Taotluse kohaselt toob hagi tagamata jätmine kõiki asjaolusid arvestades kaasa ilmselt kohtuotsuse täitmise võimatuse. Hageja esitas selle väite osas järgmised põhjendused: 1) hageja nõue kostjate vastu on sellises suuruses, et kostjatel ei ole ilmselt võimalik kohtuotsust koheselt täita; 2) OÜ Stanek (pankrotis) juhatuse ainuliige M. Mürkhain on olnud raskelt hooletu OÜ Stanek (pankrotis) raamatupidamise korraldamisel, mis viitab tema 2 võimalikule pahatahtlikkusele ja asjaolule, et M. Mürkhainul puudub üldse tahe OÜ Stanek (pankrotis) nõude täitmiseks (olukorras, kus OÜ-l Stanek (pankrotis) on kohustusi võlausaldajate ees); 3) M. Mürkhainul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita OÜ Stanek (pankrotis) kasuks tehtavat võimalikku positiivset kohtulahendit; 4) K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine on praktiliselt ainuke võimalus hagi tagamiseks (vähem koormavaid abinõusid ei ole võimalik rakendada); 5)
kohaselt määratakse hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kostjatel on võimalus vastava summa maksmisel/pangagarantii andmisel hagi tagamine lõpetada; 6) Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-48-04, et hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus, juhul kui hagi rahuldatakse. Kohtuotsuse kohene täitmine (
Lubamatu oleks olukord, kus pärast kohtumenetlust ja olulises mahus menetluskulude kandmist jääks OÜ Stanek (pankrotis) nõue vaatamata jõustunud kohtuotsusele ikkagi reaalselt rahuldamata kostjate võimaliku maksejõuetuse või vara puudumise tõttu; 7) AÕS § 363 lg 2 võimaldab koostoimes
-i menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Menetluskulude eeldatav summa on kokku 8 563, 19 eurot ning tagatava nõude summa seega kokku 124, 882, 19 eurot. Hageja palus kohtul jätta
p-s 11 sätestatud tagatis nõudmata, kuna OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu ning hagi esitamise põhjustas M. Mürkhainu pahatahtlik tegevus OÜ Stanek (pankrotis) raamatupidamise korraldamisel. Tartu Maakohtu
lg 1 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning vastavalt lg-le 11, kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Vastavalt
lg-le 12, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. 3 Hageja on tagatise nõudmata jätmise taotlust põhjendanud asjaoludega, et OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu (pankrotis) ning hagi esitamise on põhjustanud kostja M. Mürkhainu pahatahtlik tegevus, kuna ta on olnud raskelt hooletu OÜ Stanek raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel, olles samas võlgniku juhatuse ainuliige. Seega on M. Mürkhain tekitanud olukorra, kus OÜ Stanek ei saanud tegutseda võlausaldajate huvidest lähtuvalt, kuna juhatuse liikmeid rohkem ei olnud. Tartu Maakohtu 05. novembri 2012 pankrotimääruses tsiviilasjas 2-11-50166 on märgitud, et OÜ Stanek pankrotimenetlusega seoses võlgniku juhatuse liige M. Mürkhain võib olla pannud toime KarS §-des 380, 3811, 385 sätestatud tegusid. Seetõttu teatab kohus prokurörile sellest kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et OÜ Stanek vara väärtus on 0, 09 eurot. Võlausaldaja AS Vestman Varahaldus on tasunud pankroti raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlausaldaja AS Vestman Varahaldus on tasunud käesolevas tsiviilasja riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1 500 eurot ja riigilõivu hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Arvestades eeltoodud põhjendusi, kohtule esitatud tõendeid, samuti hageja nõuet ja asja tähtsust OÜ Stanek (pankrotis) pankrotivara jaoks, leidis maakohus, et hagejalt ei saanud majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist ja tagatise andmine oleks hageja suhtes olnud ebaõiglane. Seega tuli hageja vabastada
