Obsah (14)

§ 344§ 209§ 345§ 64§ 68§ 74§ 75§ 73§ 57§ 58§ 306§ 44§ 21§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 30. november 2012 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4277 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Tõn

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 2, 3 Kersti Lõuk süüdistuses

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 2, 3 Monika Saar süüdistuses

§ 209

lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. juuni 2012 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Kersti Lõuk ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar; Süüdistatav Monika Saare kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatavad Kersti Lõuk (ik 44806202736) Elukoht XXX. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral; Monika Saar (ik 48104262788) Elukoht: XXX. Kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad Vandeadvokaat Ann Saar Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON
2. Juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2, 338 p-st 3, 339 lg 1 p-st 7, 341 lg-st 2,4 tühistada Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 kohtuotsus osaliselt, s.o Tõnis Tammekivi süüditunnistamises

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi, Kersti Lõugu süüditunnistamises

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning Monika Saare süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 3 järgi.

1. Kriminaalasi saata tühistatud osas maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 230,40 eurot (kakssada kolmkümmend eurot nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt apellatsioonimenetluses süüdistatavale Kersti Lõuk riigi õigusabi osutamise eest.
3. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta eeltoodud menetluskulu riigi kanda.
4. Kaitsja Karl Saavo taotlus hüvitada Monika Saarele tema poolt valitud kaitsjale kriminaalasjas makstud tasu summas 700 eurot, jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib KrMS § 384 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, süüdistataval on õigus määruskaebus esitada advokaadi vahendusel. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. K. Lõuku süüdistatakse selles, et tema 2005 kevadsuvel Tartu linnas koos Tõnis Tammekiviga, eesmärgiga käsutada kontrollimatult ja elanike teadmata korteriühistu Salme 24 varalisi vahendeid, koostas ise ja eeluurimisel tuvastamata isikute abi kasutades tegelikkusele mittevastavaid dokumente alljärgnevalt: - koostas 11.03.2005 kuupäeva kandva KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli nr 4, mille kohaselt valisid ühistu liikmed uueks juhatuse esimeheks Tõnis Tammekivi ja võltsis sellel protokollil majaelanike L.V. i, S.K. , E.R. , M.L. ja L.N. allkirjad, eesmärgiga esitada protokoll Tartu Maakohtu registriosakonnale, et viimane kannaks äriregistrisse korteriühistu Salme 24 uue juhatuse liikmena sisse Tõnis Tammekivi; - koostas 04.03.2005 kuupäeva kandva KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt otsustas KÜ Salme 24 taotleda Sampo Pangast erinevateks remonttöödeks laenu 298 500 krooni ja valida tööde teostajaks OÜ XXX , ja võltsis sellel protokollil I.V. , L.V. i, E.R. . ja M.L. allkirjad, eesmärgiga kasutada seda protokolli Sampo Pangast renoveerimislaenu saamiseks, et saadav laenusumma enda ja Tõnis Tammekivi kasuks pöörata. Sellega pani K. Lõuk toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise. 2 1.2 K. Lõuku süüdistatakse ka selles, et tema koos Tõnis Tammekiviga, eesmärgiga näidata avalikkusele, et KÜ Salme 24 juhatuse liige on Tõnis Tammekivi, kellel on kolmandate isikutega tehingute tegemisel korteriühistu Salme 24 esindamise õigus, sh õigus võtta ühistule kohustusi, esitas 14.06.2005 Tartu Maakohtu registriosakonnale eelnevalt enda ja Tõnis Tammekivi poolt võltsitud KÜ Salme 24 11.03.2005 kuupäeva kandva üldkoosoleku protokolli nr 4. Sellega pani K. Lõuk toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 1.3 K. Lõuku süüdistatakse veel selles, et tema koos Tõnis Tammekiviga, eesmärgiga saada varalist kasu Sampo pangast võetava laenu arvelt, mille tagasimaksmise kohustus jääks Tartu Salme 24 korteriühistu liikmetele, tegutses alljärgnevalt: lõi Sampo panga ees ebaõige ettekujutuse selles, et korteriühistu Salme 24 on oma 04.03.2005 üldkoosolekul otsustanud võtta Sampo pangast laenu summas 298 500 kr ning kuulutanud remonttööde konkursi võitjaks OÜ XXX , kuigi korteriühistu liikmed ei olnud sellist soovi avaldanud ega olnud eeltoodud asjaoludest üldse teadlikudki. Oma kavatsuste elluviimiseks esitasid K. Lõuk ja Tõnis Tammekivi AS Sampo Pank Tartu kontorisse nende poolt eelnevalt võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli laenu võtmise kohta ning olles eelnevalt võltsinud 11.03.2005 kuupäevaga KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli nr 4 selle kohta, et Tõnis Tammekivi on valitud KÜ Salme 24 juhatuse liikmeks ja esitanud selle Tartu Maakohtu registriosakonnale, lõid Lõuk ja Tammekivi Sampo panga töötajates pettekujutluse selle kohta, et Tõnis Tammekivil on seaduslikud volitused KÜ Salme 24 nimel esineda. Lisaks ülaltoodule ja eesmärgiga vormistada remonttööde teostajaks OÜ XXX , mille faktiliseks juhatajaks oli K. Lõuk, esitasid Lõuk ja Tammekivi lisaks OÜ XXX nimelt koostatud remonttööde kalkulatsioonile ka võltsitud hinnapakkumised OÜ XXX ja OÜ XXX nimelt, tõendamaks Sampo panga ees asjaolu, et laenusumma suurus on põhjendatud OÜ XXX madalaima hinnapakkumisega. Tekitatud eksimuse mõjul sõlmis Sampo Pank 11.07.2005 KÜ Salme 24 seadusliku esindajana esinenud juhatuse liikme Tõnis Tammekiviga laenulepingu nr. KUL-110705SA summas 18 758,07 eurot ehk 293 500 krooni ja kandis nimetatud summa samal päeval üle KÜ-le Salme 24 Sampo Pangas 11.07.2005 avatud arvelduskontole nr 334416360000, kust Tõnis Tammekivi selle ajavahemikus 13.07.2005 kuni 19.08.2005 sularahas välja võttis või OÜ XXX arvelduskontole üle kandis, saades seeläbi varalist kasu 293 500 krooni. K. Lõuk ja Tõnis Tammekivi, kasutades ära asjaolu, et Tõnis Tammekivi oli äriregistri kande kohaselt ajavahemikul 16.06.2005 – 29.08.2006 eelnimetatud võltsitud koosoleku protokolli alusel KÜ Salme 24 juhatuse liige, sõlmis Tõnis Tammekivi KÜ Salme 24 Hansapangas olevalt arvelt ühistu liikmete ja nende poolt seaduslikult valitud juhatuse teadmata püsikorralduse lepingu igakuuliste 2300 krooniliste rahaülekannete teostamiseks ühistu Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221015071065, kuhu laekusid ühistu liikmete poolt tehtavad hooldustasud, Sampo panga arvele, kasutades seeläbi laenu Sampo pangale tagasimaksmiseks KÜ Salme 24 rahalisi vahendeid, põhjustades Korteriühistule Salme 24 varalise kahju summas 58 909,38 krooni. 1.4 K. Lõuku süüdistatakse selles, et tema olles teadlik, et M. Saar on rase ning et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, ning tegutsedes OÜ XXX 3 faktilise juhatajana vormistas ja esitas olukorras, kus M. Saar tegelikkuses OÜ-s XXX ei olnud töötanud ning talle sealt töötasu ei olnud makstud, kokkuleppel M. Saarega Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ja Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile 19.12.2005 OÜ XXX 2005.a. juuli- ja novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris M. Saarele tegelikkuses mittemakstud töötasu 2005. a juulikuu eest 57 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 18 810 krooni ning 2005.a novembrikuu eest tegelikkuses mittemakstud töötasu 75 000 krooni ning sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 24 750 krooni; 20.03.2006 OÜ XXX 2005. a juuni- ja detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikkuses mittemakstud töötasu 2005. a juunikuu eest 18 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 5940 krooni ning 2005. a detsembrikuu eest 49 428 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 16 311 krooni. Nõnda lõi K. Lõuk kokkuleppel M. Saarega Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas, kes sünnitushüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub ravikindlustuse seaduse §-dest 50-62, ning Sotsiaalkindlustusametis, kes vanemahüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub vanemahüvitise seaduse §-dest 3-4, väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust, mille tulemusena sai M. Saar Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt talle alusetult väljamakstud hüvitisesummade arvelt varalist kasu 181 554 krooni ulatuses alljärgnevalt: 03.01.2006 esitas M. Saar Eesti Haigekassale Tamme Erakliinik AS-i arsti K.O. poolt väljastatud töövõimetuslehe nr 00000703 enda sünnituspuhkuse kohta perioodil 03.01.22.05.2006, mille alusel maksis Eesti Haigekassa M. Saarele tema 2005. a fiktiivset tulu arvestades 23.01.2006 alusetult välja 52 981 krooni. 02.03.2006 esitas M. Saar Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale vanemahüvitise määramise taotluse, milles kinnitas, et OÜ XXX alt oli tema isikustatud sotsiaalmaks 2005. a 65 811 krooni. Selle taotluse alusel langetas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond 19.05.2006 vanemahüvitise määramise otsuse nr 05135VH-1, mille kohaselt määrati alates 23.05.2006 kuni 02.04.2007 M. Saarele vanemahüvitisena väljamaksmisele 19 191 krooni kuus. Antud otsuse alusel kandis Sotsiaalkindlustusamet ajavahemikus 09.06.2006 kuni 09.05.2007 M. Saare arvelduskontole nr 1104896892 (Hansapank) üle kokku 159 088 krooni. Sellest summast 128 573 krooni kandis Sotsiaalkindlustusamet M. Saarele üle alusetult, võttes aluseks M. Saare poolt OÜ XXX isikustatud sotsiaalmaksu kohta tahtlikult esitatud valeandmed. Sellega pani K. Lõuk toime

§ 209lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

korduva grupis tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalise kasu saamise.

