(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hageja ei ole tõendanud suutlikkust tasuda kostjale hüvitist. Kostja taotleb, et kohus kohustaks hagejat esitama põhjendatud ja tõendatud tasumise rahastamise allikad. Kostja taotleb, et otsuse täitmise viisi ja korrana määrataks, et kinnistu hagejale jätmise korral seatakse sellele kohtulik hüpoteek tähtajaga 1 aasta, kohustusega maksta kostjale hüvitis välja 1 aasta jooksul võrdsete igakuuliste maksetena ja kohustuse rikkumise korral muutuks hüpoteek koheselt realiseeritavaks täitemenetluse korras. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole tinginud kohtusse pöördumise vajadust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja kostja kaasomandis on XXX külas asuv XXX kinnistu (registriosa XXX). Hagejale kuulub ¾ ja kostjale ¼ kaasomandist. Hageja on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse, pärandist loobumise avalduse ja avalduse omandiõiguse tunnistuse väljastamiseks (kd I, lk 1215), millest nähtuvalt oli XXX kinnistu J. K ja A. K ühisvara. A. K loobus J. K vara pärimisest ning kostja ja L. M võtsid pärandi vastu. 28.07.2010 kinkelepinguga (kd I, lk 16-23) kinkis A. K hagejale 2/4 ja L. M hagejale ¼ XXX kinnistu kaasomandist. Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Hageja on esitanud kaasomandi lõpetamise nõude AÕS (asjaõigusseadus) § 76 lg 1 alusel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiga ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada. 2 Vastavalt AÕS § 76 lg 1 ja 2 on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. Tsiviilasjas ei ole esitatud materjale selle kohta, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud kaasomandi lõpetamise nõude välistamises. Seega tuleb hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks AÕS § 76 lg 1 alusel rahuldada ning kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja palub kinnistu jätta tema omandisse kohustusega maksta kostjale hüvitist. Kostja vaidleb vastu hageja poolt taotletavale kaasomandi lõpetamise viisile, sest hagejal ei ole raha, et hüvitada kostjale omandiosa kaotus. Kui hagejal oleks raha, oleks kostja asja jagamisega hagis taotletaval viisil nõus. Hageja teatas 12.06.2013 kohtule, et on nõus kostjale ka koheselt omandi kaotuse eest hüvitise tasuma. Hageja kinnitas 02.07.2013 kohtuistungil, et vajadusel leiab vahendid, et maksta hüvitis kostjale välja koheselt, kuigi kui kostja nõus on, tahaks maksta ühe aasta jooksul. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-06 (p 19, 20) selgitanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 sätestatule ei saa kohus asja jagada viisil, mida pole taotletud hagis või vastuhagis. Kuivõrd kostja on põhimõtteliselt nõus asja jagamisega hageja poolt taotletaval viisil ega ole esitanud vastuhagi asja jagamiseks muul moel, leiab kohus, et kinnisasi tuleb jagada selle jätmisega hageja omandisse ning hagejal tuleb maksta kostjale omandiosa kaotuse eest hüvitist. Hageja kinnitusel on tal võimalik kostjale omandi kaotuse eest hüvitist tasuda, mistõttu ei ole asja jagamine sel viisil võimatu. Hagejal on kohustus täita jõustunud kohtuotsust, millest tulenevalt puudub vajadus kohustada teda hüvitise maksmise rahastamise allikaid tõendama ning kostja vastavasisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kinnistu väärtuse kindlaks tegemiseks on hageja esitanud väljavõtted müügikuulutustest: XXX kinnistu müügihinnaga 1,49 eur/m2 (kd I, lk 33), XXX kinnistu müügihinnaga 0,87 eur/m2 (kd I, lk 34), XXX kinnistu müügihinnaga 1,96 eur/m2 (kd I, lk 35), XXX kinnistu müügihinnaga 1,70 eur/m2 (kd I, lk 36) ning 26.05.2008 eksperthinnangu (kd I, lk 38-51), mille kohaselt on XXX kinnisasja väärtus 1 360 000 krooni ehk 86 919,84 eurot. Hageja on esitanud kostja 22.05.2012 e-kirja (kd I, lk 37), milles kostja nõuab hüvitise tasumist nimetatud hinnanguga tuvastatud väärtuse järgi ning 06.11.2012 kostja e-kirja (kd I, lk 184), milles kostja pakub hagejale tema osa eest 20 000 eurot. Kostja on esitanud enampakkumisteated: XXX kinnistu pandi enampakkumisele alghinnaga 62 400 eurot (kd I, lk 145-146) ja Kondi talu alghinnaga 65 000 eurot (kd I, lk 147-149). Samuti esitas kostja XXX talu müügikuulutuse (kd I, lk 159-160), millel on märgitud müügihind 75 000 eurot. Kohus määras kinnistu väärtuse selgitamiseks ekspertiisi. 