Obsah (8)

§ 5§ 26§ 33§ 27§ 14§ 62§ 25§ 61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2096 Haldusasi A.R.i kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 15.08.2012 korral

) § 25 lg 3 seavad kaebetähtaja kulgemise sõltuvusse haldusakti teatavaks tegemisest, mitte selle akti kätte toimetamisest. Kaebetähtaja lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja väide, et ta ei soovinud dokumendi edastamist elektrooniliselt. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega (

§ 5lg 6).

Korralduse edastamine kaebajale on toimunud nõuetekohaselt. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja menetlus kuulub HKMS § 124 lõike 2 alusel lõpetamisele. 3. Kolmas isik S. V. leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tuleb seetõttu jätta menetlemata (toimiku I köide, leht 74).

§-ga 27 seatakse elektroonilisele kättetoimetamisele kaks tingimust: isik peab olema nõus dokumendi saatmisega tema poolt näidatud elektronposti aadressil ja dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Antud juhul on elektrooniline kättetoimetamine toimunud nõuetekohaselt, kuivõrd kaebaja on vastustajaga väljakujunenud praktikana suhelnud e-posti aadressi xxxxxxxx kaudu ning kaevatav korraldus on nii vallavanema kui vallasekretäri poolt digitaalselt allkirjastatud. Vastustaja väljastas korralduse kaebajale 21.08.2012 kell 08:56 ning kaebaja on kinnitanud, et e-kiri jõudis temani, ent ta ei suutnud seda avada. Kolmas isik leiab, et kaebaja 2 oli teadlik, kuidas digitaalselt allkirjastatud dokumente avada, kuna kaebaja on Harju Maakohtust korduvalt saanud digitaalse allkirjaga menetlusdokumente. Kaebaja ei ole tõendanud, et sai korraldusega tutvuda alles 08.09.

1. Kui kaebaja ei suutnud e-kirja avada, oleks ta pidanud sellest vastustajat informeerima. Kaebaja aga vastustajat ei informeerinud, võttes sellega riski, et korralduse vaidlustamise kuupäev hakkas kulgema 21.08.
2. Kaebajal oli kaevatavat korraldust võimalik vaidlustada kuni 20.09.
4. Kolmandad isikud V. R. ja L. R. leiavad, et kaebuse esitamisel ei ole järgitud seaduses sätestatud kaebetähtaega ning kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb kohtumenetlus käesolevas asjas lõpetada (toimiku II köide, lehed 10–11 ja 21–22). Eksitav on kaebaja väide, et tema ei ole andnud nõusolekut haldusakti kättetoimetamiseks elektroonilisel teel. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga (

§ 26lg 1).

Kaebaja ei ole oma sisult identsetes ja vormilt samastes 29.06.2012 e-kirjas ega ka 14.04.2010 e-kirjas avaldanud soovi, et haldusakt talle tema poolt näidatud postiaadressil edastataks. Osundatud e-kirjades puudub postiaadress. Kaebaja tekstist, soovin kirjalikku teatist antud olukorra lahenduse kohta, ei saa teha järeldust, et kaebaja soovib haldusakti edastamist postiga, kuna ta pole näidanud postiaadressi. Küll aga on kaebaja korduvalt avaldanud soovi, et haldusorgan vastaks esitatud taotlustele tema e-posti aadressil xxxxxxxx. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega (

§ 5lg 6).

Seega on kaebajale vastatud nõuetekohaselt. Kui haldusorgan ei ole järginud taotleja soovi haldusakti teatavakstegemist posti teel vaid teavitas teda e-kirjaga, siis

-st ei tulene, et

§ 33lõike 2 sätet ei kohaldata.

Ka haldusakti teatavakstegemine on toimunud nõuetekohaselt. Et kaebaja on vastustajaga suhelnud kaebaja initsiatiivil väljakujunenud praktikana e-posti aadressi xxxxxxxx kaudu ning et kaevatav korraldus on vallavanema ja vallasekretäri poolt digitaalselt allkirjastatud, on täidetud

§ 27lõikega 1 seatud elektroonilise kättetoimetamise tingimused.

Kaebaja ise ei ole vastustajale taotluste esitamisel digitaalallkirjastamise nõudeid järginud (

§ 14lg 2 p 4).

