2-12-17689/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-17689 Tsiviilasi EELK Jõhvi Mihkli koguduse hagi Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 2 342 eurot 16 senti Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Viru Maakohtu 29. novembri 2012 otsus ja nende Apellant (kostja): Ida-Virumaa Sakslaste Ühing (registrikood:

80105598), esindaja juhatuse liige Igor Kukolev Vastustaja (hageja): EELK Jõhvi Mihkli kogudus (registrikood: 80211426), lepinguline esindaja Marko Tiirik Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. novembri 2012 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta IdaVirumaa Sakslaste Ühingu kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Menetlusosalised esindajad RESOLUTSIOON Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. EELK Jõhvi Mihkli kogudus (edaspidi hageja) esitas Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu (edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 342,16 eurot.

Hagiavalduses märgitu kohaselt oli EELK Jõhvi Koguduse kui rendileandja ja Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu kui rentniku vahel 06. novembril 2000 sõlmitud äriruumi üürileping, mille p 2.1. kohaselt rendileandja andis rentnikule tasu eest kasutamiseks äriruumid, asukohaga Rakvere 6 Jõhvi linnas, üldpinnaga kokku 62 m². Tasu moodustus järgmistest komponentidest:

5 MWh soojusenergia eest igakuuliselt vastavalt asutustele kehtestatud tariifidele + käibemaks, vee- ja kanalisatsioonimaksu 10 m³ eest vastavalt asutustele kehtestatud tariifidele + käibemaks ja 30% kogu hoones kulutatud elektrienergia eest ja 30% kogu hoonele kehtestatud tarbijatasust (koos käibemaksuga). Kostja kasutas üüritud ruume ja tasus esitatud arved kuni 2009. Kostja on oma rendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata üüri 2009 eest ja 2010 jaanuari eest, ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist. Kostja üürivõlgnevus moodustab seisuga 01.02.2010 2 342,16 eurot (34 295,9 krooni, s.o 2009 võlg summas 32 934, 52 krooni ja 2010 jaanuari eest 3 717, 34 krooni). Hageja on saatnud kostjale nõude kohustuste täitmiseks, millele kostja vastanud ei ole. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-le 1 ja lepingu p-le 3.2.4. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 342,16 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Ida-Virumaa Sakslaste Ühing hagi ei tunnistanud.

Vastuse kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid kostja tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise kohta. Hageja ei ole esitanud rendilepingut kostjaga, vaid mittenõuetekohased 04.08.2009, 04.09.2009, 04.10.2009, 01.12.2009 ja 03.01.2010 maksekäsundid. Kostja taotles aegumise arvestamist TsÜS § 143 alusel.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus rahuldas 29. novembri 2012 otsusega hagi ja mõistis Ida-Virumaa Sakslaste Ühingult välja EELK Jõhvi Mihkli koguduse kasuks 2 342,16 eurot.

Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja nõuab rendimakseid 2009. a ja 2010. a eest. Seega algab 2009. a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2010 ja 2010. a nõude kulg 01.01.2011 kell 00.00 ning nõuded aeguvad vastavalt 31.12.2013 ja 31.12.2014 kell 24.00. Hagi on esitatud 03.05.2012, seega ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud.

2 Kostja väitel on EELK Jõhvi Mihkli Kogudus registreeritud 03.09.2004, kuid leping on sõlmitud varem (06.11.2000). Kohus leidis, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 1 lg 2 kohaselt on kirik, kogudus ja koguduste liit juriidilised isikud. KiKoS § 10 lg 1 kohaselt tekib kiriku, koguduse või koguduste liidu kui juriidilise isiku õigusvõime tema põhikirja registreerimise päevast arvates. Alates 01.07.2002 kehtiva KiKoS kohaselt on usulised ühendused kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid (KiKoS § 2 lg 1). Usulise ühenduse õigusvõime tekib tema kandmisega usuliste ühenduste registrisse (KiKoS § 5 lg 4). EELK põhikirja § 2 lg 1 järgi on EELK juriidiline isik ja EELK kogudused on juriidilised isikud käesoleva põhikirja alusel. Seega on ekslik kostja väide, et lepingu sõlmimise ajal puudus EELK Jõhvi Mihkli Kogudusel õigusvõime ja tegemist ei olnud juriidilise isikuga. Lepingu sõlmimise ajal ei sõltunud õigusvõime teke registrisse kandmisest, vaid põhikirja registreerimisest.

