamist nõuda ei saa.

Meelevaldne on samastada

§ 4

lg-st 6 tuleneva läbipääsu tagamise kohustust kohustusega rajada naabersadamasse läbipääs, seda enam, et antud juhul oli enne apellandi poolset õigusvastast ujuvkaide paigaldamist apellandi akvatooriumist läbipääs tagatud. Akvatooriumide kasutamise õigusliku režiimi küsimus on apellandi ujuvkaide paigaldamise vaidluses läbi arutatud kahel korral (kohtuasjas nr 3-08-1424, p 27 ja nr 3-08-1472, p 10). Akvatoorium on veetee osa, millele kehtivad MSOS-s toodud nõuded veeteele ja laieneb Veeteede Ameti pädevus meresõiduohutuse hindamiseks.

  1. Haapsalu Linnavalitsus on kirjalikus vastuses seisukohal, et Tallinna Halduskohtu 02.10.2012 otsus on õiguspärane. Samas möönab linnavalitsus, et apellatsioonkaebuse (p 2.22.5) arutlused „ohutuse“ ja „mugavuse“ kohta on asjakohased ja põhjendatud.
  2. OÜ Haapsalu Vana Jahtklubi palus ringkonnakohtu istungil jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  3. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kokkuvõtlikult väidab kaebaja sel alusel ettekirjutuse tühisust põhjendusega, et ujuvkai lammutamiseks vajaliku ehitusloa andmine on EhS §-dest 23 ja 24 tulenevalt kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ja ning selle loa andmiseks vajalike projekteerimistingimuste kooskõlastamise pädevus on EhS § 19 lg-test 32-33 tulenevalt Tehnilise Järelevalve Ametil. Alternatiivne lahendus – merepõhja süvendamine väljaspool kaebaja akvatooriumi – eeldab VeeS § 8 lg 2 p 6 kohaselt vee erikasutusluba, mille väljaandmine on sama seaduse § 9 lg 5 järgi Keskkonnaameti pädevuses, loa saamiseks vajalik akvatooriumi piiride muutmine aga

§ 5lgst 1 tulenevalt Vabariigi Valitsuse pädevuses.

12. Ringkonnakohtu arvates ei ole eeltoodud viited kohaliku omavalitsuse, Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaameti ja Vabariigi Valitsuse pädevustele asjakohased. Veeteede Ameti pädevust vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks tuleb hinnata

§ 42

lg 3, mille järgi teostab Veeteede Amet riiklikku järelevalvet selles seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, ja § 44 lg 1 alusel, mille kohaselt teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik selle seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise 15

(21)3-12-131 lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks, esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. 13. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt on see tehtud Suur-Holmi sadama pidajale tema ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks. Sadamaseaduse nõue on ka selle seaduse § 4 lg-s 5 sätestatud sadama pidaja kohustus tagada ehitustegevuse toimumine akvatooriumil ja sissesõiduteel vastavalt MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud korrale.

§ 44

lg 1 alusel on Veeteede Amet pädev tegema ettekirjutuse eelnimetatud nõuet rikkuva sadama pidaja ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks. Veeteede Ameti pädevuse seisukohalt ei oma tähtsust see, et vaidlusalune ehitustegevus leidis aset enne kehtiva

jõustumist 10.07.2009. Esiteks kujutab ka enne selle seaduse jõustumist akvatooriumisse või sissesõiduteele õigusvastaselt rajatud ning seadustamata rajatiste kasutamise jätkamine pärast kehtiva

jõustumist endast selle seaduse § 4 lg-s 5 sätestatud kohustuse jätkuvat rikkumist sadama pidaja poolt. Teiseks on Veeteede Ameti pädevuses ka MSOS § 76 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve teostamine meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, eesmärgiga tagada laevade, väikelaevade jm veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus (MSOS § 77 lg 1). Nagu

§ 44

lg 1, nii sätestab ka MSOS § 79 lg 3 Veeteede Ameti järelevalveametniku pädevuse teha MSOS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ettekirjutuse, milles juhitakse tähelepanu õigusrikkumisele ja kohustatakse see lõpetama ning kohustatakse tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Ettekirjutuses viidati ka

§ 4

lg-le 6, mis sätestab, et sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse, välja arvatud juhul, kui see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi. Ettekirjutuse viitest sellele sättele ja Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-6-5/1724 saab järeldada, et Veeteede Ameti hinnangul on adressaat ebaseadusliku ehitustegevusega oma sadama akvatooriumis rikkunud ka

§ 4lg-s 6 sätestatud läbipääsu tagamise kohustust sadama akvatooriumist.