1. M. Saart süüdistatakse selles, et tema, olles rase ning olles teadlik sellest, et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, grupis koos K. Lõuguga, kes tegutses OÜ XXX faktilise juhatajana, leppisid kokku varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, milleks tegutsesid alljärgnevalt: 4 K. Lõuk vormistas ja esitas olukorras, kus M. Saar tegelikkuses OÜ-s XXX ei olnud töötanud ning talle sealt töötasu ei olnud makstud, Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ja Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile 19.12.2005 OÜ XXX
2. a juuli- ja novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris M. Saarele tegelikkuses mittemakstud töötasu
3. a juulikuu eest 57 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 18 810 krooni ning
4. a novembrikuu eest tegelikkuses mittemakstud töötasu 75 000 krooni ning sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 24 750 krooni; 20.03.2006 OÜ XXX
5. a juuni- ja detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikkuses mittemakstud töötasu
6. a juunikuu eest 18 000 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 5940 krooni ning
7. a detsembrikuu eest 49 428 krooni ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu 16 311 krooni. Nõnda lõi K. Lõuk kokkuleppel M. Saarega Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas, kes sünnitushüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub ravikindlustuse seaduse §-dest 50-62, ning Sotsiaalkindlustusametis, kes vanemahüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub vanemahüvitise seaduse §-dest 3-4, väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust, mille tulemusena sai M. Saar Eesti Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt talle alusetult väljamakstud hüvitisesummade arvelt varalist kasu 181 554 krooni ulatuses alljärgnevalt: 03.01.2006 esitas M. Saar Eesti Haigekassale Tamme Erakliinik AS-i arsti K.O. poolt väljastatud töövõimetuslehe nr 00000703 enda sünnituspuhkuse kohta perioodil 03.01.22.05.2006, mille alusel maksis Eesti Haigekassa M. Saarele tema 2005.a. fiktiivset tulu arvestades 23.01.2006 alusetult välja 52 981 krooni. 02.03.2006 esitas M. Saar Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale vanemahüvitise määramise taotluse, milles kinnitas, et OÜ XXX alt oli tema isikustatud sotsiaalmaks 2005.a. 65 811 krooni. Selle taotluse alusel langetas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond 19.05.2006.a. vanemahüvitise määramise otsuse nr 05135VH-1, mille kohaselt määrati alates 23.05.2006.a. kuni 02.04.2007.a. M. Saarele vanemahüvitisena väljamaksmisele 19 191 krooni kuus. Antud otsuse alusel kandis Sotsiaalkindlustusamet ajavahemikus 09.06.2006.a. kuni 09.05.2007.a. M. Saare arvelduskontole nr 1104896892 (Hansapank) üle kokku 159 088 krooni. Sellest summast 128 573 krooni kandis Sotsiaalkindlustusamet M. Saarele üle alusetult, võttes aluseks M. Saare poolt OÜ XXX isikustatud sotsiaalmaksu kohta tahtlikult esitatud valeandmed. Sellega pani M. Saar toime

§ 209

lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses varalise kasu saamise. 3. Kohus tunnistas K. Lõugu süüdi

§ 344

lg 1 järgi, mõistes talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust;

§ 345

lg 1 järgi, mõistes karistuseks 5 (viis) kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi, mõistes karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel, mõistes K. Lõugu liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 26.

– 28.09.2007, s.o. 3 (kolm) päeva ning K. Lõugu kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldades

§ 74lg 1 ja 3 ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui K.

Lõuk ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul 5 toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohus rahuldas tsiviilhagi ja mõistis VÕS § 127, 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja Tõnis Tammekivilt ja K. Lõugult solidaarselt 25 392 (kakskümmend viis tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) eurot ja 50 senti KÜ Salme 24, registrikood: 80129268, kasuks. 4. Kohus tunnistas M. Saare süüdi

§ 209

lg 2 p 3 järgi, mõistes karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o. 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.

§ 73lg 1 ja 3 alusel ei pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui M.