Kostja leidis, et Ida-Virumaa Sakslaste Ühing moodustas koguduse kiriku juures ja kuulus kiriku struktuuri ning kirik ei saa oma koguduselt võtta raha ja sõlmida lepingut. Kirikuna on Eestis registreeritud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ning Jõhvi Mihkli kiriku näol on tegemist EELK Jõhvi Mihkli Kogudusele kuuluva varaga (hoonega). Nii lepingu sõlmimise ajal kehtinud KiKoS § 2 lg 2 kui ka hetkel kehtiva KiKoS § 2 lg 3 kohaselt on kogudus käesoleva seaduse mõistes ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud juhatuse juhtimisel. Ida-Virumaa Sakslaste Ühing ei ole usuline ühendus ega saa olla koguduseks KiKoS tähenduses. Kohus leidis, et ekslik on kostja arusaam, et kirik ei saa kogudusega lepinguid sõlmida ning koguduselt raha võtta, sest nii kirikud kui kogudused on õigusvõime aspektist eraldiseisvad juriidilised isikud. Kirikukogu, kes on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, võimkonda kuulub kogudustele koormiste seadmine (EELK Põhikirja § 27 p 11). EELK põhikirja § 64 järgi annab kogudusele kuuluva kinnisasja rendile või kasutada andmiseks loa praostkonna praost. Leping on kinnitatud EELK Viru Praostkonna nõukogu poolt, kinnituse on allkirjastanud Viru Praostkonna praost ja leping ise on allkirjastatud juhatuse esimehe poolt.

Kohus leidis, et lepingu sõlmimist ei tee olematuks asjaolu, et lepingus pole märgitud poolte registrikoode ja eksitud on juriidilise isiku täpse nimetusega. Ida-Virumaa Sakslaste Ühing (reg kood 80105598) on registreeritud 07.10.1999 ning juhatuse liikmeks on I. Kukolev. Kuna kostja tugines asjaolule, et leping on sõlmitud teise juriidilise isikuga (Saksa Selts), pidi kostja seda asjaolu ka TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, kuna I. Kukolev on lepingu allkirjastanud.

Juriidilise isiku seaduslik esindaja on arusaadavalt teadlik juriidilise isiku, keda ta esindab, olemasolust. Kostja selle asjaolu kohta tõendeid ei esitanud. Lepingu sõlmimist poolte vahel tõendavad ka hageja esitatud maksekorraldused, millest nähtub, et kostja Ida-Virumaa Sakslaste Ühing on teinud hagejale ülekandeid alates 2001 kuni 2009 novembrini 06.11.2000 rendilepingu alusel (maksekorralduste selgitustesse on märgitud Rakvere tn ruumide kasutamise eest, 06.11.2000 rendileping). Ainult kolmel maksekorraldusel on märgitud selgitusse lihtsalt ruumide rent (tl 36, 37, 38). Ruumide kasutamist kostja poolt tõendab ka see, et kostja väitel kolisid nad ruumidest välja 2010 10. jaanuari paiku. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Seega oli poolte vahel 06.11.2000 sõlmitud rendileping.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et maksekorraldusi ei saa arvestada tõendina, sest tegemist on koopiatega, mitte panga dokumentidega. Tsiviilasjas on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad (TsMS § 272 lg 1, 2).

3 Ekslik on kostja viide maksekäsundile (VÕS § 705), sest antud juhul on tegemist lihtsalt rendilepingu alusel kostjale esitatud arvetega.

Leping sõlmiti enne 01. juulit 2002. Lepingu punktide 1.3. ja 2.1. järgi andis hageja kostjale kasutamiseks Jõhvis Rakvere 6 asuvat neli ruumi üldpinnaga 62 m2. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. VÕSRS § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna rendileping on kestvusleping, siis tuleb praeguses asjas kohaldada VÕS sätteid, kuivõrd hageja nõudis ajavahemiku jaanuar 2009 kuni jaanuar 2010 eest renditasu.

Hageja nõuab renditasu võlgnevust ja on esitanud 04.08.2009 arve nr 36, rent jaanuar kuni juuli 2009 summas 26 100,97 krooni, 04.09.2009 arve nr 40 2009 augusti rent summas 3 728,71 krooni, 04.10.2009 arve nr 43 2009 septembri rent summas 3 728,71 krooni, 01.12.2009 arve nr 67 2009 IV kvartal summas 11 186,13 krooni ja 03.01.2010 arve nr 5 2010 jaanuar summas 3 712,34 krooni, kokku 2 342,16 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.

Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole väitnud, et lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole menetluse jooksul hageja nõude suurust vaidlustanud. Kuna kostja on maksekohustust rikkunud, st kostja ei ole esitatud arvete alusel hagejale tasunud, siis tuleb hageja nõue 2 342,16 euro väljamõistmiseks rahuldada.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ehk kostja.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Ida-Virumaa Sakslaste Ühing esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2012 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata või keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1)on maakohus rikkunud TsMS § 371 lg-t 1 ja lg 2 p-i 12, võttes avalduse ebaseaduslikult menetlusse, sest isik, kes esitas hagi volitatud isiku nimel, ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. Vastavalt TsMS § 363 lg-le 3 ja lg-le 6 kirjutab hagiavaldusele alla kaebust esitav isik või tema esindaja, kes on volitatud kaebusele alla kirjutama. Vastavalt MTÜS §-le 26 ning KiKoS §-dele 23 ja 24 on hagejal juhatus, mis teda juhib ja teda esindab. Juhatuse kompetentsi ei kuulu hagiavalduse esitamine kohtusse. Selline õigus võib juhatuse liikmel MTÜS § 19 lg 1 p 4 korras üldkoosoleku otsuse alusel või põhikirja alusel, mis annab juhatuse liikmele õiguse hagiavalduse esitamiseks kohtule. Hageja ei ole esitanud kohtule EELK Jõhvi Mihkli Koguduse tahteavaldust üldkoosoleku otsusena, mis puudutab kohtus juriidilise vaidluse pidamist. Seetõttu ei olnud juhatuse liikmel P. Kalduril õigust hagiavaldust allkirjastada ega M. Tiirikut hagiavalduse allakirjutamiseks volitada. Samuti selgitas kohus ebapiisavalt välja hageja esindaja M. Tiiriku poolt kohtusse esitatud volitusega seotud asjaolud. Kohtule on esitatud lihtvolikiri, millest üheselt ei tulene, et allkiri on antud hageja juriidilise isiku juhatuse liikme poolt.

Volikirjast ei tulene selgelt, et on tuvastatud P. Kalduri ja M. Tiiriku vajalik isikuidentsus.

Samuti ei tulene volikirjast selgelt, et allkiri kuulub P. Kaldurile;

2)on maakohus ebaõigesti võtnud 06.11.2000 lepingu võlaõigussuhete tekkimise aluseks, sest lepingus oli Saksa Seltsi, mitte Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu tahteavaldus. VÕS § 29 alusel 4 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahteavaldusest. I. Kukolev kinnitas kohtus, et oli teise valitsusvälise organisatsiooni juhatuses ning kirjutas lepingu alla teise valitsusvälise organisatsiooni nimel. I. Kukolev taotles, et asja materjalide juurde lisataks kolm registriväljavõtet, mis tõendavad, et I. Kukolev oli teiste valitsusväliste organisatsioonide liige, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata ning kohtuotsuse resolutsioonis puuduvad järeldused taotluse lahendamise kohta. Samuti kohus ei võrrelnud lepingupoole EELK Jõhvi Kogudus nimetust EELK Jõhvi Mihkli Kogudus nimetusega. Hageja õigusvõime tekkis registreerimise momendist riiklikus registris 03.09.2004, mis tõendab samuti, et apellant ja hageja ei ole lepingu poolteks;

3)on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, sest ei lubanud kostjal taotleda hagejalt 2009. a ja 2010. a raamatupidamisdokumente, mis oleksid võinud kinnitada 04.08.2009 maksekorralduse nr 36, 04.09.2009 maksekorralduse nr 40, 04.10.2009 maksekorralduse nr 43, 01.12.2009 maksekorralduse nr 67 ja 03.01.2010 maksekorralduse nr 5 kohast vormistamist ja ülalnimetatud maksekorralduste alusel tasutud käibemaksu dokumentaalset fikseerimist. Hageja maksekorraldused ei saa olla tõenditeks, sest need ei ole ametlikud pangadokumendid;

4)on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata ja on valesti tõlgendatud apellandi avaldust selle kohta, et hageja ja apellandi vahel eksisteerisid võlaõigussuhted, mis põhinesid mitte kirjalikul lepingul, vaid suulisel kokkuleppel. EELK Jõhvi Mihkli Kogudus pakkus ruume, kuna valitsusväline organisatsioon Ida-Virumaa Sakslaste Ühing muutus faktiliselt koguduse osaks, st oli loodud saksa kogudus. Ühingut toetas Saksamaa Siseministeerium ja ruumi remonditi 10 000 euro ulatuses. Pastoriga olid sõlmitud suulised kokkulepped, mistõttu ei vaidlustanud apellant ka hagi hinda. 2009 kandis apellant rendi eest pastoriga suulise kokkuleppe alusel üle summa 9 810 krooni ehk 627 eurot.