14. Kas ettekirjutuse aluseks olev Veeteede Ameti hinnang sadama pidaja tegevuse seaduslikkusele on õige ning kas sadama pidajale laieneb

§ 4

lg-s 6 sätestatud läbipääsu tagamise kohustus, ei mõjuta hinnangut ettekirjutuse Veeteede Ameti pädevuse piiresse jäämisele ja kehtivusele HMS § 63 lg 2 p 3 seisukohalt, vaid ettekirjutuse õiguspärasusele HMS § 54 seisukohalt. Haldusakti andmine „andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas“ eeldab, et juhtumi asjaolud vastavad õigusnormis sisalduvatele õiguslikele eeldustele.

  1. Asjaolu, et ettekirjutuses nõutav ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamine eeldab muude haldusorganite pädevusse kuuluvate lubade andmist, ei tähenda Veeteede Ameti sekkumist nende haldusorganite pädevusse. Vaidlustatud ettekirjutusega pole Veeteede Amet otsustanud ei ujuvkai lammutamise projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamise ega vee erikasutusloa väljastamise või Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmise üle.
  2. Seetõttu pole alust arvata, nagu oleks Veeteede Amet vaidlustatud ettekirjutuse andmisel ületanud oma pädevust. 16

(21)3-12-131
  1. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Sama lõike p 4 kohaselt on haldusakt tühine ka siis, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise. Haldusaktiga pandud kohustus võib seisneda ka teatud tulemuse saavutamises adressaadi valitud vahenditega. Kui nõutav tulemus on määratletud selgelt ja üheselt, ei saa väita, nagu ei selguks haldusaktist adressaadi kohustus. Selliselt on ringkonnakohtu arvates määratletud nõutav tulemus – vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiuse läbipääsuala läbi või ümber SuurHolmi sadama – ka vaidlusaluses ettekirjutuses. Ringkonnakohtu arvates pole alust arvata, et apellandil poleks võimalik ettekirjutuses nõutud tulemust seaduslike vahenditega saavutada. Ettekirjutuses ei panda apellandile kohustust teostada veekogu süvendustöid veeseadust rikkudes. Et ettekirjutus on täidetav, näitavad juba apellandi väited AS-ga Saarte Liinid sõlmitud lepingu alusel ujuvkaideäärse merepõhja süvendamisest. Kohtule pole arusaadav ka see, millised õiguslikud takistused välistavad apellandi poolt ujuvkai ümberpaigutamise või eemaldamise.
  2. Eeltoodud põhjustel puuduvad Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutusel nr 5-6-1/2570 tühisuse tunnused. Kaebaja nõue selle ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks on põhjendamatu. II
  3. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  4. Kaebaja väitel ei laiene talle

2. ptk nõuded (sh § 4 lg-d 5 ja 6)

§ 1

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ei kohaldata selle seaduse peatükke 2, 3 ja 6, kui selles seaduses ei ole sätestatud teisiti, väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Vaidlustatud ettekirjutuse p-s 1.4 on märgitud, et Suur-Holmi sadam on 20.11.2009 registreeritud sadamaregistris tasulisi teenuseid osutava sadamana. Kaebaja väide, et „käesoleval ajal ta tasulisi teenuseid ei osuta“ (18.01.2012 kaebuse p 3.3.2), on üldsõnaline, paljasõnaline ja ebausutav. Kaebaja ei ole selgitanud, millal ja millega seoses on ta lõpetanud tasuliste sadamateenuste osutamise. Väite muudavad ebausutavaks kaebuse 08.02.2012 täienduses esitatud argumendid ettekirjutuse mõjust kaebuse esitajale (p 2.26), mille kohaselt on vaidlusaluste ujuvkaide maksumus 60 000 eurot ning nende paigaldamise huvides on püsisilla tugevdamiseks tehtud investeeringuid 300 000 eurot. Ei ole mõistlik arvata, et tasuta sadamateenuseid osutav isik teeks sadamateenuse osutamiseks niisuguseid kulutusi.