lg 12 alusel kostjatele hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise andmisest. Hageja põhistas hagi tagamise taotluses toodud asjaoludega nõuet, mille tagamist soovitakse ning põhistas hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjate vastu PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 2 ja § 117 alusel nõude tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Stanek (pankrotis) ja kostjate M. Mürkhainu ja K. Mürkhainu vahel 25. oktoobril 2007 sõlmitud kinkeleping, millega kostjad omandasid 116 319, 20 eurot ning mõista kostjatelt OÜ Stanek (pankrotis) kasuks välja kinkelepingu alusel saadu summas 116 319, 20 eurot. Hagi tagamise taotluse kohaselt oli pankrotihaldur seisukohal, et OÜ Stanek juhatuse liige M. Mürkhain oli olnud raskelt hooletu OÜ Stanek raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmisel, mis viitas M. Mürkhainu võimalikule pahatahtlikkusele ja asjaolule, et M. Mürkhainul võis puududa üldse tahe OÜ Stanek nõuet täita. Samas on täitmata OÜ Stanek (pankrotis) kohustused võlausaldajate ees. Kostja M. Mürkhainul puudub vara, mille arvel oleks võimalik hagiavalduse võimaliku rahuldamise korral nõuet täita. Seega võib hagiavalduse võimaliku rahuldamise korral tekkida olukord, et kostjatel puuduvad võimalused nõude täitmiseks ning see võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et hageja taotlus hagi tagamiseks kuulus
lg 1; § 378 lg 1 p 1 ja lg 4; AÕS § 363 lg 1 alusel rahuldamisele, kuna taotluse rahuldamata jätmine võis raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja taotles kohtuliku hüpoteegi summas 124 882, 19 eurot seadmist, milles lisaks hageja haginõudele 116 319, 20 eurot, arvestas hageja kohtuliku hüpoteegi seadmisel eelduslike menetluskulude suurusega (sh tasutud riigilõiv 2 x 700 eurot; kassatsioonikaebuse kautsjon 1 163, 19 eurot ning õigusabikulud 6 000 eurot). Maakohus leidis, et arvestades võimalikku kohtulahendi alusel rahuldatavat nõuet ning eelduslikku menetluskulude hüvitamise nõuet (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv, eelduslikud õigusabikulud) tuleb hagi tagamiseks seada kostja K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule reg nr XXX kohtulik hüpoteek 120 819, 20 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kostjale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine 120 819, 20 euro ulatuses koormas kostjat 4 üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuna maakohus seadis hagi tagamiseks kostja K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi 120 819, 20 euro ulatuses, määras maakohus lähtuvalt
§-st 385 solidaarselt M. Mürkhainule ja K. Mürkhainule tasumisele kuuluvaks summaks 120 819, 20 eurot, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse kostja avalduse alusel hagi tagamise määruse täitmine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. K. Mürkhain esitas Tartu Maakohtu 15. novembri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikuti hagi tagamisel
Käesoleval juhul puudus alus hagi tagamiseks ning asjaoludest ei nähtu, kuidas hagi tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Maakohus ei esitanud omapoolset sisulist põhjendust hagi tagamise vajalikkuse osas, vaid tõi välja pankrotihalduri põhjendused ning leidis ilma sisulise analüüsita, et hagi tagamise avaldus kuulus rahuldamisele. Määrusest ei nähtu, kuidas on M. Mürkhainu väidetav tegevus seoses OÜ-ga Stanek (pankrotis) seotud hagi tagamise vajadusega ning millest võiks järeldada, et M. Mürkhainul puudub tahe võimalikku nõuet täita; 2) viidati määruses M. Mürkhainu väidetavale tegevusele, kuid kohtulik hüpoteek seati K. Mürkhainule kuuluvale kinnistule, ilma ühegi põhjenduseta, kuidas võib K. Mürkhain raskendada kohtuotsuse täitmist või hakata selle täitmisest kõrvale hoidma. Kohus kohaldas hagi tagamise abinõu vara suhtes ilma vara omanikuks oleva isiku tegevusele hinnangut andmata. Tallinna Ringkonnakohus rõhutas tsiviilasjas nr 2-08-66750, et hagi tagamise korral tuleb kaaluda mõlema poole huve, sh ka kostja huve. Vastavat kaalutlust maakohtu määrusest ei nähtu. Määrus on osas, millega otsustati hagi tagamise taotlus rahuldada, sisuliselt põhjendamata; 3) rikkus kohus
lg 1 ja
Maakohus jättis tagatise nõudmata põhjusel, et hagi tagamise taotluse esitamise põhjustas M. Mürkhainu väidetav pahatahtlik tegevus. Samas ei kohaldanud kohus hagi tagamise abinõu M. Mürkhainule kuuluva vara osas. Tagatise nõudmine on igati põhjendatud, sest K. Mürkhain ei ole pankrotihalduri ega kohtu hinnangul antud vaidlust põhjustanud ning on olemas oht, et hagi tagamisega tekitatakse temale kahju. Võlausaldaja AS Vestman Varahaldus otsustas finantseerida hagiavalduse esitamist ja kohtuvaidluse pidamist kostjatega, mistõttu on mõistlik ja kõigi osapoolte huve arvestav, et AS Vestman Varahaldus kannab ka tagatisega seotud kulud. Olukorras, kus hagi tagamise abinõu on kohaldatud K. Mürkhainu vara suhtes, on kahju eeldatav. Analoogia korras (