5.EELK Jõhvi Mihkli kogudus vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks, maakohtu põhjendused on õiged ja kohtuotsus vastab TsMS sätetele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. novembri 2012 otsus muutmata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

7.Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus rikkus hagiavalduse menetlusse võtmisel TsMS § 371 lg 1 p-i 12 sellega, et isik, kes esitas hagi volitatud isiku nimel, ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu.

Nähtuvalt asja materjalidest on hagiavalduse EELK Jõhvi Mihkli Koguduse nimel esitanud M. Tiirik (tl 2), kelle esindusõigus tuleneb volikirjast (tl 4). Apellant ei ole vaidlustanud asjaolu, et EELK Jõhvi Mihkli Koguduse juhatuse liige oli hagiavalduse esitamise ajal P. Kaldur.

P. Kaldur on allkirjastanud volikirja, millega on volitatud M. Tiirikut esindama EELK Jõhvi Mihkli Kogudust.

TsÜS § 34 lg 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). MTÜS § 27 lg 1 järgi on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5 Seega tulenevalt TsÜS § 34 lg-st 2 ja MTÜS § 27 lg-st 1 oli P. Kalduril õigus esindada EELK Jõhvi Mihkli Kogudust hagiavalduse esitamisel ning kuna tal oli seadusjärgne esindusõigus, siis oli tal õigus anda volitus M. Tiirikule EELK Jõhvi Mihkli Koguduse nimel hagiavalduse esitamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses. Juriidilise isiku nimel tehingulise esindusõiguse olemasolu kinnitab juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt välja antud sellekohane volitus ning antud juhul on selline volitus kohtule esitatud.

Ebaõige on apellandi viide MTÜS § 19 lg 1 p-le 4 ning järeldus viidatud sättest, et hageja oleks pidanud esitama kohtule EELK Jõhvi Mihkli Koguduse üldkoosoleku otsuse õigusvaidluse pidamise kohta ning selle kohta, kes on vaidluses koguduse esindaja.

MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine.

Antud juhul ei ole tegemist vaidlusega, mis on sätestatud MTÜS § 19 lg 1 p-s 4, s.o ei ole tegemist sellise vaidlusega, mis on seotud juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamisega, tehingu tingimuste määramisega või temaga õigusvaidluse pidamisega.

8.Asjakohatu on ka apellandi väide, et kuna kohtule on esitatud lihtvolikiri, siis ei tulene sellest üheselt, et allkiri on antud hageja juriidilise isiku juhatuse liikme poolt.

TsMS § 221 lg 2 järgi lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule.

Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja.

Hageja lepinguline esindaja on esitanud maakohtule kirjaliku volikirja ning kohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja esitamist. Seega on tõendatud hageja esindaja esindusõigus.

9.Apellandi väite kohaselt on maakohus ebaõigesti võtnud 06.11.2000 lepingu pooltevahelise õigussuhte tekkimise alusena, sest nimetatud lepingus oli lepingupooleks Saksa Selts, mitte IdaVirumaa Sakslaste Ühing.

Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid EELK Jõhvi Kogudus rendileandjana ja Saksa Selts rentnikuna 06.11.2000 rendilepingu (tl 6-7). Seega on iseenesest õige apellandi väide, et algselt oli lepingu pooleks Saksa Selts. Samas aga on hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hiljemalt alates juulist 2001 on lepingu pooleks olnud Ida-Virumaa Sakslaste Ühing, sest Ida-Virumaa Sakslaste Ühing on tasunud EELK Jõhvi Mihkli Kogudusele rendilepingu objektiks olnud ruumide, asukohaga Rakvere tn 6, kasutamise eest (tl 36-62). Nii kehtinud TsK §-de 216 ja 220 kui kehtiva VÕS § 179 kohaselt oli võimalik, et Saksa Selts andis oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Ida-Virumaa Sakslaste Ühingule. Kuigi asjas ei ole esitatud kirjalikke tõendeid selle kohta, et oleks toimunud 06.11.2000 rendilepingu ülevõtmine Ida-Virumaa Sakslaste Ühingu poolt, kinnitab kostja poolt rendilepingu objektiks olevate ruumide kasutamine ning selle kasutamise eest rendilepingu järgse tasu maksmine seda, et kostja võttis rendilepingu üle. Kuna kostja võttis 06.11.2000 rendilepingu üle, siis on ta ka kohustatud maksma rendilepingu järgselt ettenähtud tasu kommunaalteenuste eest.