Saar ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi Tõnis Tammekivi, kelle osas apellatsiooni ei esitatud. Esimese astme kohtu otsuse sisu
2. Maakohus jõudis uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena järeldusele, et K. Lõuk on süüdistuses dokumentide võltsimises, võltsitud dokumentide kasutamises ja pangast laenu väljapetmises kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtus märkis, et pole põhjust kahelda T. Tammekivi ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatav tunnistas kohtus süüd kelmuses seoses laenu võtmisega. Kahtlustatavana on ta andnud ütlusi temale teadaolevatest asjaoludest. Kohus leidis, et K. Lõugu kahtlustatavana antud ütlused ei anna terviklikku teavet asjaoludest. Ta ei tea või ei mäleta kõiki toimunud sündmusi, kuigi sündmuste toimumist tema kahtlustatavana ülekuulamiseni ei ole möödunud pikka aega. K. Lõuk on olnud KÜ Salme 24 juhatuse liige ja ta elab aadressil Salme
3. Ta on olnud volitatud esindama M.L. u, kui korteriomanikku korteriühistu otsuste tegemisel. Nendest asjaoludest järeldub K. Lõugu informeeritus KÜ Salme 24 tegevusest ja otsustest. Kummalised on tema väited huvi puudumisest KÜ-ga Salme 24 seonduva vastu. Korteriühistule võeti laen, millega koormati materiaalselt kõiki korteriomanikke. Ka selle asjaolu tõttu oli tal M.L. esindajana vajadus olla teadlik vastavast otsusest ja ning tegutseda esindatava huvides. K. Lõuk on andnud ütlusi valikuliselt. Antud ütlustes pole põhjust kahelda. Kohus märkis, et KÜ-le Salme 24 laenu võtmist tõendavad dokumentaalsed tõendid ja süüdistatavate T. Tammekivi ja K. Lõugu ütlused ning ka korteriühistu liikmete, tunnistajate L.V. i, S.K. , E.R. . , M.L. , I.V. ja L.N. ütlused. Korteriühistu liikmed said laenu võtmisest teada hiljem. Nad ei olnud laenu võtmiseks nõusolekut andnud ning seda polnud neilt küsitudki. T. Tammekivi ja tunnistaja T.K. e ütlused tõendavad laenu saamiseks dokumentatsiooni esitamise vajadust. Eelkõige oli vajalik KÜ Salme 24 liikmete, korteriomanike nõusolekut. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et üldkoosolekut maja renoveerimiseks ja sellega seonduvalt laenu võtmise otsustamiseks ei toimunud. Asitõendid,
4. ja
5. märtsi
6. a koosolekute protokollid ja koosolekul osalenud isikute nimekirjad tõendavad laenu võtmiseks dokumentide olemasolu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Salme 24 korteriomanikud ei ole vastavatele dokumentidele alla kirjutanud ei protokollis märgitud koosoleku toimumise ajal ega muul ajal. Käekirjaekspertiisiga saadud eksperdi arvamused ei kinnita korteriomanike allkirjade ehtsust. Eksperdi arvamus ei välista K. Lõugu käekirja asitõendiks olevatel dokumentidel kirjutatud allkirjades. K. Lõugu ja käekirjaeksperdi arvamusega on tõendatud, et K. Lõuk kasutas dokumendi võltsimisel eeluurimisel tuvastamata 6 isikute abi. Eeltoodust järeldab kohus, et dokumendid,
7. ja
8. märtsi
9. a koosolekute protokollid ja koosolekul osalenud isikute nimekirjad, on võltsitud. K. Lõuk on võltsinud mõlemat eelnimetatud protokolli. Kumbki süüdistatavatest ei osalenud koosolekutel, mille kohta protokollid koostati. Nad mõlemad teadsid, et neid koosolekuid tegelikkuses ei olnudki. Teadmine tulenes K. Lõugul asjaolust, et ta oli Salme 24 maja elanik ja korteriomaniku M.L. esindaja. Tõnis Tammekivi teadmine pärines K. Lõugult. Tõnis Tammekivi kirjutas alla protokollijana, kuigi ise koosolekul ei osalenud. Allkirjastamisega võltsis ta dokumenti. Kohus leidis, et
10. ja 11.03.2005 protokollid on kirjalikud aktid ja sisaldasid ühistu liikmete mõtteväljendust. Sisust tulenevalt on nad mõlemad mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning sisust selgub selle väljaandja. Dokumentidesse on kantud andmed, mis ei ole sisuliselt õiged. Dokumenti on võltsitud intellektuaalselt. Võltsitud dokumendid olid kohased õiguste omandamiseks. Tahtlus kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes on olemas. Dokumendi võltsimine on toime pandud otsese tahtlusega. Süüdistatavatel oli teadmine, et dokumentide abil saab õiguse sõlmida laenulepingut ja pangast laenu. Võltsitud dokumendi esitasid K. Lõuk ja Tõnis Tammekivi KÜ Salme 24 11.03.2005 üldkoosoleku protokolli nr 4, kui ehtsa dokumendi pähe 14.06.2005 Tartu Maakohtu registriosakonnale. Dokumendi esitamise eesmärgiks oli näidata avalikkusele, et KÜ Salme 24 juhatuse liige on Tõnis Tammekivi. Registrisse kantud juhatuse liikmel on KÜ Salme 24 esindamise õigus tehingute tegemisel kolmandate isikutega. Nende eesmärk oli sõlmida KÜ Salme 24 nimel laenuleping pangaga, millega võeti kohustus korteriühistule. K. Lõugu ütlustest tuleneb, et ta kontrollis Tõnis Tammekivi tegevust. K. Lõuk käis koos Tõnis Tammekiviga pangas põhjusel, et kontrollida, kas viimane viib raha õigele kontole. Sellest järeldub, et dokumendi registriosakonnale esitamine oli K. Lõugu teadmisel ja tema kontrolli all. Kuriteo subjektiks on isikud, kes ise dokumenti võltsisid. K. Lõuk ja T. Tammekivi olid võltsitud dokumendi kasutamisel kaastäideviijad. Neil oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja nad panid võltsitud dokumendi kasutamise toime otsese tahtlusega. Eesmärgiga saada pangast laenu, esitasid T. Tammekivi ja K. Lõuk
11. a juunis-juulis Sampo Pangale võltsitud koosolekute protokollid ning OÜ XXX nimelt koostatud hinnapakkumise remonttööde teostamise kohta Salme 24 maja juures. Eeltooduga lõid T. Tammekivi ja K. Lõuk Sampo Panga töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et KÜ Salme 24 liikmed on otsustanud laenu võtmise ja kohustuvad selle tagastama. Laenusumma suurust põhjendasid nad OÜ XXX madalaima hinnapakkumisega. Tunnistaja T.K. e ütluste järgi ei olnud pangal nõuet laenu suurust põhjendada mitme hinnapakkumisega. Piisas töö teostaja hinnapakkumisest. Mitme hinnapakkumise esitamine kinnitab süüdistatavate tahet laenusumma suuruse määramiseks. Tekitatud eksimuse mõjul sõlmis Sampo Pank 11.07.2005 KÜ-ga Salme 24 laenulepingu summas 293 500 krooni ja kandis samal päeval raha üle KÜ Salme 24 arvelduskontole, kust Tõnis Tammekivi selle ajavahemikus 13.07.2005 kuni 19.08.2005 sularahas välja võttis või OÜ XXX arvelduskontole üle kandis. Laenu saamine ja selle kasutamine on tõendatud süüdistatavate ütlustega, tunnistaja T.K. e ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatavatel ei olnud kavatsustki laenu tagasi maksta. Nad panid laenu tagastamise kohustuse KÜ-le Salme 24 ning pöörasid väljavõetud ja ülekantud summad seejuures iseenda ja K. Lõugu kasuks. Kumbki süüdistatavatest ei teavitanud ühistu liikmeid laenu võtmisest. Sularahas laenu väljavõtmine võimaldas raha enda kasuks pööramise. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K. Lõuk teostas Salme 24 maja juures remonttöid, mida usuti kui endise korteriühistu juhatuse liikme K. Lõugu ühistu ees oleva võlgnevuse heastamisena. Ehituseksperdi arvamusega on tõendatud, et OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX hinnapakkumised objektile Salme 24, Tartus ei kajasta adekvaatselt väljatoodud tööde keskmist turuhinda
12. 7 aastal. Hinnapakkumistes toodud maksumused ületasid keskmiselt kaks korda
13. a keskmisi hindu. Seega on tõendatud süüdistatavate tahe pöörata enda kasuks laenu kaudu korteriühistu vara võrdväärses väärtuses tegelikult ühistu renoveerimiseks kulunud varaga. Asitõendite vaatlusprotokollide andmetel on K. Lõugult läbiotsimisel äravõetud arvutites tuvastatud KÜ Salme 24 renoveerimisega seotud dokumentide põhjad. Kelmuse varjamiseks jätsid süüdistatavad ühistu liikmed toimunust teavitamata. Tõnis Tammekivi sõlmis KÜ Salme 24 Hansapangas olevalt arvelt ühistu liikmete ja nende poolt seaduslikult valitud juhatuse teadmata püsikorralduse lepingu igakuuliste 2300 krooniliste rahaülekannete teostamiseks Sampo panga arvele. Hansapangas asuvalt arvelduskontolt laekusid ühistu liikmete poolt tehtavad hooldustasud. Seeläbi kasutasid süüdistatavad KÜ Salme 24 rahalisi vahendeid Sampo pangale laenu tagasimaksmiseks. Korteriühistule Salme 24 varalise kahju on hinnatud 58 909,38 kroonile. Seda tõendavad dokumentaalsed tõendid. Süüdistatavate tegevuse ja KÜ Salme 24 tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Süüdistatavate ütlustega ning tunnistajate E.L. ja S.J. i ütlustega on tõendatud, et OÜ XXX nimel tegutses K. Lõuk. E.L. l ei onud teadmist OÜ tegevusest ega käibest. K. Lõuk valis töötajad KÜ Salme 24 maja remonditöödele enda kontrolli all oleva firma kaudu. 6.1 Maakohus leidis, et K. Lõuk ja M. Saar on süüdi sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises. Kohus märkis, et M. Saare ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. K. Lõugu ütlused kannavad ka selles kuriteoepisoodis sama iseloomu, mida eespool on juba kirjeldatud. Mõlemad süüdistatavad tundsid teine-teist pikka aega.
14. a detsembrikuus leppisid K. Lõuk ja tema viimaseid kuid lapseootel tuttav M. Saar (Kütt) omavahel kokku, et faktiliselt OÜ XXX nimel tegutsev K. Lõuk korraldab OÜ XXX alt M. Saarele Maksu- ja Tolliameti ees töötasu näitamise ja maksude deklareerimise. Mõlemad teadsid, et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu. Tunnistaja E.L. ütlused tõendavad, et OÜ-l XXX ei olnud töötajaid. Kuigi M. Saar OÜ-s XXX tegelikult ei töötanud ega saanud sealt ka reaalselt töötasu, oli fiktiivse deklareerimise eesmärgiks alguses Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ning hiljem juba Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmine. Järgnevalt esitas K. Lõuk Maksu- ja Tolliametile paberkandjal OÜ XXX nimelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikkuses mittemakstud töötasu:
15. a juulikuu eest töötasu 57 000 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 18 810 krooni
16. a novembrikuu eest töötasu 75 000 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 24 750 krooni.
17. a juunikuu eest töötasu 18 000 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 5940 krooni
18. a detsembrikuu eest töötasu 49 428 krooni ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 16 311 krooni. OÜ XXX nimel deklaratsioonide esitamist tõendavad dokumentaalsed tõendid. M. Saar ja K. Lõuk lõid vastavalt omavahelisele kokkuleppele Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas ja Sotsiaalkindlustusametis väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust. Dokumentaalsed tõendid tõendavad M. Saare töövõimetuslehtede esitamist haigekassale ning taotluste esitamist sotsiaalkindlustusametile. Eeltoodu tulemusena sai M. Saar alusetult väljamakstud hüvitisesummade näol varalist kasu kokku 181 554 krooni ulatuses. 8 M. Saare ja K. Lõugu tegevuse ning Eesti Haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et M. Saare tegevuses ei ole midagi õigusvastast. Sünnitushüvitise ja vanemahüvituse saamise kord on tõepoolest reguleeritud seadustega ja toimub seaduste alusel kehtestatud korras. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks OÜ XXX käivet ning tegevust. Tunnistaja E.L. ei tea OÜ XXX tegevusest midagi. Ta lootis küll K. Lõugult tööd saada, kuid jäi tööta. Tunnistaja S.J. kahtles OÜ XXX käibes ning pidas K. Lõugu näidatud andmeid ülepaisutatuks. Süüdistatava M. Saare ütluste järgi ta tegi tööd, kuid töö tulemustest ta ei teadnud. Töötasu ta iga kuu ei saanud raha puudumise tõttu. Süüdistatava ütlused tõendavad, et töö maht ja iseloom ei võimaldanud tal saada nii kõrget töötasu. Ka tavapärase inimese arusaamise järgi ei olnud M. Saare töötasuna deklareeritud raha vastavuses töö mahu ja keerukusega. M. Saare väitel kasutas ta saadud raha elamu renoveerimiseks. Tunnistajate I.G. i ja T.L. u ütlused ei kinnita suuremahulisi ehitustöid M. Saarega seotud kinnistul. Seega M. Saar teadis töötasu ülepaisutatud deklareerimisest, mis oli hüvitiste väljamaksmise aluseks. K. Lõuk, kes tegutses OÜ XXX nimel ja M. Saar on kelmuse kaastäideviijad. Kohus leidis, et M. Saare süüdistusest on tõendamata vastutust raskendav koosseisuline asjaolu

§ 209lg 2 p 2 järgi.

M. Saare kelmuse teel saadu ei ulatu kuriteo toimepanemise ajal kehtiva palga alammäära sajakordse piirini.

RS § 8 p 2 nõuab suure kahju määratlemisel selle piiri ületamist. Kohus märkis, et M. Saar on toime pannud kelmuse grupis K. Lõuguga. Teo toimepanemine grupi poolt on raskendav koosseisuline asjaolu

§ 209lg 2 p 3 järgi.

Seega on tema süüdistus tõendatud osaliselt. Kohus leidis, et K. Lõugule ja T. Tammekivile esitatud süüdistus on tõendatud täies mahus. Mõlemad eelnimetatud süüdistataval on kolm koosseisulist raskendavat asjaolu. K. Lõuk pani kelmused toime grupis kahes kuriteoepisoodis, kummaski erineva isikuga. T. Tammekivi kelmus on toime pandud grupis koos K. Lõuguga. Vastutust raskendav koosseisuline asjaolu on

§ 209lg 2 p 3 järgi.

Mõlemad on varem karistatud varavastase kuriteo eest, K. Lõuk omastamise eest, Tõnis Tammekivi omastamise ja kelmuse eest. Vastutust raskendav koosseisuline asjaolu on

§ 209lg 2 p 1 järgi.

KÜ Salme 24 tekitatud kahju on

RS § 8 p 2 järgi suur kahju ning seetõttu vastutust raskendav koosseisuline asjaolu on

§ 209lg 2 p 2 järgi.

Lisaks kelmuse süüdistusele on tõendatud K. Lõugule ja T. Tammekivile esitatud süüdistus

§344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Kohus ei tuvastanud süüdistatavate süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 6.2 Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud ühelgi süüdistatavatest karistust kergendavaid

§ 57

ettenähtud asjaolusid ega karistust raskendavaid koosseisuvälise asjaolusid

§ 58järgi.

Kohus osundas Karistusregistri andmetele ka märkis, et K. Lõuk varem karistatud isik (IV kd, tl 122 – 134). K. Lõuk on karistatud KrK § 1411 lg 1 järgi tema korralduses olnud korteriühistu vara omastamises ametiseisundi kuritarvitamisega ning

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises.

M. Saar on karistusregistrisse kandmata isik (IV kd, tl 135). 9 Kohus märkis, et süüdistatav K. Lõuk on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kohus leidis, et mõjuvatel põhjustel M. Saare taotlusel kriminaalasja arutamise edasilükkamine, ei ole mõistlikku menetlusaega mõjutav asjaolu. Asja arutamise edasilükkamiseks olid objektiivsed põhjused ning seetõttu ei ole alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Hinnates menetlusaega kohtumenetluses möönis kohus, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada menetlusaega kohtus süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel ning

§ 306lg 1 p 61 alusel kergendada karistusi mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

Kriminaalasja kohtusse saabumise järel asus asja menetlema kohtunik, kes oli eeluurimiskohtunikuna lahendanud süüdistatava T. Tammekivi suhtes esitatud vahistamistaotluse. Kohtunik taandus 22.03.