26.03.2013 eksperthinnangu (kd II, lk 20-43) kohaselt on vaidlusaluse kinnisasja väärtus 45 600 eurot. Kohus leiab, et kinnistu väärtust ei saa tuvastada müügikuulutuste ega enampakkumise teadete alusel, sest nendest ei nähtu hind, millega kinnistud reaalselt müüdi. Kinnisasja väärtust ei tõenda pooltevahelised e-kirjad. Kohus ei lähtu kinnistu väärtuse tuvastamisel ka 26.05.2008 eksperthinnangust, sest väärtuse tuvastamine on oluline hüvitise kindlaksmääramiseks ning omandi kaotuse eest makstava hüvitise suurus tuleb kindlaks määrata võimalikult omandi kaotamise aja seisuga. Seetõttu lähtub kohus 26.03.2013 eksperthinnangust ja loeb tuvastatuks, et XXX kinnistu väärtus on 45 600 eurot. Kumbki pool ei ole ka nimetatud eksperthinnangu tulemusele vastu vaielnud. 3 Kostja leiab, et asja jagamisel omandi jätmisega hagejale, tuleks temale hüvitada ½ asja väärtusest, st erinevalt kinnistusraamatusse kantud omandiosade proportsioonidest, tulenevalt sellest, kui palju EVP-sid kostja kinnistu erastamisel tasus. Selline seisukoht ei põhine seadusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-102-05 (p 16) põhjalikult selgitanud, mida tähendab kaasomandi lõpetamisel asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel talle kohustuse panemine maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kolleegiumi arvates tähendab selline kaasomandi lõpetamise viis, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kohus on seisukohal, et omandiosade suurus tuleneb kinnistusraamatust, omandi tekkimise seisukohalt ei oma tähendust, kes on kui palju omandamise eest tasunud. Seetõttu ei ole vastavasisulised väited ka kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise nõude lahendamisel asjassepuutuvad. Kuna hagejale kuulub ¾ ja kostjale ¼ mõttelist osa XXX kinnistust, tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitisena omandi kaotuse eest ¼ kinnistu väärtusest ehk 11 400 eurot.
lg 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi ei ole võimalik kindlaks määrata selliselt, et hageja hüvitab kostjale omandiosa väärtuse rahas aasta või veel pikema perioodi jooksul, isegi juhul, kui kostja oleks sellega nõus tingimusel, et hüvitamise nõude tagamiseks seatakse hüpoteek. Sellisel juhul ei realiseeruks kostja õigus saada omandi kaotuse eest kohest ja õiglast hüvitist. Pooltel tuleb täita käesolevast kohtuotsusest tulenevad vastastikused kohustused samaaegselt ning jätab hageja poolt esitatud maksegraafiku näite (kd I, lk 52) tähelepanuta. Hageja on esitanud e-kirjad kostjalt (kd I, lk 24-26) iseloomustamaks pooltevahelisi suhteid. XXXle tehtud parenduste kohta on hageja esitanud metsamajandamiskava arve koos kontoväljavõttega, millelt nähtub riigi hüvitatav summa (kd I, lk 27-28), plaanitavate parenduste kohta projekteerimistingimuste väljastamise korralduse (kd I, lk 29), kirja raietööde (kd I, lk 30) ja kirja kraavide korrastamise kohta (kd I, lk 31-32). Kohus leiab, et kuna puudub vaidlus asja jagamise viisi üle, siis ei oma tähendust pooltevahelised suhted ning tehtud ja planeeritavad parendused, mistõttu kohus nimetatud tõendeid ei hinda. Kuna kostja ei esitanud vastuhagi nõudmaks asja jagamist reaalosadeks, ei hinda kohus kostja esitatud skeemi (kd II, lk 81) poolitamise võimalikkuse kohta ning vallavalitsuse kirja katastriüksuste moodustamise kohta (kd II, lk 82). Üksnes menetlusabi taotlusega seoses on hageja esitanud kontode väljavõtted (kd I, lk 58-66, 67, 172-179, 182-183), õppelaenu graafiku (kd I, lk 68-70), elatise kokkuleppe (kd I, lk 71), laenude jäägid (kd I, lk 72), tasumata arve (kd I, lk 180), meeldetuletuse võlgnevuse kohta (kd I, lk 181). Need tõendid ei oma haginõude lahendamisel tähendust. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega ja hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga, kuid kohtusse pöördumise vajaduse tingis vaidlus hüvitise suuruse ning hageja majandusliku võimekuse üle, samuti arvestades asjaolu, et hageja on palunud hagiavalduses jätta menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus
19.06.2012 määrusega on hagejale antud menetlusabi ning vabastatud ta hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai 4 menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, tuleb hagi esitamiselt tasumisele kuulunud riigilõiv välja mõista hagejalt. 27.05.2012 ehk hagi esitamise ajal kehtinud
lg 21 järgi oli kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest. Kuivõrd hagejale kuulub ¾ kinnisasjast väärtusega 45 600 eurot, on hagihind 3 420 eurot. Sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal tasuda kehtinud RLS (riigilõivuseadus) § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 543,24 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja 543,24 eurot riigituludesse.
lg 5 alusel tuleb nimetatud kohustus täita kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.