  1. Ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutus tugineb hinnangule, et ehitustegevus oli ebaseaduslik.
  2. Haldusasjas nr 3-08-1424 lahendatud kaebuses taotles AS Evore tühistada enne 10.07.2009 kehtinud sadamaseaduse § 10 lg 2 alusel moodustatud sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni 26.03.2008 ja 15.07.2008 sadama laevaliikluseks avamise aktid nr 61, milles tehti ettepanek kooskõlastada sadama akvatooriumis tehtud hüdrotehnilised tööd (vaidlusaluste ujuvkaide paigaldamine) Veeteede Ametiga, ning Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus nr 5-6-5/1724, millega ei kooskõlastatud ujuvkaide paigutust Suur Holmi sadamas. AS Evore leidis, et ta ei pea nende kaide paigaldamist kooskõlastama Veeteede Ametiga, sest akvatoorium pole veetee, millele MSOS § 48 lg 1 kohalduks. Kui aga vaidlusalused ujuvkaid ka kuuluvad kooskõlastamisele, tuli need kaebaja arvates lugeda Veeteede Ameti poolt kooskõlastatuks või kohustada Veeteede Ametit neid kooskõlastama. 17

(21)3-12-131
  1. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 12.04.2010 otsusega nr 3-08-1424 jäeti kaebus nendes nõuetes rahuldamata. Ringkonnakohus asus järgmistele seisukohtadele (otsuse p-d 23 ja 24). Kaebaja oli kohustatud oma sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaid Veeteede Ametiga kooskõlastama. MSOS § 48 on kohaldatav veetee suhtes ning akvatoorium on veetee osa. Asjaolust, et MSOS ei sätestanud vaidlusalusel perioodil veetee legaaldefinitsiooni, ei saa järeldada, nagu tuleks seda mõiste samastada MSOS § 2 p-s 10 sätestatud üldkasutatava veetee mõistega, mis sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi ei hõlma. Et akvatoorium on veetee osa, sätestab sõnaselgelt
  2. a jõustunud

§ 2p 2.

Selles seaduses on sõnaselgelt sätestatud ka sadama pidaja kohustus tagada, et ehitustegevus akvatooriumil, nagu ka sissesõiduteel, toimuks vastavalt MSOS alusel kehtestatud korrale (§ 4 lg 5). MSOS § 2 p 91 näeb alates 10.07.2009 ette, et veetee on laevatatav veeala Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel. MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud ehitustegevuse kord kohustab ehitustegevuse veeteedel kooskõlastama Veeteede Ametiga (§ 1 lg 2). Selleks tuleb hüdrotehniliste tööde tellijal enne tööde algust esitada planeeritavate tööde projekt Veeteede Ametile läbivaatamiseks, millele amet on kohustatud ühe kuu jooksul andma kirjaliku vastuse (§ 2 lg 1), läbivaatamiseks tuleb esitada ka muudatused projektis (§ 2 lg 3) ning pärast hüdrotehniliste tööde lõpetamist tuleb tellijal esitada Veeteede Ametile ühe kuu jooksul arvates vastuvõtuaktile allakirjutamise päevast rajatise vastuvõtuakt koos rajatist iseloomustavate üldandmetega (§ 2 lg 4). Selline ehitustegevuse kooskõlastusmenetlus ei ole vaadeldav HMS § 16 tähenduses kooskõlastuse hankimisena sadama laevaliikluseks avamise menetluses. Tegemist ei ole haldusesisese menetlusega – kooskõlastuse või arvamuse andmisega teisele haldusorganile.

