Obsah (13)

§ 187§ 477§ 428§ 429§ 431§ 173§ 172§ 1741§ 175§ 475§ 165§ 196§ 195

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-40372 Tsiviilasi CMM, EAM, CVG kae

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. CMM, EAM, CVG(võlgnikud) esitasid 08.10.2012 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi (kohtutäitur) 27.09.2012 otsuse peale täiteasjades nr 024/2011/786, nr 024/2011/787 ja nr 024/2011/
2. Võlgnikud paluvad tühistada Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi 27.09.2012 otsused täiteasjades nr 024/2011/786, nr 024/2011/787 ning nr 024/2011/
3. 07.01.2013 kohtumäärusega algatas kohus hagita menetluse ja kohustas kohtutäitur Arvi Pinki ja sissenõudjat Osaühingut TT esitama kohtule kaebuse kohta kirjalik seisukoht. 16.01.2013 esitas sissenõudja kohtule seisukoha 2 kaebuse osas ja taotlused. 18.01.2013 esitas kohtutäitur kohtule seisukoha kaebuse osas. 01.02.2013 esitasid võlgnikud kohtule seisukoha. 11.03.2013 kohtumäärusega rahuldas kohus sissenõudja taotluse sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohus määras tagatise suuruseks 263,91 eurot iga võlgniku kohta eraldi, kokku 791,73 eurot (kd III, tl 154-159). 10.04.2013 tasusid võlgnikud kohtu määratud kontole sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 809,73 eurot (kd III, tl 167). 27.07.2013 kohtumäärusega andis kohus menetlusosalistele põhjenduste andmiseks ning teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele vastu vaidlemiseks tähtaja kuni 09.08.
4. Ühtlasi määras kohus kaebust lahendava kohtumääruse menetlusosalistele teatavaks tegemise ajaks 16.08.
5. 07.08.2013 esitas sissenõudja kohtule seisukohad.
6. 08.08.2013 esitasid võlgnikud kohtule kaebusest loobumise avalduse (kd III, tl-d 233-236). Ühtlasi paluvad võlgnikud tagastada võlgnike poolt tasutud hagi tagamise tagatise 809,73 eurot. Kohus edastas kaebusest loobumise avalduse kohtutäiturile ja sissenõudjale ning määras tähtaja kaebusest loobumise avaldusele vastuse esitamiseks ning menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 14.08.
8. 09.08.2013 esitas sissenõudja kohtule vastuse, milles teatas, et on nõus kaebusest loobumise avaldusega (kd III, tl-d 243-247). Sissenõudja vaidleb vastu võlgnike poolt sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamisele. Sissenõudja esitas oma menetluskulude nimekirja ja tõendid (kd III, tl-d 243-252). Sissenõudja menetluskuludeks on menetluses kantud lepingulise esindaja kulud 1177,20 eurot. Sissenõudja palub nimetatud summa võlgnikelt solidaarselt välja mõista. Lisaks palub sissenõudja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt sissenõudja kasuks välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirjale lisatud dokumentidest nähtub, et sissenõudja Osaühingu TT lepingulise esindaja kulud on olnud järgmised: - (kuupäev 14.01.2013) avaldajate (võlgnike) 08.10.2012 kaebuse ja selle lisade läbitöötamine ning õiguslik analüüs, kohtule kliendi 16.01.2013 seisukohtade koostamine (2 lehte 9-st) (3 tundi 24 minutit); (kuupäev 15.01.2013) kohtule kliendi 16.01.2013 seisukohtade koostamine ja dokumendi lõplik redigeerimine (7 lehte 9-st) (4 tundi ja 18 minutit); (kuupäev 29.01.2013) Tallinna kohtutäitur A. Pinki seisukohtadega tutvumine (6 minutit) (kd III, tl-d 248, 249), kokku 7,8 tundi. Kokku summa 842,40 eurot (sealhulgas käibemaks 170,40 eurot). Arvest nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (kd III, tl-d 248). - Harju Maakohtule kliendi 07.08.2013 seisukohtade koostamine (4 lehte 4-st), dokumendi lõplik redigeerimine ja kohtule edastamine (2 tundi ja 18 minutit); (kuupäev 09.08.2013) Harju Maakohtule kliendi 09.08.2013 seisukohtade ja menetluskulu nimekirja koostamine (48 minutit) (kd III, tl-d 251, 252), kokku 3,1 tundi. Kokku summa 334,80 eurot (sealhulgas käibemaks 55,80 eurot). Arvest nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot (kd III, tl 251). Sissenõudja Osaühing TT kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on eeltoodud summad koos käibemaksuga (III kd, tl 246).
9. 14.08.2013 esitasid võlgnikud kohtule arvamuse sissenõudja menetluskulude nimekirja kohta. Võlgnikud on seisukohal, et sissenõudja poolt esitatud menetluskulude ulatus summas 1177,20 eurot ei ole põhjendatud. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole lepingulise esindaja poolt esindatavatele esitatud arved ning ajakulu, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Lisaks ei ole käesolevas asjas sisulist vaidlust toiminud, sest võlgnikud loobusid kaebusest. See tähendab, et tegemist ei olnud mahuka kohtuasjaga ning kohtuasjas ei peetud ühtegi kohtuistungit. 3
10. Kohtutäitur kohtule määratud tähtaja jooksul võlgnike kaebusest loobumise avalduse osas seisukohta ja menetluskulude nimekirja ei esitanud. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 475 lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuste peale hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Võlgnikud on esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse. Kohus ei ole kaebuse kohta lahendit teinud. Kaebusest loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse (kd III, tl-d 233-238).