1. a määrusega KrMS § 49 lg 1 p 2 alusel (V kd, tl 64). Taandumise aluseks olevad asjaolud olid objektiivselt olemas juba kriminaalasja kohtusse saabumisel. Need jäid tähelepanuta süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel. Teise kohtuniku menetlusse asja andmisel sõltus uue kohtuistungi aeg menetlusosaliste aja planeeringust, mille tõttu kohtuistungini jäi aega veel ligi aasta (V kd, tl 68, 69). Ligi kaheaastase aja kestel enne 22.03.
2. a kohtuniku taandumist ja pärast seda ei mõjutanud kohtuliku arutamise aja kasutamist süüdistatavad. Ligi kaheaastane aeg asja kohtuliku arutamise alustamiseni on ebamõistlikult pikk aeg ja kohus arvestab seda karistuste mõistmisel. Kohus märkis, et arvestades lühimenetlust arvestades tuleb mõistetavaid karistusi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kõigil süüdistatavatel 1/3 võrra. 6.2.
3. Kohus märkis, et M. Saar on karistamata isik. Talle ei ole midagi õigusvastast ette heita ka pärast kuriteosündmusi. Arvestades M. Saare isikut ja tema väiksemat kuriteopanust on võimalik tema karistamisel arvestada vaid eripreventiivsete eesmärkidega. M. Saarel on kohtumenetluse kestel olnud pere juurdekasv. Ta hooldab imikut. Eeltoodut, erandlikke asjaolusid ja KrMS § 306 lg 1 p 61 sätestatut arvestades peab kohus võimalikuks temale karistuse mõistmisel

§ 209

lg 2 sanktsiooni piiridest ja kohaldada

§ 44ettenähtud kergemaliigilist karistust.

M. Saare keskmise päevasissetuleku andmed pärinevad

1. a ja on arvutatud
2. a andmetest lähtudes. Kohtuotsuse tegemise ajaks on olukord muutunud nii sissetuleku kui ülalpeetavate osas, võtab kohus temale rahalise karistuse mõistmisel aluseks

§ 44lg 2 neljandas lauses sätestatud miinimumpäevamäära suuruse.

M. Saart esmakordselt karistades on võimalik teda karistusest vabastada

§ 73lg 1 alusel sama paragrahvi lõikes 3 ettenähtud minimaalse katseajaga.

6.2.2 K. Lõuk on varem samasuguse kuriteo, võltsitud dokumendi kasutamise eest karistatud isik. Temal on varasem karistus ka varavastase kuriteo eest sarnastel asjaoludel. K. Lõugu kuriteopanus oli kõige suurem. Ta oli kuritegude initsiaator ja korraldaja. Kelmus on toime pandud kahes episoodis. Tema puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest. Seetõttu ja ka

§ 306lg 1 p 61 arvestades saab K.

Lõuku mõjutada edaspidi hoiduma kelmustest

§ 209lg 2 sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega.

Temal korduvad ja võltsitud dokumendi kasutamisega seotud kuriteod. Varasem karistus ei ole hoidnud uutest samasugustest kuritegudest. Seetõttu on võimalik teda mõjutada ainult

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 sanktsioonides ettenähtud raskemaliigilise karistustega.

Mõistes dokumentide võltsimise ja kasutamise eest raskemaliigilised karistused peab kohus võimalikuks mõista K. Lõugule kuritegudekogumi eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga.

K. Lõuk on kahtlustatava kinni peetud

1. -28.09.
2. a (IV kd, tl 50-52).

§ 68lg 2 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka.

Arvestades asjaolu, et K. Lõugule ei ole kuriteole järgnenud pika aja kestel põhjust ette heita õigusvastast käitumist, leiab kohus, et K. Lõuku on võimalik karistusest tingimisi vabastada. Varem karistatud isikuna on teda võimalik vabastada

§ 74

lg 1 alusel allutamisega käitumiskontrollile sama paragrahvi lõikes 3 ettenähtud minimaalsest määrast pikema katseajaga. 10 6.3 Kohus märkis tsiviilhagisse puutuvalt, et alates 01.09.

1. a jõustunud KrMS § 38 lg 1 p 2 redaktsiooni järgi on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt KrMS § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks, s.t. neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus sätestab tsiviilhagi esitamise erandliku tähtaja. Nimelt KrMSRS § 24 järgi kriminaalasjades, milles prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne
2. aasta
3. septembrit, võib kannatanu esitada tsiviilhagi kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus. Kuni 31.08.
4. a kehtinud KrMS § 38 lg 1 p 2 järgi oli kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Kriminaalasi saabus prokuratuurist kohtusse 27.03.2009, s.t, et prokuratuur on tunnistanud kohtueelse menetluse lõpuleviiduks enne
5. aasta
6. septembrit. Süüdistusaktis on märgitud KÜ Salme 24 tsiviilhagi, mis esitati 23.12.
7. a nõudega kelmuse toimepanijate vastu. Tsiviilhagi on esitatud kohtueelsel uurimisel uurimisasutuse kaudu. Teave tsiviilhagi esitamisest on süüdistusaktis ning seetõttu oli süüdistatavatele enne asja kohtusse saatmist teada tsiviilnõue. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitamisega viivitanud viimase hetkeni, nagu seda lubab KrMSRS § 24, vaid esitanud nõude juba kohtueelse uurimise ajal. Seetõttu ei ole tsiviilhagi kriminaalasjas süüdistatavatele üllatuseks. Täiendatud tsiviilhagi esitamist kohtuistungil võimaldas KrMSRS § 24 ning seetõttu võttis kohus selle vastu. Pärast täiendatud tsiviilhagi vastuvõtmist ei esitatud kohtule taotlusi ega soovitud vaheaega või asja arutamise edasilükkamist. K. Lõuk esitas kohtule väljaspool kohtuistungit kohtuliku arutamise ajal vastuse tsiviilhagile, kohus võttis selle toimikusse ja arvestab tsiviilhagi lahendamisel. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et kriminaalasjas esitatud nõue ei ole aegunud. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
8. a toimunud kelmuse sündmuste järel esitas kannatanu tsiviilhagi 23.12.
9. a, s.o. enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Seetõttu on põhjendamatu taotlus aegumise kohaldamiseks. Kohus märkis, et tunnistajatena antud ütlustest järeldub, et korteriomanikud, KÜ Salme 24 liikmed ei ole tagantjärele laenu heaks kiitnud. Salme 24 korteriomanikud on kaasomanikud. AÕS § 74 järgi kaasomandit käsutatakse tervikuna. AÕS § 74 lg 1 järgi kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Laenu võtmisega koormati kaasomandis olevat asja. Kaasomaniku kokkulepet ei ole kohtulahendi tegemiseni saavutatud. Seega ei ole alust väita laenulepingu hilisemat heakskiitu. Kohus leidis, et KÜ Salme 24 tsiviilhagi tuleb rahuldada. Ühistut on laenuga koormatud õigusvastaselt. TsÜS § 129 lg 1 kohaldamiseks ei ole antud juhul alust ning tehingut ei ole põhjust tunnistada tühiseks. Tehinguga, laenulepinguga saadud vahendeid kasutati ka ühistu huvides. Ühistu huvides laenu kasutamise osas on ühistu kohustus laenu tagastada. Tehingut ei ole võimalik tühiseks tunnistada osaliselt. Laenuga koormamine oli K. Lõugu ja Tõnis Tammekivi õigusvastane tegevus, nende süüline tegevus dokumendi võltsimise, kasutamise ja kelmusega. Nende ühise kuriteoga tekitad kahju eest on vastutus jagamatu. Kahjust on maha arvestatud tegelikud kulud, mis pöörati KÜ Salme 24 enda kasuks remondi tegemisega Salme 24 majale. Kohtuvaidlused laenu sissenõudes, mis lahendati tsiviilasjas 2-09-34126 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.
10. a otsusega nr 3-2-1-56-12 (V kd, tl 145 – 151). Põhjendatud on tsiviilnõue ka kohtuvaidlusega kaasnevate kulude osas. Tsiviilvaidluseta poleks kulusid kaasnenud. Tsiviilhagejat tahtevastaselt laenuga koormates tekkisid talle õigusvastaselt täiendavad kulud. VÕS § 127, 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Tõnis Tammekivilt ja K. Lõugult solidaarselt 25 392 eurot ja 50 senti Korteriühistu Salme 24, registrikood: 80129268, kasuks. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 11
11. Süüdistatav K. Lõuk süüdimõistva otsuse tervikuna. Tartu Maakohus on rikkunud protsessinorme, tõlgendanud vääralt materiaalõigust ning hinnanud tõendeid ühekülgselt ning erapoolikult. Kohtuotsus on vastuoluline ning kohtuniku siseveendumise kujunemine pole otsuses jälgitav. K. Lõuk taotleb enda õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. 7.1 Esmalt leiab K. Lõuk, et süüdistuses dokumentide võltsimises, võltsitud dokumentide kasutamises ja pangast laenu väljapetmises, on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu –KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei luba tunnistajana üle kuulata isikut, kes on varem olnud samas kriminaalasjas mõnes muus menetlusrollis. S.J. i ütlused (III köide lk 218-232 on antud kriminaalasjas 1-08-3588, kus ta oli kahtlustatav ja hiljem kuriteos süüdi mõisteti. 7.2 K. Lõuk leiab, et maakohus rikkus materiaalõigust, kuna

§ 209ettenähtud kuriteo koosseis ei ole täidetud.