lg 2) on võimalik hinnata tagatise nõudmisel, kas konkreetses menetluses on asja suhtes varalist huvi omavaid isikuid. Selliste isikute olemasolu oleks aluseks tagatise nõudmisel. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-10-10, et tagatise nõudmine on kohtu 5 kaalutlusotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagi tagamisega kaasneda võivate raskete tagajärgedega; 4) on tagatise nõudmine vajalik, sest pankrotihaldur on hagiavaldusel lähtunud ühest panga ülekandest, kuid jätnud viitamata teise kandega seotud asjaoludele, mille kogumis hindamisel on selge, et tegemist ei ole pooltevahelise kinkelepinguga ning tehing ei ole tagasivõidetav. K. Mürkhain ega M. Mürkhain ei ole saanud OÜ-lt Stanek kinkena 1 820 000 krooni, sest lõppkokkuvõttes on K. Mürkhain täitnud OÜ Stanek kohustusi võlausaldaja ees suuremas summas võrreldes OÜ Stanek poolt kantud summaga. Seega eksisteerib K. Mürkhainul nõue OÜ Stanek (pankrotis) vastu. OÜ Stanek (pankrotis) poolt teostatud ülekandel on majanduslik sisu ning tegemist ei ole kinkelepinguga, nagu seda ekslikult leiab hageja; 5) on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-86-12 leidnud, et hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse perspektiivi. Antud juhul kohus ei ole hinnanud esitatud hagiavalduse perspektiivikust. Käesolev hagi ei ole perspektiivikas, kuna kinkelepingut ei ole sõlmitud. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 4. OÜ Stanek pankrotihaldur Küllike Mitt vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on põhjendamatu väide, et maakohus rikkus
Kohus esitas asjakohased põhjendused, arvestades hagi tagamise eesmärki ja kostja huvi võimalikult vähe koormava tagamisviisi vastu; 2) on hagi tagamise abinõu kohaldamine K. Mürkhainu varale vajalik, kuivõrd M. Mürkhainul vara puudub. Samuti on K. Mürkhain kaaskostjaks, kelle vastu hageja esitas rahalise nõude kuna K. Mürkhain oli tagasivõidetava tehingu üks osapool; 3) ei nõua seadus, et kohus hagi tagamise määruses põhjendaks, mille alusel on kohus jõudnud veendumusele, et kostjad võivad hakata kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma või selle täitmist raskendama. Vastupidisel juhul ei olekski võimalik hagi tagada, sest kostja väidab alati, et kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma ei hakata. Hagi tagamise põhjuseks on, et kostjal ei pruugi kohtuotsuse jõustumise hetkel enam olla vara, mille arvel kohtuotsust täita; 4) kasutas kohus talle antud kaalutlusõigust tagatise andmisest vabastamisel, lähtudes mh õigluse aspektist vastavalt
Kaalutlusõiguse kohaldamise reegleid kohus ei rikkunud, kuivõrd prokuratuurist saadud info kohaselt on M. Mürkhainu suhtes kriminaalmenetlus algatatud; 5) on põhjendamatu väide, et
lg 1² alusel tagatise nõudmata jätmisel tuleb analoogia korras kohaldada
lg-t 2.
lg 1² alusel hagejalt tagatise mittenõudmise otsustamisel on maakohtul laiem otsustusvabadus, kui
lg 2 alusel menetlusabi andmise otsustamisel, samuti ei ole
oktoobril 2007 ja
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Käesoleval juhul on hagi esitatud kostjate vastu kinkelepingu pankrotiseaduses sätestatud alustel tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hagihind on 116 319,20 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmisega kostjale 2 kuuluvale kinnistule tagada, kuivõrd hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma seisukohta hagi tagamise vajalikkuse osas piisavalt põhjendanud. Kui maakohus nõustub hageja argumentidega taotluse esitamisel, siis võib maakohus oma seisukoha põhjendamisel tugineda ka hageja põhjendustele. Selliselt toimides ei ole maakohus rikkunud
Ringkonnakohus on seisukohal, et ka hagihinna suurus üksinda saab olla aluseks kohtu järeldusele, et hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud.
§-st 383 põhjendatult tagatise nõudmata. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ja maakohus ei ole selle tegemisel ületanud diskretsiooni piire. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses näidanud, millist kahju ja raskeid tagajärgi võib temale hagi tagamine tekitada. 9. Käesolevas menetlusetapis ei ole põhjust asuda seisukohale, et hagi oleks perspektiivitu. PankrS § 118 lg 1 kohaselt toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. Kinkeleping, mille tagasivõitmist taotletakse, võib olla sõlmitud ka suulises vormis. Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.