§ 428

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kaebusest loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus on edastanud avalduse asjast puudutatud isikutele (kohtutäiturile ja sissenõudjale) vastamiseks. 09.08.2013 esitas sissenõudja kohtule vastuse, milles teatas, et on nõus kaebusest loobumise avaldusega. Sissenõudja vaidleb vastu kostja poolt sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamisele. Samuti esitas sissenõudja kohtule menetluskulude nimekirja.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks kaebusest loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades kaebuses esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku kaebusest loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus kaebusest loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 431

lg 1 kolmanda lause kohaselt selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi, kui menetlusosalist ei esinda advokaat. Käesolevas asjas esindavad menetlusosalisi (võlgnikke ja sissenõudjat) advokaadid. Kohtutäituril on õigusalased teadmised. Seetõttu ei ole vaja menetlusosalistele selgitada menetluse lõpetamise tagajärgi. 8.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 4 Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 172lg 1 1.

lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 lahendis kohtuasjas nr 3-2-142-08 punktis 18 asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Võlgnikud on esitanud kohtule kaebusest loobumise avalduse. See tähendab, et kohus ei rahulda võlgnike kaebust ja ei tühista kohtutäituri otsust. Seega on lahend tehtud võlgnike kahjuks. Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu kaebusest loobumise põhjust, seetõttu ei saa kohus hinnata, kas esineb alust jätta menetluskulud teiste menetlusosaliste kanda. Tulenevalt

§-st 172 lg 1 2. lause järgi jätab kohus menetluskulud võlgnike kanda. 9.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohtu hinnangul ei kohaldu käeolevas asjas

§ 172

lg 8, mille kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 punktis 14 asunud seisukohale, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada

§ 175lg-d 1–31.

Põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

Käesolevas asjas esitasid võlgnikud kohtule kaebuse kohtutäituri otsuste peale.

§ 475lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuste peale hagita asi.

Kohtul on pädevus algatada kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale menetlus üksnes selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Võlgnikud saavad käesolevas asjas menetluse esemeks olevat õigust käsutada (sealhulgas kaebuse tagasi võtta). Seetõttu asub kohus seisukohale, et käesoleva menetluse (hagita menetluse) iseloomu tõttu saab lähtuda menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2013 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13). Kohtu hinnangul kohalduks

§ 172

lg 8 näiteks juhul, kui hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või kui peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (nt registriasjad).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast ja hagita menetluse iseloomust, kontrollib kohus sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust (seda ka osas, millele võlgnikud vastu vaielnud ei ole). 5