  1. Tulenevalt HKMS § 177 lg-st 1, ei ole need ringkonnakohtu jõustunud otsuse põhjendavas osas esitatud seisukohad käesolevas vaidluses menetlusosalistele kohustuslikud. Kuid ringkonnakohus ei näe põhjust asuda käesolevas vaidluses teistsugustele seisukohtadele ja jääb nende seisukohtade juurde.
  2. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluste ujuvkaide rajamine apellandi peetava sadama akvaariumis kujutas endast ebaseaduslikku ehitustegevust.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsusega nr 3-08-1424 jäeti kaebus rahuldamata ka Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-6-5/1724, millega ei kooskõlastatud ujuvkaide paigutust Suur Holmi sadamas, tühistamise nõudes. Selle tõttu on seni kõrvaldamata vaidlusaluste ujuvkaide paigaldamise vastuolu MSOS § 48 lg 2 alusel kehtestatud korraga.
  4. Apellandi arvates on Veeteede Ameti 28.07.2008 otsus ja kooskõlastuse puudumine vaidlusaluste ujuvkaide seaduslikkuse aspektist kaotanud sisulise tähenduse 01.07.2009, mil jõustus EhS § 72 lg 51, mille alusel tuleb neid rajatisi pidada seadustatuks. EhS § 72 lg 51 esimene lause sätestab: „Enne
  5. aasta
  6. juulit ehitisregistrisse kantud avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks.“ Kaebaja tugineb sellele, et vaidlusalused ujuvkaid ei ole iseseisvalt kasutatavad, vaid kaldaga püsivalt ühendatud betoonkai osad, betoonkaile aga on väljastatud kasutusluba ja see on kantud ehitisregistrisse enne 01.07.
  8. Millelgi ei põhine kaebaja väide, et vaidlusalused ujuvkaid ei ole iseseisvalt kasutatavad. Nende ujuvkaide kinnitamine kaldaga püsivalt ühendatud betoonkai külge ei laienda neile selle betoonkai õiguslikku staatust. Oluline on see, et nende kaide veekogusse paigutamisele on MSOS § 48 alusel kehtestatud EhS-ga võrreldes erikord. EhS § 72 lg 51 ei võta nende kaide paigaldamisele majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrusest nr 26 tulenevat Veeteede Ameti kooskõlastuse nõuet. Seetõttu ei ole ujuvkaide õiguslik staatus vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks muutunud. 18

(21)3-12-131
  1. Eeltoodud põhjendustel kujutasid vaidlusalused ujuvkaid endast ka ettekirjutuse tegemise hetkel ebaseadusliku ehitustegevuse õigusvastast tagajärge.
  2. Haldusasjas nr 3-08-1424 vaidlustas kaebaja Veeteede Ameti 28.07.2008 otsuse nr 5-65/1724 põhjendusega, et Veeteede Amet nõuab kaebajalt Suur-Holmi sadama akvatooriumist läbisõidu võimaldamist Suur-Holmi sadamast kagu poole jäävatesse sadamatesse alusetult, sest tol ajal kehtinud

§ 4

lg-st 1 tulenevalt on akvatoorium ette nähtud üksnes konkreetse sadamaga seonduvaks laevaliikluseks. 12.04.2010 otsuses ei pidanud ringkonnakohus seda kaebaja seisukohta põhjendatuks. Ringkonnakohus viitas oma 16.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-1472 (p 10) avaldatud järgmistele seisukohtadele: „

§ 4

lg 1 sätestas: „Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.“ Sellest määratlusest ei tulene, nagu minetaks akvatooriumi koosseisu hõlmatud vee-ala õigusliku režiimi, mis tuleneb avalikule veekogule asjaõigusseadusest või veeseadusest. Vaidlust ei ole selles, et Suur-Holmi sadama akvatooriumiga hõlmatud vee-ala kuulub avaliku veekogu hulka asjaõigusseaduse § 159 mõttes. AÕS § 159 lg-st 2 ja veeseaduse § 18 lg-st 1 tulenevalt võib avalikku veekogu liiklemiseks kasutada igaüks, kui seda seaduse vm õigusaktiga ei piirata.

§ 4lg 1 ei ole selline „seadus“.