Pangalt saadud raha edasine liikumine, st töövõtulepingu sõlmimine OÜ-ga XXX ning ehitustööde teostamine ja nende eest tasumine, ei kuulu süüteokoosseisu sisse. Kriminaalõiguslikult saanud KÜ Salme 24 saanud karistada kelmuse toimepanekus, kuivõrd varalist kasu väidetavalt võltsitud dokumentide alusel pangalaenu taotlemiseks sai ühistu. Sel juhul saanuks K. Lõukist ja T. Tammekivist rääkida kui kaastäideviijatest, ometi ei ole ühistule süüdistust esitatud. K. Lõuk ei ole saanud varalist kasu ühistu nimele pangalaenu taotlemisest. RK lahendi nr 3-2-1-56-12 kohaselt on laenuraha kasutatud KÜ Salme 24 huvides ning ühistu on laenulepingu sõlmimise heaks kiitnud (leppides ehitustööde teostamisega, tasudes laenumakseid ning sõlmides hiljem pangaga kokkuleppeid maksepuhkuste osas). 7.3 K. Lõuk märgib, et tõendite hindamisel esinevad vastuolud ning kohtu siseveendumuse kujunemist kohtualuste süüküsimuse üle otsustamisel ei ole võimalik jälgida. Maakohus leiab, et pole põhjust kahelda süüdistatavate Tammekivi ning Saare ütlustes, lugedes usaldusväärseteks ka apellandi ütlused, samas väites, et need on antud valikuliselt ja ei kajasta reaalset tegelikkust. Maakohus on küll viidanud mitmetele tõenditele, mis välistavad apellandi süü, kuid lõppjärelduse kujundamisel pole kohus nendega arvestanud. Sellisteks tõenditeks on: 1) KÜ Salme 23 ühistu koosoleku protokoll 26.06.2006 aastast ning samal koosolekul kinnitatud revisjoniakt. Käekirjaekspertiisi aktist (I köide lk. 46-57) tulenevalt on allkirjad nimetatud dokumentidel ehtsad ning tegemist pole võltsingutega. 2) Ehitusekspertiisi akt (I köide lk.68-74) kinnitavad, et kõik pangalaenu taotlemisel loetletud tööd on objektil teostatud, v.a. elektritööd. Tõendist nähtuvalt ei ole toime pandud pettust ja jäetud kokkulepitud töid teostamata. 3) Laenu taotlemisel Sampo pangale esitatud projekti kirjeldus (II köide lk 6-61) näitab, et krediidiasutusele anti teada teostatavate tööde nimistu ning hinnad. 4) Tunnistaja S.U. (III köide lk 137-144) teab, et revisjoniaktis kajastatud tööd olid tehtud. 5) Tunnistaja L.V. (III köide lk. 145-149) kinnitab, et usaldas apellanti ja allkirjastas K.Lõugu poolt ettevalmistatud dokumendid. 6) Tunnistaja M.L. (III köide lk 165-170) kinnitab, et apellandil oli tema volikiri kõikide asjade toimetamiseks seoses tunnistajale kuuluva korteriomandiga. Tunnistaja kinnitab, et usaldas apellanti ning allkirjastas K.Lõugu poolt ettevalmistatud dokumendid. 7) Tunnistaja M.A. (III köide lk 182-184) kinnitusel toimus ühistu poolt laenu tagastamine Swedpanga konto kaudu summas 2300 krooni kuus, laekumisi hooldustasudelt on 2935 krooni kuus. Ühistu oli võimeline laenu tasuma. Tõendist nähtavalt vastas laenusumma ühistu võimalustele ning laenu tasuti korrektselt. 12 Apellant K. Lõuk leiab veel, et toimikumaterjalidest ilmneb segadus käekirjaekspertiisiks esitatud materjalidega. Apellandil on põhjendatud kahtlus, et eksperdile esitatud ning väidetavalt võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosolekute protokollid ei olnud samad dokumendid, milliste alusel toimus ühistu poolt pangalaenu taotlemine. Apellant peab võimalikuks, et ekspertiisiks esitati kas KÜ Salme 24 poolt 11.08.2006 aasta ühisavaldusele lisatud dokumendid või mingid ebaselge päritoluga kinnitamata ärakirjad, mis saadi krediidiasutuselt. K. Lõuk palub eelnevast tulenevalt arvata 30.01.2007 aasta käekirjaekspertiisi akt (I köide lk 46-57) tõendite hulgast välja. 7.4 K. Lõuk leiab süüdistuses sünni- ja vanemahüvitise väljapetmises, et arusaamatuks jääb, milles seisnes tema või M. Saare tegevuse õigusvastasus. Puudub seadusest tulenev alus käsitleda M. Saarele tehtud makseid kelmusena. Apellandile jääb arusaamatuks, et kui kohus pidas usaldusväärseks M. Saare ja K. Lõugu ütlusi töösuhte olemasolu kohta, siis ei ole asjakohane käsitleda fiktiivsena kogu M. Saarele makstud töötasu. 7.5 Apellant juhib tähelepanu ka apellatsioonis toodud tõendite ebaõigele hindamisele maakohtu poolt. 7.6 Apellant märgib karistuse mõistmisega seonduvalt, et mõistliku menetlusaja ületamine ning lühimenetluse rakendamine on kaks erinevat motiivi, millest mõlemat peab kohus karistust määrates käsitlema ning otsuses üheselt mõistetavalt analüüsima. Käesoleval juhul on apellandi karistuse mõistmisel jäänud arvestamata kriminaalmenetluse ajaline venimine, seda hoolimata Tartu Maakohtu poolt mõistliku menetlusaja ületamise eelnevast tuvastamisest. 7.7 Apellant leiab, et maakohus, võttes vastu KÜ Salme kohtuistungil esitatud täiendava hagiavalduse, käsitledes seda esialgse hagi täiendamisena ning rahuldades hagi, rikkus menetlusõigust, kuna menetluslikult lubamatu võtta vastu tsiviilhagi vahetult kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpus, ilma süüdistatavatele haginõudele vastamiseks aega andmata. Samuti oli apellant veendumusel, et täiendavas hagiavalduses sisalduvad nõuded olid aegunud ning nõudesumma arvutuslikult ebaõige. Apellant leiab, et 25.05.2012 esitatud hagiavaldust ei ole võimalik käsitleda esialgse hagi täiendamisena. Apellant palub kohaldada aegumist KÜ Salme 24 poolt 25.05.2012 aastal esitatud nõuete suhtes. Samuti jääb apellant seisukohale, et 25.05.2012 aastal esitatud nõuded ei ole sisuliselt täies ulatuses põhjendatud. Maakohus rikkus lisaks KrMS § 285 lg 4 kohaselt teeb kohus kohtuliku uurimise alguses teatavaks tsiviilhagi esitamise ning selles esitatud nõude ja KrMS § 2631 lg 1, mille kohaselt tsiviilhagi menetlussevõtmisel annab kohus vajadusel süüdistatavale, kaitsjale ja tsiviilkostjale tähtaja tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamiseks. 8. K. Lõugu kaitsja A. Saar palub tühistada maakohtu süüdimõistva otsuse ja mõista K. Lõuk õigeks

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi või selle rahuldamata jätmise korral lõpetada menetlus mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Kaitsja heidab maakohtule ette kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ning materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. 13 8.1 Kaitsja leiab, et K . Lõugu süüditunnistamine

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 ei ole piisavalt tõendatud.

Maakohus on tuginenud ekspertiisiaktile nr DK- 0014-07/266 (kd 1 tl 46-57), ent hinnanud tõendit ebaobjektiivselt.

§ 345lg 1 süüdistuses on tuginetud peamiselt kaassüüdistatava T.

Tammekivi ütlustele, jättes veenvalt põhjendamata, miks eelistas kohus ühe süüdistatava ütlusi teise omale, rikkudes seega põhimõtet, mille kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus K. Lõugu kasuks ja kohus pidanuks ta õigeks mõistma. 8.2 Kaitsja leiab süüdistusele

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 vastu väites, et K.

Lõuk laenulepingu asjaoludest teadlik ei olnud ega viibinud lepingu sõlmimise juures, olles vaid oma venna, KÜ Salme 24 liikme, esindaja volikirja alusel. Samuti on tuvastatud, et laenu saamise järgselt hakkas KÜ seda tagasi maksma ja teostama vajalikke remonttöid, milles veendus ka pangatöötaja T.K. (II kd, tl 63-64). KÜ Salme 24 majandustegevuse revisjoni otsuses on kajastatud tehtud tööd ja otsusele on alla kirjutanud S.K. ja L.V. . Laenu tagasimakseaeg saabunud ei olnud ning oli veel aega teha täiendavaid remonttöid. Apellant soovib märkida, et KÜ-ga Salme 24 seonduvad Hansapangast välja nõutud dokumendid konto kasutamise kohta, ei ole kriminaaltoimikus kajastatud täies mahus ja mittetäielik dokumentatsioon ei saa kriminaalasjas omada tõenduslikku tähendust. KÜ Salme 24 pöördumised Sampo panka näitavad, et laenu kasutati vääralt (II kd, tl 54), KÜ ei avaldanud, laenu saamist kelmuse teel. Kõik lepingujärgsed tööd teostati (v.a elektritööd) ja K. Lõuk ei olnud isikuks, kes saanuks laenu väärkasutada. Apellant leiab, et täidetud ei ole

§ 209kuriteokoosseisu eeldused.

Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, mil viisil ja kui palju K. Lõuk varalist kasu sai. Tegelikult K. Lõuk varalist kasu saada ei soovinud. 8.3 Ka süüdistuses sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises on maakohus jätnud motiveerimata, milles seisnes ja kui suures ulatuses toimus K. Lõugu varalise kasu saamine. Tartu Maakohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilõiguslikke suhteid ning riigi nimel sekkunud tsiviilõiguslikku vaidlusse, kuivõrd sünni- ja vanemahüvitise saamise kord on reguleeritud tsiviilõiguslike aktidega. Apellant märgib, et vaidlus puudub selles, et OÜ XXX oli M. Saare tööandjaks ja selle juhatuse liikmeks oli E.L. . Arusaamatuks jääb viimase väide, mille kohaselt OÜ-s XXX töötajad puudusid, lisaks on see ümber lükatud tema enda allkirjadega, millega ta on kinnitanud Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (s.h M. Saare töötasu ja sellelt kinni peetud maksed). E.L. vastutab ettevõtte tegevuse eest ning M. Saare ja OÜ XXX vaheline töösuhe on tõendatud M. Saare ja K. Lõugu ütlustega ning tööandja juhatuse poolt allkirjastatud dokumentaalsete tõenditega. Lisaks ei ole isikule välja makstud sünnitus- ja vanemahüvitise toetuse kasutamise kord seadusega reguleeritud, mistõttu võib isik seda kasutada nii temale kuuluval kinnistul elamu renoveerimiseks kui muudeks kulutusteks. Kriminaalasjas puuduvad tõendid sellegi kohta, et M. Saarel ja K. Lõugul oli ühine tahtlus kelmuse toimepanemiseks. Kohtuotsuses on nimetatud küll rohkesti tõendeid, ent puudub esitatud tõendite analüüs ja põhjendus, millest nähtuks kelmuse toimepanemise ühine tahtlus. 8.4 Kuivõrd kaitsja taotleb K. Lõugu õigeksmõistmist kõikides talle süüks arvatud kuritegusid, tuleb KrMS § 310 lg 2 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. 14 9. M. Saare kaitsja K. Saavo palub tühistada maakohtu otsus süüditunnistamises

§ 209lg 2 p 3 järgi ja teha uus otsus, millega mõista M.