10.Asjaolu, et 06.11.2000 rendilepingus preambulas on märgitud lepingu poolena EELK Jõhvi kogudus, kuigi tegelikuks lepingu pooleks oli EELK Jõhvi Mihkli kogudus, ei too kaasa seda, et EELK Jõhvi Mihkli kogudus ei oleks lepingu pooleks. EELK Jõhvi Mihkli Kogudus ei ole kunagi vastu vaielnud selle, et ta on 06.11.2000 sõlmitud rendilepingu pooleks ning on täitnud rendilepingut ning nõudnud ka rendilepingu täitmist kostjalt.

Hageja poolt kostjalt võlgnevuse väljamõistmine hõlmab perioodi 2009 – 2010 jaanuar ning asja materjalide kohaselt sel ajal olid nii hageja kui kostja juriidilised isikud. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust see, millal hageja omandas juriidilise isiku staatuse, tähtsust omab 6 hageja õiguslik staatus sel ajal, mil tekkis rendilepingu järgne võlgnevus, ning vaidlust ei ole selles, et sel ajal olid nii hageja kui kostja juriidilised isikud. Kostja on ise märkinud, et tema arvates hageja õigusvõime tekkis registreerimise momendist riiklikus registris 03.09.2004, samuti on asjas olevate maksekorraldustega tõendatud, et kostja tasus vähemalt alates märtsist 2001 hagejale makseid ning on sellega tunnistanud hageja kui lepingu teise poole ja juriidilise isiku olemasolu.

11.Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt kostja iseenesest ei ole vastu vaielnud sellele, et tema ja hageja vahel on õigussuhe, kuid kostja arvates põhines pooltevaheline leping suulisel kokkuleppel. Samas on kostja arvates nõutav võlgnevus ebaõige seetõttu, et tal oli hagejaga suuline kokkulepe maksete suuruse osas.

Pooled on rendilepingu p-s 3.2.4. (tl 6) kokku leppinud, et „Renditud vara antakse rentnikule 0-rendiga. Rentnik on kohustatud iga jooksva kuu 25. kuupäevaks tasuma kommunaalteenuste eest.“ Viidatud punktis on pooled ka kokku leppinud, kuidas moodustub tasu kommunaalteenuste eest.

Kostja kohustus tasuda igakuuliselt kommunaalteenuste eest tulenes rendilepingu p-st 3.2.4. ning seetõttu on asjakohatu kostja väide, et ta ei ole arveid (apellatsioonkaebuses märgitud ekslikult „maksekorraldusi“) nr 36, nr 40, 43, 67 ja 5 (tl 10-14) kätte saanud. Samuti on asjassepuutumatu kostja seisukoht, et hagejalt oleks pidanud taotlema 2009. a ja 2010. a raamatupidamisdokumentide esitamist, sest see oleks võinud kinnitada 04.08.2009 arve nr 36, 04.09.2009 arve nr 40, 04.10.2009 arve nr 43, 01.12.2009 arve nr 67 ja 03.01.2010 arve nr 5 kohast vormistamist ja ülalnimetatud arvete alusel tasutud käibemaksu dokumentaalset fikseerimist. Asjaolu, kas hageja pidi või ei pidanud maksma käibemaksu, ei mõjuta kostja lepingust tulenevaid kohustusi.

12.Ebaõige on apellandi seisukoht, et hageja poolt maakohtule esitatud maksekorraldused ei ole dokumentaalsed tõendid.

Maksekorraldused vastavad TsMS §-s 272 sätestatud dokumentaalse tõendi mõistele. TsMS § 273 lg 5 alusel kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist. Antud juhul ei ole kohus pidanud vajalikuks nõuda, et hageja esitaks maksekorraldused pangapoolse kinnitusega. Kostja ei ole vaidlustanud TsMS § 277 kohaselt maksekorralduste ehtsust.

13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta ja tagastab apellandile 08.06.1995 Eestimaa Sakslaste Seltsi registreerimistunnistuse, Ida-Virumaa Sakslaste Seltsi juhatuse nimekirja, Ida-Virumaa Sakslaste Seltsi 05.10.1995 üldkoosoleku protokolli, IdaVirumaa Sakslaste Seltsi põhikirja, äriregistri väljatrüki, venekeelse kirja Maksu- ja Tolliametile, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikirja esimese lehe. Samuti jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastab apellandile kirjavahetuse Maksu- ja Tolliametiga 3-l lehel, venekeelse teate Maksu- ja Tolliametile, venekeelse kaebuse Maksu- ja Tolliametile.

Ringkonnakohus tagastab apellandile ka korduvalt esitatud tõendid.

14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.