Akvatooriumi määratleb seadus seoses sadamaala piiritlemisega (

§ 3

), millega piiritletakse sadama valdaja kohustused ohutu laevaliikluse ja korra kindlustamisel sadamas (vt

§ 12

). Sadama akvatooriumi määratlemine ei kõrvalda sadama valdajalt mh AÕS § 160 lg-st 2 tulenevat kaldaomaniku kohustust hoiduda avalikus veekogus rajatiste ehitamisest, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist.“ Ringkonnakohus jäi nendele seisukohtadele ka haldusasjas nr 3-08-1424 ning lisas, et Vabariigi Valitsuse korraldused akvatooriumi piiride määramise kohta ei ole õigusaktid, mis piiravad avaliku veekogu liiklemiseks kasutamist ning käesoleval ajal kehtiva

§ 4

lg 6 sätestab selgelt, et sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. 31. 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 keeldus Veeteede Amet vaidlusaluste ujuvkaide kooskõlastamisest põhjendusega, et projektis näidatud rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. Veeteede Amet pidas selles otsuses põhjendatuks Soome Mereadministratsiooni soovitatavate laevatee laiustega arvestades jätta vabaks vähemalt 2 m sügavune ja 20 m laiune läbipääsuala. Veeteede Amet tutvus vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajaks muutunud olukorraga – ümber Suur-Holmi sadama välimise ujuvkai oli AS Evore süvendanud läbipääsuala, mis oli ligikaudu 2 m sügavune ning kitsaimas kohas ligikaudu 4,6 m lai. Siiski jäi Veeteede Amet 28.07.2008 otsuses nr 5-6-5/1724 võetud seisukoha juurde vähemalt 2 m sügavuse ja 20 m laiuse läbipääsuala tagamise võimalikkusest. Kaebaja heidab ette, et vastustaja on jätnud avamata määratlemata õigusmõiste „meresõiduohutus“, ja leiab, et olemasolev läbipääsuala pole võib-olla küll mugav, kuid pole ka ohtlik. 32.

§ 4

lg 6 kohaselt on läbipääsu tagamise kohustus ka siis, kui muu tee pole ainuvõimalik, küll aga on ohtlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik selget piiri ebamugava ja ohtliku laevatee vahele tõmmata. Ohtliku olukorraga võib tegemist olla ka juhul, kui ohu vältimine eeldab olulisi ebamugavusi. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et 2 m süvist vajava veesõidukiga on põhimõtteliselt võimalik läbi sõita ka veeteelt, kus selline süvis ei ole tagatud 20 m laiuses ja maailmas on olemas veeteid, mis sellistele parameetritele ei vasta. Ohutu laevatee nõuet võib sisustada ka välisriigi – Soome – laevateede projekteerimise soovitustega. Viide Soome Mereadministratsiooni projekteerimisjuhistele on küll üldsõnaline, kuid siiski kontrollitav ja ümber lükatav. Antud juhul ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et Veeteede Amet 19

(21)3-12-131 on viidatud soovitusi mõistnud ebaõigesti. J. Nuudi arvamuses (tl 132-135) toodud seisukoht, et laevatee nõuded sõltuvad sellest, millistele veesõidukitele see tee on mõeldud, on väljaspool kahtlust, kuid sellega ei saa ümber lükata Veeteede Ameti hinnangut konkreetselt Haapsalu Tagalahes meresõiduohutuse seisukohast soovitusliku laevatee parameetrite suhtes. J. Nuut ei ole Veeteede Ameti viidatud projekteerimissoovitustega tutvunud ning tema arvamus, et silmas võib olla peetud reisiparvlaevade vajadusi, on oletuslik. J. Nuudi viited suurte reisilaevade sildumisele Tallinna reisiterminalides ning väga suurtele laevadele Panama kanali läbimisel proportsionaalselt nende laevade mõõtmetega tagatud veeala ulatusele ei ole asjakohased. Meresõiduohutus on suhteline mõiste, mille tagamise ulatus on igal pool piiratud vastava piirkonna looduslike olude, veeliikluse eripära ja majanduslike tingimustega. Et selliste mõõtmetega laevadele, mis külastavad Haapsalu Tagalahes asuvaid sadamaid, ei ole paljudes piirkondades tagatud 20 m laiust ja 2 m sügavust laevateed, ei tähenda, et sellised nõuded poleks Haapsalu Tagalahel mõistlikud ja nende täitmise poole ei peaks võimalusel püüdlema. Piisav põhjus nende täitmisest kõrvale kalduda pole apellandi soov pöörata seni Haapsalu Tagalahel nendele nõuetele vastanud üldkasutatav laevatee üksnes enda sadama kasuks. 33.