Saar õigeks. 9.1 Kaitsja leiab, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel jõudis kohus veendumusele, et M. Saar oli teadlik sünnitushüvitise ja vanemahüvitise arvutamise metoodikast või mille alusel luges kohus selle üldtuntuks, kuna tegemist on keeruka menetlusega haldusorganis, mille asjaolusid tavaline inimene ei valda. M. Saare ütlustest ilmneb, et temale ei ole esitatud sünnitus- ja vanemahüvitise arvutamise korda puudutavaid küsimusi. 9.2 Kohus on M. Saare süüdimõistmisel lähtunud ebaõigest väitest, et haigekassa ja sotsiaalkindlustusamet võtavad hüvitise arvutamisel aluseks deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, mis on vastuolus vanemahüvitise seaduse § 3 lg 2, riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimääruse § 4 (registri objekt) lg 2 ja § 12 ning § 27 lg

1. 9.3 M. Saar ei saa olla vastutav selle eest, kui tema tööandja jättis riigi ees täitmata seadusest tulenevad kohustused (sotsiaalmaksu seaduse § 4 p1 ja § 5 lg 1). 9.4 M. Saare süüteokoosseisu üheks objektiivseks tunnuseks on kohus lugenud tegevuse, et M. Saar esitas 02.03.2006 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale vanemahüvitise määramise taotluse, milles kinnitas, et OÜ XXX alt oli tema isikustatud sotsiaalmaks
2. a 65 811 krooni. Apellant rõhutab, et seoses lapse sünniga oli M. Saarel selleks igati õigus, samas ei saanud tema mõjutada vanemahüvitise määramise protsessi. M. Saar ei ole ühtegi dokumenti võltsinud. 9.5 Apellant märgib, et

§ 209

näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohtuotsusest ei nähtu, kas ja kellele lõi M. Saar tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. 9.6 Kohus on teinud järelduse (otsuse lk 28), et M. Saare kahtlustatavana üle kuulamisel antud ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Maakohus on K. Lõugu kahtlustatavana antud ütlusi leidnud: „ K. Lõugu kahtlustatavana antud ütlused ei anna terviklikku teavet asjaoludest. Ta ei tea või ei mäleta kõiki toimunud sündmusi, kuigi sündmuste toimumisest tema kahtlustatavana ülekuulamiseni ei ole möödunud pikka aega. K. Lõuk on andnud ütlusi valikuliselt. Antud ütlustes ei ole põhjust kahelda.“ Kahtluse alla ei ole seatud ka tunnistaja E.L. ütluste tõelevastavust, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks, et M. Saar töötas OÜ-s XXX ning talle maksti sealt töötasu. Kohtu vastupidised järeldused on oletuslikud ja vastuolus tõendamiseseme tuvastatud asjaoludega. Usaldusväärseks tunnistatud ütlusi ei saa tõlgendada süütõenditena, mis on vastuolus ütluste sisuga. 9.7 Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt ei võimaldanud M. Saare töö maht ja iseloom tal saada nii kõrget töötasu. Tegemist on eraõigusliku suhtega, mille osapooled võivad kokku leppida makstava töö tasus ja kolmandatel isikutel, sh riigil ei ole mingisugust puutumust tööandja ja töötaja vahelistesse suhetesse. Riigi sekkumine eraõiguslikesse suhetesse on piiratud ja selleks peab esinema seadusest tulenev alus. 9.8 Apellant märgib, et kohtuotsuses esineb vastuolusid KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatuga. M. Saar ei ole kohustatud tõendama oma süütust ning kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 15 Kirjalikud seisukohad 10. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 10.08.2012 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.09.2012. 10.1 Nimetatud kuupäevaks esitas ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha prokurör, kes palub jätta Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Prokuröri seisukohad on järgmised. 10.2 Süüdistuses dokumentide võltsimises, võltsitud dokumendi kasutamises ja pangalaenu väljapetmises leiab prokurör, et maakohus on põhjendatult K. Lõugu süüditunnistamisel

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi tuginenud mh käekirjaekspertiisi aktile.