Vastustaja väljastas kaevatava korralduse kaebajale 21.08.2012 kell 08:56 ning kaebaja on kinnitanud, et e-kiri jõudis temani, ent ta ei suutnud seda avada, kuna see oli allkirjastatud digitaalselt. Digitaalselt allkirjastatud kirja avamiseks ei ole vajalik ID-kaart. Kaebaja oli teadlik, kuidas digitaalselt allkirjastatud dokumente avada, kuna kaebaja on Harju Maakohtust korduvalt saanud digitaalse allkirjaga menetlusdokumente. Kui kaebaja ei suutnud e-kirja avada, oleks ta pidanud sellest vastustajat informeerima. Kaebaja aga vastustajat ei informeerinud, võttes sellega riski, et korralduse vaidlustamise kuupäev hakkas kulgema 21.08.

1. Vastustaja 21.08.2012 e-kirja sisu oli kaebajale kohe teada, kuna selles sisaldus teade saadame teile Kuusalu Vallavalitsuse korralduse nr 550 15.08.2012 ja e-kirja pealkirja reale oli märgitud 2-1/k-550 Ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest keeldumine ehk kaevatava korralduse sisu. Seega oli kaebajale e-kirja saamisel kohe teada manusena edastatud haldusakti sisu, sõltumata sellest, kas ta manuses oleva korralduse e-kirja saamisel avas või mitte. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle siiski olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-09). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja väidet, et ta sai korralduse sisuga tutvuda alles 08.09.
2. Kaebaja oli teadlik tema poolt esitatud kaebuse menetlemisest haldusorgani poolt, kuivõrd vastustaja teatas 16.07.2012 kirjaga nr 7-4/2407-1 vastuseks kaebaja 29.06.2012 kirjale, et seoses ehitusinspektori puhkusega pikendati taotlusele vastamise tähtaega kuni 17.08.
3. Seega oli kaebajal piisavalt aega teatada haldusorganile oma töötamisest väljaspool Eestit ja informeerida vastustajat oma soovist saada vastus teatavaks tehtuks posti teel. Samuti oli tal küllaldaselt aega, et korraldada haldusmenetluses osalemist esindaja kaudu (Tartu Halduskohtu kohtuotsus asjas nr 3-12-2184). Kaebaja neid võimalusi ei kasutanud. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises 3 korras ja määramatu aja jooksul. Kaebaja on piisavalt kogenud, kuna on osalenud korduvalt erinevate asjade kohtumenetluses. Seega kaebetähtaja ületamisel ei esine objektiivseid põhjusi. Vastustaja saatis 12.09.2012 Tallinna Halduskohtule ja haldusasjas nr 3-11-1732 kaebaja esindajale tõendina kaevatava Kuusalu Vallavalitsuse 15.08.2012 korralduse nr
4. Kaebaja esindaja edastas kohtule vastuse halduskohtu 13.09.2012 kohtunõudele. Vastuses selgitati, et kaebaja soovib korralduse vaidlustada. On ilmne, et kaebaja esindaja oli asja materjalidega kursis ja teadis, et kaevatav korraldus nr 550 tehti kaebajale teatavaks 21.08.
5. Tal oli ka peale 12.09.2012 võimalus vaidlustada korraldus nr 550 seaduses ettenähtud tähtajaks s.o hiljemalt 21.09.
6. Kolmandad isikud leiavad, et käesolevas asjas ei esine ühtegi kaebajast mitteolenevat objektiivset põhjust, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist.
7. Vastuseks vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadele esitas kaebaja kaebuse tähtaegsuse suhtes omapoolsed seisukohad (toimiku II köide, lehed 39–41). Kaebaja märgib järgnevat. Dokument toimetatakse elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus (

§ 27lg 2).

Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil (

§ 27lg 1).