§ 4

lg 6 teine lause sätestab, et läbipääsu ei pea tagama, kui see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi. Otsuses haldusasjas nr 3-08-1424 viitas ringkonnakohus ka

§ 8

p-le 6, mille kohaselt keeldutakse akvatooriumi määramisest, kui taotletav akvatoorium ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse. Eeltoodu põhjal arvab ringkonnakohus, et kui akvatoorium on määratletud selliselt, et selle koosseisu on haaratud tol hetkel ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse, ei saa üksnes asjaolu põhjal, et sadama pidaja on sunnitud loobuma sellele teele paigaldatavate sadamarajatiste abil tulu teenimise võimalusest, asuda seisukohale, et läbipääsu võimaldamine tooks talle kaasa ebamõistlikud kulutused. 34. Seega on ettekirjutuses tehtud viide

§ 4lg-le 6 asjakohane.

Ehitustegevuse tagajärgede kõrvaldamise nõue ei tugine üksnes ehitustegevuse formaalsele õigusvastasusele, vaid meresõiduohutusest kantud vajadusele.

  1. Väide vaidlustatud ettekirjutuse ebaproportsionaalsusest on põhistamata. Kaebaja väide ujuvkaide eemaldamisega tekkivast 360 000 euro suurusest kahjust, mis lisandub eemaldamise maksumusele, ei põhine mingitel arvestustel ja tundub ülepaisutatud. Ka pole ujuvkaide eemaldamine ettekirjutuse täitmise ainus võimalus. Ettekirjutuses on kaebajale jäetud võimalus valida selles toodud eesmärgi saavutamiseks teda kõige vähem koormav viis. Kaebaja pole esitanud mingeid arvestusi, kui palju maksaks ettekirjutuses nõutud parameetritega veetee süvendamine, mis kaotaks ujuvkaide ümberpaigutamise vajaduse.
  2. Kaalutlusõiguse teostamine ja sellekohaste põhjenduste-kaalutluste haldusakti põhjendustes märkimise kohustuse ulatus sõltub sellest, kuidas on menetlusosalistele haldusakti andmise menetluses tagatud õigus ärakuulamisele ja milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid on ärakuulamise käigus esile toodud. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub, et 02.02.2011 on Veeteede Amet saatnud AS-le Evore ettekirjutuse projekti, millele on kaebaja saanud esitada kirjalikud vastuväited, ning asja arutamiseks on korraldatud 16.03.2011 istung. Kaebaja ei ole esile toonud, millised tema poolt haldusmenetluses esile toodud asjaolud on jäetud tähelepanuta. Kaebaja huvidega arvestamist vaidlusaluses haldusmenetluses näitab ka see, et Veeteede Amet on kaebajale võimalikult soodsa tulemuse huvides oodanud ettekirjutuse tegemisega pikka aega (veetee mõõdistamisest 28.04.2011 kuni oktoobrini 2011), et selgitada välja võimalus, et Haapsalu Linnavalitsus süvendab ise Veeteede Ameti nõutavate parameetritega laevatee ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi. 20

(21)3-12-131
  1. Eeltoodud põhjendustel on Veeteede Ameti 07.10.2011 ettekirjutus nr 5-6-1/2570 ringkonnakohtu arvates õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus. III
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-131 muutmata.
  3. HKMS § 108 lg 1 alusel jääb apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise tõttu rahuldamata ka apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude summas 1715 eurot väljamõistmiseks vastustajalt. Teised menetlusosalised ei ole apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.