Eksperdid ei ole oma arvamust andnud küll kategoorilises vormis, kuid on siiski jõudnud järeldusele, et nii KÜ Salme 24 04.03.2005 kui ka 11.03.2005 üldkoosoleku juhataja allkirjad ja K. Lõugu allkiri 11.03.2005 protokollil võivad olla kirjutatud K. Lõugu poolt. Alusetu on K. Lõugu väide, et ekspertiisiks võib olla esitatud ebaselge päritoluga protokollide ärakirjad. Ekspertiis on tehtud originaaldokumentide alusel, millised on asitõendina kriminaalasja juures. Kohus on põhjendatult pidanud süüdistatava T. Tammekivi ütlusi usaldusväärsemateks kui süüdistatava K. Lõugu omi. T. Tammekivi pole kunagi elanud Salme 24 majas, ta ei tundnud majaelanikke ega teadnud, millises korteris keegi elab. Küll aga teadis seda samas majas elav K. Lõuk, kes lisaks sellele oli endine KÜ Salme 24 juhatuse liige ja kelle käes oli osa korteriühistu dokumentatsioonist. Võltsitud protokollide visuaalsel võrdlemisel on märgata, et elanike allkirju on püütud jäljendada, seega pidi võltsijal olema näidiseks isiku ehtne allkiri. T. Tammekivi ütlusi, et K. Lõuk andis talle allkirjastamiseks valmis protokolli, kinnitavad ka ekspertiisiakt ning arvuti vaatlusprotokoll, mille kohaselt olid nimetatud protokollide põhjad K. Lõugu korterist läbiotsimise käigus äravõetud arvutis. Kaitsja väitel ei olnud K. Lõuk teadlik laenulepingu sõlmimise asjaoludest ega viibinud laenulepingu sõlmimise juures. Dokumendid on tõepoolest vormistatud T. Tammekivi kui registrisse kantud KÜ juhatuse liikme nimel, neid ei saanudki allkirjastada K. Lõuk. Kohus on õigesti tuvastanud, et T. Tammekivi ja K. Lõuk tegutsesid dokumentide võltsimisel ja võltsitud dokumendi kasutamisel kaastäideviijatena. Käesoleval juhul moodustabki kelmuse objektiivse koosseisu laenu saamise eesmärgil võltsitud üldkoosoleku protokolli esitamine pangale. Seega ei oma tähtsust, et K. Lõuk pole laenulepingule alla kirjutanud, laenulepingu sõlmimise asjaoludest ja eesmärgist oli ta teadlik ning pangale tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomiseks võltsis ta dokumente. Lisaks sellele on süüdistatav T. Tammekivi selgitanud, et K. Lõuk osales laenulepingu sõlmimisega seotud tegevuses. Arvestades K. Lõugu aktiivset tegelemist nii KÜ Salme 24 kui OÜ XXX asjaajamisega, on need süüdistatava ütlused usutavad. T. Tammekiviga koos Sampo pangas käimist ei eita ka K. Lõuk ise, kuigi põhjendab seda vajadusega kontrollida T. Tammekivi tegevust sularaha sissemaksel. Alusetu on süüdistatava K. Lõugu ja tema kaitsja väide, et K. Lõuk ei soovinud ega saanud varalist kasu. Pangale kolme võltsitud hinnapakkumise esitamine tõendab süüdistatavate eesmärki saada võimalikult suur laenusumma ning varjata OÜ XXX hinnapakkumise ebareaalsust ja 2005 aasta turuhindadele mittevastavust. Kelmuse puhul võib varalist kasu saada ka kolmas isik, antud juhul on osa summa ulatuses KÜ Salme 24 saanud nö pealesunnitud kasu. Teatud töid maja juures tõepoolest tehti ning selles osas on korteriühistu 16 neid tagantjärgi aktsepteerinud. Enamus laenusummast on aga T. Tammekivi välja võtnud kas sularahas või kandnud ebareaalsete (keskmistest hindadest tunduvalt suuremate) arvete alusel OÜ XXX arvele, kust need omakorda on sularahas välja võetud. Süüdistatav K. Lõuk on ise tunnistanud, et OÜ XXX pangakaart ja - paroolid olid ainult temal, seda kinnitab ka tunnistaja E.L. , seega sularaha sai välja võtta ainult K. Lõuk. Samas ei oma tähtsust, kuidas kelmuse kaastäideviijad saadud varalise kasu omavahel jagavad. 10.3 Prokurör leidis süüdistuses sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises, et K. Lõugu ja M. Saare süüdimõistmine on seaduslik ja põhjendatud. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tööandja mingil põhjusel on jätnud oma töötaja eest sotsiaalmaksu üle kandmata, vaid süüdistatavad on riigiasutustele loonud ebaõige ettekujutuse justkui töötaks M. Saar OÜ-s XXX . Tegelikult M. Saar seal ei töötanud ja seetõttu puudus tal õigus sünnitushüvitisele ja vanemahüvitisele taolises ulatuses. Ei ole eluliselt usutav, et firma, millisel majandustegevus praktiliselt puudub, saab töötajale maksta pelgalt töökuulutuste lugemise eest nii kõrget töötasu. Arusaamatuks jääb, milliste tööde tegemiseks M. Saar igapäevaselt mitme kuu vältel töölisi otsis kui OÜ XXX ainsateks töödeks sellel perioodil olid tööd Salme 24 maja remontimisel ja ka nendeks töödeks leidis töölised tema enda ütluste kohaselt K. Lõuk. Vaatamata sellele, et M. Saare ütluste kohaselt suhtles tema tööalaselt ainult K. Lõuguga, kes oli ka OÜ XXX faktiliseks juhiks, ei mäleta K. Lõuk, millal M. Saar OÜ-s XXX töötas, millised olid tema tööülesanded ning kui suur tema töötasu. Varasemalt on K. Lõuk kinnitanud, et OÜ-s XXX peale tema rohkem töötajaid ei olnud. Esitatud maksudeklaratsioonide fiktiivsust tõendab ka nende esitamine mitmekuulise hilinemisega. M. Saare töötasult arvestatud makse on OÜ XXX hakanud deklareerima alles 2005.a detsembris (deklaratsioon 2005.a. juuni ja novembri kohta esitatud 19.12.2005 ja 2005.a juuni ja detsembri kohta 20.03.2006.a.), kuigi väidetavalt töötas ta seal juba alates 2005.a märtsist. Faktiliselt ühtegi maksu üle kantud ei ole. Kohus on õigesti tuvastanud, et K. Lõuk ja M. Saar tegutsesid kaastäideviijatena. Kumbki on andnud oma panuse nii maksuametile, haigekassale kui sotsiaalkindlustusametile teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisel M. Saare töötamise kohta OÜ-s XXX , mille tagajärjel maksti M. Saarele alusetult sünnitushüvitist ja vanemahüvitist oluliselt suuremas summas. K. Lõuk, kes ainuisikuliselt tegutses OÜ XXX nimel, koostas ja esitas maksuametile ebaõiged deklaratsioonid, M. Saar esitas pensioniametile taotluse vanemahüvitise määramiseks, märkides oma tööandjaks OÜ XXX , samuti edastas M. Saar sünnitushüvitise saamiseks K. Lõugu kaudu haigekassale töövõimetuslehed. Deklaratsioonid on küll allkirjastanud E.L. , kuid on tõendatud, et OÜ XXX nimel tegutses ainuisikuliselt K. Lõuk, E.L. ainult allkirjastas dokumente nagu neil oli K. Lõuguga kokku lepitud juba E.L. juhatuse liikmeks vormistamisel. Seega on kuriteo täideviijaks K. Lõuk, mitte E.L. . 10.4 Prokurör märkis mõistlikku menetlusaega puutuvalt, et kohus on põhjendatult leidnud, et antud juhul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud. Kriminaalasja arutamine kohtus on edasi lükatud objektiivsetel põhjustel - seoses M. Saare rasedus - ja sünnituspuhkusel viibimisega. K. Lõuku süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos M. Saarega. Süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel möödunud tähtaeg ei ole nii pikk, et ületaks mõistlikku aega. Seda on kohus arvestanud karistuse mõistmisel. 17 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS §-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7 alusel osaliselt tühistada ning saata kriminaalasi tühistatud osas maakohtule KrMS § 341 lg 4 alusel samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks.
2. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 p-st 12 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt jälgitav. Kohtuotsus peab vastama KrMS §-s 312 sätestatud nõuetele, s.t peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Selge ja arusaadav peab olema kohtu käsitlus ka materiaalõiguslikes küsimustes.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalajas koostatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele osaliselt ei vasta. 13.1 K. Lõugule oli esitatud süüdistus selles, et tema koos T. Tammekiviga, eesmärgiga saada varalist kasu Sampo pangast võetava laenu arvelt, mille tagasimaksmise kohustus jääks Tartu Salme 24 korteriühistu liikmetele, lõi Sampo panga ees ebaõige ettekujutuse laenu võtmise asjaoludest. Tekitatud eksimuse mõjul sõlmiti laenuleping ja tehti panga poolt varakäsutus KÜ arveldusarvele, kust T. Tammekivi selle osaliselt sularahas välja võttis või OÜ XXX arveldusarvele üle kandis, saades seeläbi varalist kasu. Kasutades pangale laenu tagasimaksmiseks KÜ Salme 24 rahalisi vahendeid, põhjustati KÜ-le varalise kahju. 13.1.1 Maakohus on nimetatud süüdistusse puutuvaid (samuti dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega seostud) tõendeid mahukalt refereerinud lehekülgedel 9-
4. Ringkonnakohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et maakohtu järeldused K. Lõugu, samuti ka T. Tammekivi süü tõendatusest kelmuse toimepanemises isikute grupis ei ole mahukalt refereeritud tõenditest tulenevaga selgelt seostatud kelmuse teokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje tunnustega, kohtu järeldused K. Lõugu ja T. Tammekivi süü tõendatusest kajastuvad napil poolel leheküljel (kohtuotsuse lk 24), mistõttu on selgusetu, kas ja millist tõenduslikku tähendust omavad maakohtu otsuse eelviidatud lehekülgedel refereeritud tõendid. 13.1.2 Maakohus järeldas, et eesmärgiga saada pangalt laenu, esitasid T. Tammekivi ja K. Lõuk 2005 a juunis-juulis Sampo Pangale võltsitud koosoleku protokollid ning OÜ XXX nimelt koostatud hinnapakkumise remonttööde teostamise kohta Salme 24 maja juures. Eeltooduga lõid T. Tammekivi ja K. Lõuk Sampo Panga töötajates teadvalt ebaõige ettekujutuse selles, et KÜ Salme 24 liikmed on otsustanud laenu võtmise ja kohustuvad seda tagastama. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et eeltoodud järeldused on jäetud maakohtu poolt tõenditega sisustamata, s.t millistele tõenditele ning millises osas eeltoodud järeldused tuginevad, kohtuotsusest ei nähtu. 18 13.1.3 Järgnevalt leidis maakohus, et tekitatud eksimuse mõjul sõlmis Sampo Pank 11.07.2005 KÜ-ga Salme 24 laenulepingu summas 293 500 krooni ja kandis raha samal päeval üle KÜ arvelduskontole, kust T. Tammekivi selle ajavahemikul 13.07.2005 kuni 19.08.2005 sularahas välja võttis või OÜ XXX arvelduskontole üle kandis. Laenu saamine ja selle kasutamine on tõendatud süüdistatavate ütlustega, tunnistaja T.K. e ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Ringkonnakohus märgib ka siinkohal, et maakohtu eeltoodud järelduseni jõudmine ei ole eeltoodud üldsõnaliste järelduste tõttu jälgitav. Millised süüdistatavate ütlused ning millised dokumentaalsed tõendid konkreetselt eeltoodud asjaolusid tõendavad, ei ole võimalik hinnata. 13.1.4 Edasiselt märkis maakohus, et süüdistatavatel ei olnud kavatsustki laenu tagasi maksta. Nad panid laenu tagastamise kohustuse KÜ-le Salme 24 ning pöörasid väljavõetud ja ülekantud summad seejuures iseenda ja K. Lõugu kasuks. Kumbki süüdistatavatest ei teavitanud ühistu liikmeid laenu võtmisest. Sularahas laenu väljavõtmine võimaldas raha enda kasuks pööramise. Ringkonnakohus märgib, et arusaamatuks jääb maakohtu mõtteavaldus sellest, et süüdistatavatel ei olnud kavatsust laenu tagasi maksta, kuna järgnevas lauses märgitakse, et laen võeti KÜ-le Salme
5. Millest järelduvalt on maakohus süüdistatavatele ette heitnud neil endil laenu tagastamise kavatsuse puudumist, ei ole arusaadav. Samuti ei ole eeltoodud lõigus toodud maakohtu järeldused ka siinkohal ühegi tõendiga seostatud. Arusaamatuks jääb ka maakohtu järeldus, et sularahas laenu väljavõtmine võimaldas raha enda kasuks pööramise. Kas sularahas võtsid laenusumma välja mõlemad süüdistatavad või ainult üks neist, ning kes, ning millises suuruses keegi varalist kasu sai, ei ole samuti arusaadav. 13.1.5 Maakohus märkis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et K. Lõuk teostas Salme 24 majas remonttöid. Ehituseksperdi arvamusega on tõendatud, et OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX hinnapakkumised objektile Salme 24, ei kajasta adekvaatselt väljatoodud tööde keskmist turuhinda
6. aastal. Hinnapakkumistes toodud maksumused ületasid keskmiselt kaks korda 2005 aasta keskmisi hindu. Seega on tõendatud süüdistatavate tahe pöörata enda kasuks laenu kaudu korteriühistu vara võrdväärses väärtuses tegelikult ühistu renoveerimiseks kulunud varaga. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu eeltoodud lõigu viimases lauses toodud mõtteavaldus on eelnevate tuvastatud asjaoludega (hinnapakkumistes toodud maksumused ületasid keskmiselt kaks korda 2005 a keskmisi hindu) vastuolus. Viimases lauses märgitut võib mõista selliselt, et süüdistatavate tahe oli saada laenu kaudu vara samas summas, mis kuluski ühistu renoveerimiseks. Seega jääb mõistetamatuks, millist varast kasu sooviti saada ning millist varalise kasu saadi. Siinjuures on jäetud maakohtu poolt käsitlemata asjaolud, mis seonduvad KÜ-s Salme 24 teostatud renoveerimistöödega. 13.1.6

§ 209

süüteokoosseis näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuse üldsõnalisest järelduslikust osast ei ole võimalik välja lugeda maakohtu seisukohtade kujunemist nii K. Lõugu kui ka T. Tammekivi poolt toimepandud konkreetsete tegude tuvastatusest ning tuvastatud asjaolud on kelmuse teokoosseisu tunnustega seostamata. 19 13.1.7 Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust süüteokoosseisu kõigi asjaolude suhtes. Maakohtu otsuses süüdistatavate poolt toime pandud teokoosseisu subjektiivse külje analüüs puudub. Samuti on maakohus jätnud käsitlemata süüdistuses toodud asjaolu, et T. Tammekivi ja K. Lõuk tegutsesid kelmuse toimepanemisel kaastäideviijatena