Kaebaja ei ole vastustajale esitanud taotlust ega nõusolekut, et vaidlustatav korraldus toimetataks kätte aadressil xxxxxxxxxx. 11.10.2010 e-kirjas, mis on saadetud kaks aastat enne kaevatava korralduse saatmist, palub kaebaja väljastada Leesi külas asuvate kinnistute Sulevi ja Viive detailplaneeringud. Sellest e-kirjast ja sellest, et kaebaja on varasemalt saatnud ja saanud mõned e-kirjad, ei saa järeldada, et kaebaja soovis kaks aastat hiljem korralduse elektroonilist edastamist. Kaebaja sai e-kirja kaevatava korraldusega kätte 08.09.2012 ning samal päeval sai teada vaidlustatud korraldusest. Arvestades seda, et elektrooniline kättetoimetamine toimus

sätteid rikkudes, hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema päevast, kui kaebaja sai e-kirja kätte ehk 08.09.2012. Kui isik ei pea eeldama, et korraldus saadetaks e-kirjaga, ei hakka e-kirja saatmisest kulgema ka kaebetähtaeg. Ajavahemik e-kirja saatmisest selle saamiseni ei ole ka nii pikk, et kaebaja oleks pidanud astuma ise aktiivseid samme korralduse kättesaamiseks (st võtma ise ühendust vastustajaga). Vastustaja on viidanud, et kaebajale saadeti e-kirjaga teave, et küsimuse vastamise tähtaega pikendatakse kuni 17.08.2012 ning et sellest kuupäevast pidi kaebaja ootama korraldust. Vastustaja ise edastas e-kirja 21.08.2012, s.o 6 päeva hiljem selle vastuvõtmisest, see viitab täiendavalt, et küsimuse lahendamise tähtajast ei alga kaebeõiguse tähtaja kulgemine. Kuivõrd kaevatava korraldusega piiratakse kaebaja õigusi, samuti keelduti haldusakti andmisest, tuli vaidlustatud haldusakt tulenevalt

§ 62

lg 2 punktist 1 ja

§ 62lõikest 5 kätte toimetada.

Seetõttu algab kaebuse esitamise tähtaeg HKMS mõttes kulgema teatavakstegemisest. Kaebaja ei pidanud enne e-kirja 08.09.2012 saamist kaevatavast haldusaktist teada saama, kuna ei olnud andnud nõusolekut elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Vastustaja 06.07.2012 e-kirjast 7-4/2407-1 ei saa tuleneda kaebaja nõusolekut korralduse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. 29.06.2012 ei ole kaebaja esitanud dokumenti, kus puudub sooviavaldus vastuse posti teel saatmiseks. Kaebaja on ainult esitanud 14.04.2010 e-kirja, kolmas isik leiab ekslikult, et saadetud on 2 identset e-kirja. Elektrooniliseks kättetoimetamiseks peab soovi avaldama. Aadressi teatamata jätmine ei oleks ainuüksi sellel põhjusel oluline, et teadaolevalt on vastustajal kaebaja aadress olemas või võimalus aadress välja selgitada. Vastustajal oli teada kaebaja töötamine väljaspool Eestit, kaebaja ei pidanud teatama soovist saada korraldus postiga. Kaebetähtaega ei mõjuta 12.09.2012 korralduse e-kirjaga saatmine kaebaja esindajale, kuna kaebetähtaja kulgemine seondub kaebaja isikuga. Tallinna Halduskohtusse kaebuse esitamine ei tähenda nõusolekut korralduse elektrooniliseks esitamiseks. Kaebaja sai mõistliku aja jooksul haldusaktist teada ja vaidlustas korralduse tähtaegselt.

1. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele
2. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Vastustaja ja kolmandad isikud V. R. ja L. R. paluvad lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu (toimiku I köide, leht 227; toimiku II köide, lehed 10, 21). Vastavalt HKMS § 124 lõikele 4 kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 4 teeb 4 kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta põhjendatud määruse.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja kaebetähtaja ennistamiseks taotlust esitanud ei ole. Samas on vastustaja ja kolmandad isikud esitanud taotlused haldusasja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Seetõttu tuleb vastustaja ja kolmandate isikute taotlused viidatud nõude osas rahuldada ja haldusasja nr 3-12-2096 menetlus HKMS § 124 lõike 4 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt. HKMS § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Samuti võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kaebaja on kogu kohtumenetluse kestel olnud järjekindlalt seisukohal, et tema 03.10.2012 esitatud kaebus on esitatud tähtaegselt (toimiku I köide, leht 5; toimiku II köide, lehed 39–41). Kaebaja väidab, et Kuusalu Vallavalitsuse 15.08.2012 korraldusega nr 550 oli tal esimene reaalne võimalus tutvuda alles 08.09.2012 (toimiku I köide, leht 5). Hiljem väidab kaebaja, et sai e-kirja kaevatava korraldusega kätte 08.09.2012 ning samal päeval sai teada vaidlustatud korraldusest (toimiku II köide, leht 40).
4. Käsiloleval juhul esitas A.R. 13.04.2010 Kuusalu Vallavalitsusele taotluse (vallavalitsus registreeris taotluse 14.04.2010; toimiku I köide, leht 231) kolmandaid isikuid kohustava haldusakti (xxxxxxxxx kinnistutele omavoliliselt rajatud veetrassi lammutamiseks) andmiseks. Kuusalu Vallavalitsus lahendas kaebaja taotluse 15.08.2012 korraldusega nr 550, tõlgendades taotlust kui
5. aastal toimunud S. V. väljastatud ehitusloa menetluse uuendamise taotlusena. Kaevatava korraldusega keeldus Kuusalu Vallavalitsus viidatud ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest.

§ 62

lõike 5 kohaselt tehakse isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine teatavaks kättetoimetamisega. Seega tuli kaevatav haldusakt teha kaebajale teatavaks kättetoimetamisega

1. peatüki
2. jaos sätestatud korras. Kättetoimetamine on

tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04 p 10).

§ 25

lõike 1 järgi toimetatakse haldusakt menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Üheski seaduses ei ole reguleeritud, kuidas toimetada kätte menetluse uuendamisest keeldumise korraldus, mistõttu pidi vastustaja lähtuma taotluses toodud valikust. Kaebaja esitas taotluse elektrooniliselt ning märkis taotluses, et soovib olukorra lahenduse kohta kirjalikku teatist (toimiku I köide, leht 231). Arvestades, et kaebaja on taotluse esitanud korduva e-kirjana, milles märkinud, et saadab vallavalitsusele 07.03.2010 saadetud kirja korduse, ei saa kaebaja kirjaliku teatise soovi tõlgendada automaatselt haldusakti postiga kättetoimetamise soovina, kuivõrd kaebaja on e-kirja ise kirjaks lugenud ega ole taotluses märkinud vastavat postiaadressi (

§ 26lg 1).

Siiski ei saa kaebaja kirjaliku teatise saamise soovi pidada ka haldusakti elektroonilise kättetoimetamise sooviks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellist tahet avaldanud (

§ 27lg 1).

Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei ole selgesõnaliselt taotluses määratlenud, milliselt saadetuna ta taotlusele vastuseks koostatud haldusakti saada soovis. Kaebaja on üksnes märkinud, et soovib vastust taotlusele kirjalikus vormis.

§-ga 27 seatakse elektroonilisele kättetoimetamisele kaks tingimust: isik peab olema nõus dokumendi saatmisega tema poolt näidatud elektronposti aadressil ja dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Kaebaja on 04.10.2010 pöördunud e-kirjaga vastustaja poole, märkides, et on alates 02.05.2010 oodanud teavet oma taotluse lahendamise kohta ning palub teabenõudes väljastada talle probleemi menetlemisega tekkinud kirjavahetus ja dokumentatsioon (toimiku lisaköide, leht 45). Vastustaja on kaebajale vastanud 11.10.2010 kirjaga nr 7-3.6/2476-1 posti teel (toimiku lisaköide, leht 47). Seejärel on kaebaja 11.10.2010 esitanud vastustajale teisegi taotluse, soovides Sulevi ja Viive kinnistute detailplaneeringute materjale, märkides, et tema meili aadress on xxxxxxxxx (toimiku I köide, leht 236 pöördel; toimiku lisaköide, leht 48). Seega nähtub kaebaja ja vastustaja vahelisest suhtlemispraktikast, et kaebaja on selgelt eelistanud vastustaja poolset suhtlemist 5 e-posti kaudu. Kuna taotlus esitati e-posti aadressilt xxxxxxx ja taotluses ei olnud märgitud kirjaliku vastuse saamise viisi, kuid taotluse esitamise järgne kaebaja poolne suhtlus vastustajaga on toimunud tõrgeteta e-posti teel (toimiku I köide, lehed 233–238; toimiku lisaköide, lehed 45, 48, 55) ning kaebaja on elektroonilist suhtlemist selgelt eelistanud, leiab kohus, et antud juhul oli vastustaja õigustatud kaevatavat korraldust talle teadaoleva elektroonilise aadressi vahendusel kaebajale digitaalallkirjastatult kätte toimetama. 9. Olenemata aga kättetoimetamise nõuetekohasusest, leiab kohus, et kaebetähtaeg hakkas vaadeldaval juhul kulgema vastustaja saadetud e-kirja saamisest, kuivõrd selleks, et kaebetähtaeg hakkaks kulgema, ei pea teatavakstegemine kohtu hinnangul toimuma tingimata kättetoimetamise teel.