1. Hagita menetluses on võimalik, et puudutatud isik (sissenõudja) kannab menetluskulusid. Kohus on käesoleva menetluse ajal kohustanud ka sissenõudjat esitama kohtule oma kirjalikud seisukohad. Asjaolu, et võlgnike avaldus on esitatud vaid kohtutäituri vastu, ei välista kulude tekkimist teistel menetlusosalistel. Järgnevalt analüüsib kohus, millises osas on sissenõudja lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab seejärel kindlaks sissenõudja lepingulise esindaja kulud. Võlgnikud on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole sisulist vaidlust toiminud, sest võlgnikud loobusid kaebusest. See tähendab, et tegemist ei olnud mahuka kohtuasjaga ning kohtuasjas ei peetud ühtegi kohtuistungit. Kohus võlgnike seisukohaga ei nõustu. 27.07.2013 kohtumäärusega määras kohus, et kaebust lahendav kohtumäärus tehakse menetlusosalistele teatavaks 16.08.
2. Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele põhjenduste andmiseks ning teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele vastu vaidlemiseks tähtaja kuni 09.08.
3. 07.08.2013 esitas sissenõudja kohtule oma lõplikud (sisulised) seisukohad. 08.08.2013 esitasid võlgnikud kohtule kaebusest loobumise avalduse. Asjaolu, et võlgnikud kaebusest loobusid ei tähenda, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust. Enne kaebusest loobumist on poolte vahel olnud sisuline vaidlus. Võlgnikud loobusid kaebusest menetluse lõppstaadiumis (enne sisulise lõpplahendi kuulutamist) ja ajal, mil menetluses oli sissenõudja kõik sisulised vastuväited võlgnike kaebusele esitanud. Lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hindab kohus kohtule esitatud dokumentide põhjal, millest nähtub õigusabi osutamisele kulunud aeg ning tehtud toimingud. Kohtu hinnangul on sissenõudja lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kaebusele sissenõudja vastuse koostamiseks vajaliku aja hulka tuleb arvata kaebuse ja selle lisade (kd I, tl-d 2-46) läbitöötamine ja õiguslik analüüs ning seisukohtade koostamine. 7 tundi ja 42 minutit (kd III, tl 249) on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida kaebusele vastuse koostamiseks vajalikku infot, koostada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav vastus, esitada taotlused ning teha tehnilised toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudja vastuse, taotluste ja selle lisade mahtu (kd I, tl-d 67-94) ning tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades ajakulu 7 tundi ja 42 minutit ülemäärane. Seega peab kohus ajakulu sissenõudja vastuse esitamisel põhjendatuks täies ulatuses, s.t 7 tunni ja 42 minuti osas. Kohus ei saa põhjendamatuks ja ebavajalikuks pidada sissenõudja poolt puudutatud isiku (kohtutäituri) seisukohtadega tutvumist (kd III, tl 249), kokku 6 minutit. Teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumine on menetlusosalise seadusest tulenev õigus. 27.07.2013 kohtumäärusega määras kohus menetlusosalistele põhjenduste andmiseks ning teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele vastu vaidlemiseks tähtaja (kd III, tl-d 203-204). 07.08.2013 esitas sissenõudja kohtule arvamuse. Sissenõudja poolt kohtule esitatud dokumendist nähtub, et ajakulu sissenõudja 07.08.2013 arvamuse koostamise osas on kokku 2 tundi ja 18 minutit. Kohtu hinnangul ei ole sissenõudja arvamuse ja selle lisade mahtu (kd III, tl-d 213-232) arvestades ajakulu 2 tundi ja 18 minutit ülemäärane. Seega peab kohus ajakulu sissenõudja arvamuse esitamisel põhjendatuks 2 tunni ja 18 minuti osas. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja võlgnike kaebusest loobumise osas seisukoha andmiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks (kd III, tl 239). Seetõttu ei saa kohus põhjendamatuks ja ebavajalikuks pidada sissenõudja 09.08.2013 seisukohtade (sealhulgas kaebusest loobumise osas) ja menetluskulude nimekirja esitamist (kd III, tl 252), kokku 48 minutit. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et sissenõudja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. 6
4. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot. Õigusteenuse osutamisele kulus aega 10 tundi ja 54 minutit (ehk 10,9 tundi). Kohus luges nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Kohus arvestab, et Osaühing TT (sissenõudja) ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudja kulude suurus 1177,20 eurot (10,9 tundi*90*20%) = 1177,20 eurot). Kohus määrab Osaühingu TT (sissenõudja) lepingulise esindaja kulude suuruseks 1177,20 eurot. Lisaks selgitab kohus, et hagita menetluses puudub regulatsioon menetluskulude piirmäärade osas, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista. Seetõttu lähtus kohus esindajakulude kindlaksmääramisel nende vajalikkusest ja põhjendatusest. 12.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.06.2006 otsuses nr 3-2-1-50-06 punktis 25 märkinud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Võlgnikud esitasid kohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pingi 27.09.2012 otsuse peale täiteasjades nr 024/2011/786, nr 024/2011/787 ja nr 024/2011/788. Võlgnikud palusid tühistada Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi 27.09.2012 otsuse täiteasjades nr 024/2011/786, nr 024/2011/787 ning nr 024/2011/788. Kohus lõpetab menetluse kaebusest loobumise tõttu. Kohtutäitur on teinud võlgnike suhtes ühe tervikliku otsuse (kd I, tl-d 19-21). Kohtu arvates on ka kaebuse eripära arvestades õige jätta menetluskulud