§ 21

lg 2 mõttes (s.t ühine ja kooskõlastatud tegutsemine ning konkreetselt milline oli iga süüdistatava teopanus kelmuse toimepanemiseks). Eeltooduna kajastas ringkonnakohus vaid osa maakohtu poolt otsuse järelduslikus osas toodud seisukohtadest ning nendega seotud vastuolusid ning menetlusõiguslikke minetusi. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus K. Lõugu ja T. Tammekivi kelmuse süüdistuse tõendatuses on tervikuna üldsõnaline, kohtu mõttekäik siseveendumuse kujunemisel ei ole jälgitav, otsuses kajastatud tõendid on jäetud süüdistuse teokoosseisu tunnustega seostamata ning kohtu järeldused on mitmeti mõistetavad. Maakohtu nimetatud minetused on kriminaalkolleegiumi hinnangul hinnatavad kohtuotsuses põhjenduste puudumisena, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 13.2 Maakohus tunnistas K. Lõugu ja M. Saare süüdi sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmises kaastäideviijatena. 13.2.1 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles süüdistuses vastuoluline ning piisavate põhistusteta, põhjalikult on refereeritud antud süüdistuse osas kogutud tõendeid (kohtuotsuse lk 25-27), samas aga on jäetud tõendid süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnustega otsuse lugejale arusaadavalt seostamata. 13.2.2 Kohtuotsuse kohaselt asus maakohus seisukohale, et M. Saare ütluste usaldusvääruses ei ole põhjust kahelda. K. Lõugu ütlused kannatavad aga selles kuriteoepisoodis sama iseloomu, mida eelpool juba kirjeldatud. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium, et mida maakohus K. Lõugu ütlustele hinnangu andmisel silmas peab, ei ole arusaadav. 13.2.3 Maakohus märkis, et 2005 a. detsembris leppisid K. Lõuk ja tema viimaseid kuid lapseootel tuttav M. Saar (Kütt) omavahel kokku, et faktiliselt OÜ XXX nimel tegutsev K. Lõuk korraldab OÜ XXX alt M. Saarele Maksu-ja Tolliameti ees töötasu näitamise ja maksmise deklareerimise. Millistele tõenditele tugineb eeltoodud järeldus süüdistatavate vahelisest kokkuleppest, kohtuotsusest ei selgu. 13.2.4 Maakohus asus seisukohale, et mõlemad süüdistatavad teadsid, et Eesti Haigekassa võtab sünnitushüvitise maksmisel isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetuslehele eelneval kalendriaastal isiku kohta tema tööandja(te) poolt deklareeritud, mitte reaalselt makstud sotsiaalmaksusummad, ning et Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise maksmisel ühe kalendrikuu hüvitise arvutamisel aluseks hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu. Kriminaalkolleegium märgib, et millistel tõenditel maakohtu järeldus süüdistatavate eelkirjeldatud teadmisest põhineb, kohtuotsusest ei selgu. 20 13.2.5 Järgnevalt viitas maakohus tunnistaja E.L. ütlustele, millest järeldatakse, et kuigi M. Saar OÜ-s XXX tegelikult ei töötanud ega saanud sealt reaalselt töötasu, oli fiktiivse deklareerimise eesmärgiks alguses Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise ning hiljem juba Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitise väljapetmine. Seega võib eeltoodud järeldusest mõista, et maakohus asus seisukohale, et M. Saar OÜ-s XXX ei töötanud. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et maakohus luges M. Saare ütlused (kohtuotsuse lk 27) usaldusväärseteks, kes aga on kinnitanud eelnimetatud äriühingus töötamist. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu otsus selles, kas M. Saar tegelikult OÜ-s XXX töötas või mitte ning kas seejuures on tema ütlused usaldusväärsed, on vastuoluline ning üheselt mõistetamatu. 13.2.6 Järgnevalt märkis maakohus, et K. Lõuk esitas Maksu-ja Tolliametile paberkandjal OÜ XXX nimelt tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid, milles deklareeris kokkuleppel M. Saarega viimasele tegelikult mittemakstud töötasu. Maakohus asus seisukohale, et M. Saar ja K. Lõuk lõid vastavalt omavahelisele kokkuleppele Maksu - ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassas ja Sotsiaalkindlustusametis väära ettekujutuse M. Saarele makstud tasust ja sellelt tasutud sotsiaalmaksust (kohtuotsuse lk 28). Ka siinkohal tuleb märkida, et kohtuotsusest ei selgu, millistel tõenditel põhineb maakohtu järeldus, et M. Saar ja K. Lõuk tegutsesid omavahelisel kokkuleppel. 13.2.7 Veel osundas maakohus süüdistatava M. Saare ütlustele, mille kohaselt ta tegi tööd, kuid töö tulemustest ta ei teadnud. Töötasu ta iga kuu ei saanud raha puudumise tõttu. Süüdistatava ütlustest tulenevast loeb maakohus tõendatuks, et töö maht ja iseloom ei võimaldanud tal saada nii kõrget töötasu. Ka tavapärase inimese arusaamise järgi ei olnud M. Saare töötasuna deklareeritud raha vastavuses töö mahu ja keerukusega. Kriminaalkolleegium märgib, et jääb selgusetuks, kas maakohus pidas süüdistatava eeltoodud ütlusi töötamise ning töötasu saamise asjaolude kohta siiski ebausutavateks või mitte (eelnevalt on aga maakohus selgesõnaliselt kohtuotsuses hinnanud süüdistatava ütlused usaldusväärseteks, lk 27). 13.2.8 Järgnevalt märkis maakohus, et M. Saare väitel kasutas ta saadud raha elamu renoveerimiseks. Tunnistajate I.G. i ja T.L. u ütlused ei kinnita suuremahulisi ehitustöid M. Saarega seotud kinnistul. Sellest järeldas maakohus, et M. Saar teadis töötasu ülepaisutatud deklareerimisest, mis oli hüvitise väljamaksmise aluseks. K. Lõuk, kes tegutses OÜ XXX nimel, ja M. Saar on kelmuse kaastäideviijad (kohtuotsuse lk 28). Ringkonnakohus märgib, et kohtuotsusest ei ole võimalik mõista, millisel viisil tõendab M. Saare poolt Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt saadud raha kasutamine elamu renoveerimiseks (ükskõik millises mahus) kohtu järeldust sellest, et M. Saar oli teadlik töötasu ülepaisutatud deklareerimisest. Tuleb märkida sedagi, et maakohtu järeldus M. Saare teadmise kohta töötasu ülepaisutatud deklareerimisest osundab veelkord maakohtu vastuoludele asjaolus, kas M. Saar töötas OÜ-s XXX või mitte, või siis esitatud deklaratsioonides näidati M. Saare töötasu suuremana kui tegelikult ta sai. 21 13.2.9 Kriminaalkolleegium märgib, et maakohus on jätnud tõenditega sisustamata ka järelduse sellest, et K. Lõuk ja M. Saar tegutsesid kaastäideviijatena (

§ 21lg 2).

13.2.10 Kriminaalkolleegium osundab, et lisaks süüdistatavatele esitatud süüdistuse teokoosseisu objektiivse külje tuvastamisele on vajalik tuvastada ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Maakohtu otsuses K. Lõugu ja M. Saare poolt toimepandud kelmuse koosseisu subjektiivse külje analüüs puudub. 14. Eeltoodut kokku võttes märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuses on üldsõnaliselt kajastatud kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolud, samas on aga tuvastatud asjaolud vastuolulised ning need on jäetud loogiliselt ning lugejale mõistetavalt süüdistatavatele esitatud süüdistuse teokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnustega seostamata (silmas pidades süüdistatavatele esitatud süüdistusi). Nimetatud kohtuotsuse puudused on hinnatavad menetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 7 mõttes. 15. Ringkonnakohus märgib veelkord, et tulenevalt Kr

MS § 312 p-st 12 peavad kohtuotsuse põhiosas kajastuma tõendatuks loetud asjaolud seostatuna konkreetsete tõenditega. Kohtuotsuse nimetatud nõude järgimine annab kohtule võimaluse lugejale arusaadavalt selgitada resolutiivosas toodud järeldustele jõudmist. 16. Kriminaalkolleegium tuvastas, et maakohtu otsuses on põhjendused puudulikud, järeldused on vastuolulised ning järeldustele jõudmine ei ole jälgitav, mistõttu on maakohtu otsuse puudused käsitletavad põhjenduste puudumisena. Ringkonnakohus osundab, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sisustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-100-06, 3-1-1-63-08). Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamine on kohtuotsuse apellatsioonikorras tühistamise aluseks. Apellatsioonikohtul puudub sellisel juhul õigus hakata ise eeltoodud puudusi kõrvaldama, kuna KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud rikkumiste kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses lubatud. Kolleegium märgib, et omapoolsete põhjenduste lisamine on lubatud vaid juhul, kui apellatsioonikohus jätab maakohtu otsuse muutmata (KrMS § 342 lg 3 p 1). Juhul kui ringkonnakohus jätaks menetlusõiguse oluliste rikkumiste tuvastamisel kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks saatmata, rikuks ringkonnakohus ise kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 341 lg 4 võimaldab juhul, kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saata kriminaalasi maakohtule tühistatavas osas uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus. Kuigi süüdistatava T. Tammekivi osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, tühistab ringkonnakohus eeltoodud põhjustel maakohtu otsuse ka T. Tammekivi süüdimõistmises

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi, kuna K.

Lõugule ja T. Tammekivile on esitatud süüdistus kelmuse toimepanemises kaastäideviijatena samas episoodis. Seega tuleb maakohtul tühistatud osas uue kohtuotsuse tegemisel ka sellega arvestada.

1. Süüdistatava K. Lõugu ja kaitsjate põhitaotlus apellatsioonides on süüdistatavate õigeksmõistmine. 22 Kuna kriminaalasi tuleb saata maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks, puudub ringkonnakohtul seadusest tulenev õigus asuda hindama apellatsioonides toodud sisulisi seisukohti.
2. Õigusabikulud. 18.1 K. Lõugu kaitsja A. Saar esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaevatava kohtuotsusega tutvumiseks, apellatsiooni koostamiseks, apellatsiooni kliendile tutvustamiseks ning apellatsioonis täienduste tegemiseks kokku 12 pooltundi. Kaitsja taotleb 230.40 euro (sealhulgas käibemaks 38.40 eurot) hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, vastab tehtud töö mahule ning mõistlikus suuruses, mistõttu kaitsjale tuleb
3. 40 eurot hüvitada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning saadab kriminaalasja maakohtule tühistatud osas uue kohtuotsuse tegemiseks, s.t teeb KrMS § 337 lg 2 p-s 2 sätestatud lahendi, tuleb nimetatud õigusabikulu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 18.2 M. Saare valitud kaitsja K. Saavo apellatsioonist nähtuvalt taotleb kaitsja seoses M. Saare õigeksmõistmise taotlusega ka menetluskulude, sealhulgas kaitsjale makstud tasu summas 700 euro riigi kanda jätmist. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Seega saab kaitsjale makstud tasude M. Saarele hüvitamise üle otsustada alles pärast uue kohtuotsuse tegemist. Lisaks sellele tuleb märkida, et tulenevalt ringkonnakohtu käesolevast lahendist oleks võimalik M. Saarele hüvitada vaid apellatsioonimenetluses kantud kulud. Apellatsioonile lisatud kassa sissetuleku orderist aga ei nähtu, milliseid kulutusi on M. Saar kandnud apellatsioonimenetluses. Maarika Kuusk Mati Kartau 23 Aarne Sarjas