§ 61

lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Isegi neil juhtudel, mil seadus kohustab haldusakti tegema teatavaks kättetoimetamise teel, piisab kaebetähtaja kulgemahakkamiseks ka muul viisil teatavakstegemisest. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-75-07 (p 17) nõustunud Tallinna Ringkonnakohtuga selles, et vorminõuete rikkumine haldusakti teatavakstegemisel (näiteks kättetoimetamise asemel muul viisil teatavaks tegemine) haldusakti kehtima hakkamist iseenesest ei välista. HKMS § 46 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest. Haldusakti vormiliselt õigusvastane teatavakstegemine ei muuda teatavakstegemist olematuks. Et kaevatav korraldus oli vallavanema ja vallasekretäri poolt digitaalselt allkirjastatud ning kaebaja ei olnud taotluses ühtegi haldusakti kättetoimetamise viisi määratlenud võis haldusorgan haldusakti menetlusosalisele edastada samale aadressile, millelt saabus taotlus. Kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa haldusakti kohtu hinnangul siiski lugeda teatavaks tehtuks enne, kui see on jõudnud adressaadi mõjusfääri (adressaadi elektronpostiserverisse). Samuti vastupidi, kui elektronkirja ei ole veel võimalik adressaadi elektronposti konto kaudu lugeda, ei ole kaldusakt veel teatavaks tehtud. Elektrooniliselt saadetud kirja adressaadini jõudmise või kadumise riski kannab eelkõige kirja saatja, sest tema valib teate saatmise viisi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07 p 14), s.o antud juhul valis vastustaja haldusakti teatavaks tegemise viisi. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, tõendamiskohustus haldusorganil (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-05 p 14, 3-4-1-29-09 p 14). Kohtu hinnangul on see seisukoht ülekantav ka vastustaja sellise korralduse kättetoimetamisele, millega jäeti kaebaja taotlus lammutusettekirjutuse tegemiseks/ehitusloa menetluse uuendamiseks rahuldamata. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas vastustaja korralduse 21.08.2012 Taivo Ruusile ning koopiana kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxxx; Taivo Ruus sai saadetud kirja kätte (toimiku I köide, leht 230). Vastuses vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadele kaebetähtaja osas märgib kaebaja, et sai e-kirja kaevatava korraldusega kätte 08.09.2012 ning samal päeval sai teada vaidlustatud korraldusest (toimiku II köide, leht 40). Kaebuses on kaebaja aga väitnud, et töötab väljaspool Eestit ja tal oli esimene reaalne võimalus kaevatava korraldusega tutvuda 08.09.2012, samas ei olnud kaebajal võimalik avada digidoc-formaadis dokumente (toimiku I köide, leht 5). Kaebaja väidetest ei saa eelviidatu valgel järeldada, et kaevatavat korraldust sisaldanud vastustaja e-kiri jõudis kaebaja e-postkasti või elektronpostiserverisse alles 08.09.

1. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka sellekohast elektronposti serveri metaandmete väljavõtet, mis taolist väidet tõendaks. Ühtlasi poleks usutav, et 21.08.2012 saadetud e-kiri saabus kaebaja elektronpostiserverisse 18 päeva peale selle saatmist. Kohtule teadaolevalt ei ole kaevatavat korraldust sisaldav e-kiri saatja serveri teatega saatmise ebaõnnestumisest saatjale tagasi saadetud, kuivõrd vastustaja on märkinud, et saatis kaebajale kaevatava korralduse vaid ühel korral ning kaebuse esitamise faktist võib järeldada, et kaebaja sai e-kirja kätte. Taivo Ruusi e-postkasti väljavõttest (toimiku I köide, leht 230) saab aga järeldada, et ka kaebaja e-postkasti jõudis kaevatavat korraldust sisaldav vastustaja kiri kõige tõenäolisemalt 21.08.
2. Teatavakstegemine ei eelda informatsiooni tegelikku jõudmist adressaadi teadvusse — kaebetähtaeg hakkab kulgema sõltumata sellest, kas isik teatavaks tehtud või kättetoimetatud haldusakti loeb või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Sestap ei ole määrav, millal kaebaja oma e-postkasti avas ja vastustaja e-kirja luges.
3. Kui asuda seisukohale, et vastustaja e-kirja ei saa sootuks kaevatava korralduse teatavaks tegemiseks lugeda, pidi kaebaja vastustaja e-kirjast ometi järeldama, et tema taotlus on haldusaktiga lahendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-19-09 p 16 leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks 6 tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, peab ta mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Seega, kui kaebajal esines probleeme digidoc-formaadis dokumendi avamisega, pidi ta ometi e-kirja pealkirjast 2-1/k-550 ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest keeldumine ja e-kirja kehatekstist saadame teile Kuusalu Vallavalitsuse korralduse nr 550 15.08.2012 järeldama, et talle saadetud dokumendi näol on tegemist haldusaktiga, mis võib tema õigusi riivata. Liiatigi oli Tallinna Halduskohus kaebajale 05.06.2012 kohtunõudega haldusasjas nr 3-11-1732 selgitanud, et kohtu hinnangul tulnuks haldusorganil käsitleda A.R.i taotlust haldusmenetluse uuendamise taotlusena 30.08.2002 väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks (lasta taotlust selliselt täiendada), peale seda kui haldusorgan asus seisukohale, et S. V. veetrassil on olemas kehtiv ehitusluba (toimiku I köide, leht 203). Seega tulnuks kaebajal endal astuda kohaseid samme selleks, et talle haldusakt kätte toimetataks või teatavaks tehtaks. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kaevatavat korraldust sisaldava e-kirja saamise järgselt korraldusega tutvumiseks vastustaja poole pöördunud.
4. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul asuda seisukohale, et kaebaja on tühistamiskaebuse ja kohustamiskaebuse kaebetähtajad halduskohtule kaebuse esitamiseks mööda lasknud. Kohus on seisukohal, et kaebaja pidi kaevatavast korraldusest kõige tõenäolisemalt saama teada 21.08.2012, ning kaebetähtaeg hakkas kulgema alates 22.08.
5. Seega oli nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse esitamise kaebetähtajaks 20.09.
6. Et kaebus halduskohtule on esitatud 03.10.2012, on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega.
7. Kaebaja ei ole kohtule, vaatamata omapoolsetele seisukohtadele kaebetähtaja osas, tähtaja ennistamiseks taotlust esitanud ja sellega ei ole kaebaja ka kaebetähtaja rikkumise põhjusi märkinud. Seetõttu puudub kohtul võimalus kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnata.
8. Kuivõrd kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades ning kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, lähtub kohus eeldusest, et kaebajal puuduvad kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, millest omakorda tulenevalt puudub kohtul vajadus hinnata, kas kaebaja eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.
9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus HKMS § 124 lõike 4 alusel vastustaja ja kolmandate isikute V. R. ja L. R. taotlused menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu ning lõpetab HKMS § 124 lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel haldusasja nr 3-12-2096 menetluse.
10. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust nähtuvalt (toimiku I köide, leht 54) on A.R. oma kaebuselt 02.10.2012 kontolt nr xxxxxxxx tasunud 15-eurose riigilõivu, selgitusega A.R.i kaebus halduskohtusse. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga
11. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (toimiku I köide, leht 54). Riigilõiv tuleb tagastada A.R.i arvelduskontole nr xxxxxxxxx (Swedbank AS). /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 7