§ 165lg 1 esimese lause alusel võlgnike kanda solidaarselt.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Osaühing TT (sissenõudja) lepingulise esindaja kulude suuruseks 1177,20 eurot. Sissenõudja menetluskulud jäävad solidaarselt võlgnike kanda. 13. Sissenõudja on esitanud kohtule taotluse maksta pärast menetluskulude suuruse kindlaksmääramist kohtu deposiitarvelt menetluskulude tagatis summas 809,73 eurot sissenõudja arveldusarvele. 11.03.2013 kohtumäärusega rahuldas kohus sissenõudja taotluse sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kohus määras tagatise suuruseks 263,91 eurot iga võlgniku kohta eraldi, kokku 791,73 eurot (kd III, tl 154-159). 10.04.2013 tasusid võlgnikud kohtu määratud kontole sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 809,73 eurot (kd III, tl 167).

§ 196

lg 1 alusel saab taotleda tagatise andmist üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist. Kohus selgitab, et sissenõudjal oli õigus keelduda kaebusele vastamast enne tagatise andmise taotluse lahendamist (üldpõhimõte vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2008 kohtuotsus asjas nr 3-2-1-39-08 p 16). See tähendab, et kohus peab arvestama, et kui sissenõudjale on tekkinud menetluskulud enne taotluse esitamist ja enne 11.03.2013 kohtumääruse tegemist, siis on need menetluskulud, mida tagada ei saa. Seetõttu peab kohus kontrollima, millised menetluskulud on tekkinud enne 11.03.2013 kohtumääruse tegemist ja millised menetluskulud on tekkinud pärast nimetatud kohtumääruse tegemist. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et sissenõudjale on tekkinud enne 11.03.2013 kohtumääruse tegemist menetluskulud 842,40 euro ulatuses (kd III, tl 248, 249).

§ 196lg 1 alusel ei ole need menetluskulud tagatud võlgnike poolt tasutud tagatisega.

Peale 11.03.2013 7 kohtumääruse tegemist on sissenõudjale tekkinud menetluskulud 334,80 euro ulatuses (kd III, tl-d 251, 252).

§ 196lg 1 alusel on need menetluskulud tagatud võlgnike poolt tasutud tagatisega.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõudja taotluse osaliselt ja määrab eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise arvel menetluskulude katmise 334,80 euro ulatuses. 14. 08.08.2013 esitasid võlgnikud kohtule taotluse tagastada võlgnike poolt tasutud hagi tagamise tagatis 809,73 eurot. Kohus selgitab, et võlgnikud ei ole tasunud hagi tagamise tagatist, vaid võlgnikud on tasunud sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 809,73 eurot.

§ 195

lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Kohus rahuldas osaliselt sissenõudja taotluse ja määras eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise arvel menetluskulude katmise 334,80 euro ulatuses (kohtumääruse punkt 13). Seega jättis kohus rahuldamata sissenõudja menetluskulude katmise tagatise arvelt 474,93 eurot ulatuses. Kohus lõpetas käesolevas asja menetluse, seega on ära langenud tagatise (sissenõudja eeldatavate menetluskulude katteks antud tagatise) andmise põhjus maakohtus. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt avaldajate (võlgnike) taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks. Kohus määrab tagastada eeldatavate menetluskulude katteks tasutud tagatise 474,93 eurot ulatuses. Tallinna kohtutäitur Arvi Pink arestis 30.07.2013 täiteasjades nr 024/2013/1028, 024/2013/1029 ja 024/2013/1030 täitemenetluse seadustiku § 113 lg 2 alusel avaldajate õigused taotleda riigilt tagatise tagastamist. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus määrata tagastamiseks määratud summa väljamaksmist avaldajatele. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8