Menetluskulude kindlaksmääramist (väljamõistmist) saab menetlusosaline kulujaotuse kohta tehtud lahendi alusel nõuda
lg 1 esimese lause järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt
ÜS § 135 lg-st 1, algas tähtaja kulgemine Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste jõustumisest 17.01.2013. 30 päeva möödus 16.02.2013 ja kostja avaldus pidi olema esitatud hiljemalt 16.02.2013.
336 lg 5 kohaselt esitab lepinguline esindaja dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis; lõike 6 kohaselt kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel. Lisaks sätestab
menetlusosalist esindavale advokaadile kohustuse saata kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ning teavitada sellest kohut. Kuna ajavahemikus 17.01.2013 kuni 16.02.2013 kostja esindajaks olev vandeadvokaat hagejat esindavale vandeadvokaadile menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ja selle lisasid ei esitanud, samuti ei saabunud menetlusinfosüsteemist, saab sellest järeldada, et kostja nimetatud ajavahemikus avaldust ei esitanud. Kui kostja oleks tähtaegselt avalduse ja dokumendid esitanud e-toimiku vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, oleks kohus, tulenevalt
lg-st 1, toimetanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega hagejale. Menetlusdokumentide viivitamatu toimetamise põhimõtet ja kohustust sätestab ka
¹ lg 7, mille kohaselt teeb kohus selleks ettenähtud infosüsteemis menetlusosalistele viivitamatult kättesaadavaks kõik menetlusdokumendid, sealhulgas kohtulahendid, sõltumata sellest, kuidas need menetlusosalistele kätte toimetatakse. (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-123-07, p-s 12 väljendatakse seisukohta, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda elektronkirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast elektronkirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse). Asjaolust, et ajavahemikust 17.01.2013 kuni 16.02.2013 ka kohus selleks ettenähtud infosüsteemis hagejale kohtukulude kindlaksmääramise avaldust ja selle lisasid teatavaks ei teinud, saab järeldada, et kostja ei esitanud tähtaegselt oma avaldust. Harju Maakohtu kohtunikuabi Neeme Laane digitaalselt allkirjastatud 01.04.2013 kiri nr 2616-13 ei tõenda kostja avalduse tähtaegset tegemist, kuna kohtunikuabi kirjal puudub tõenduslik tähendus. Kui kostja esitanuks avalduse 04.02.2013 (nagu väidetakse kohtunikuabi kirjas) ning e-meilid liiguvad kohe, siis pidanuks hageja saama kostja taotluse kätte hiljemalt 05.02.2013. Hagejal ei ole mingisugust alust oletada kohtu poolt menetlusdokumentide viivitamatu kättetoimetamise kohustuse rikkumist, samuti ei ole sellele viidanud kohtunikuabi 01.04.2013 kirjas, millest järelduvalt esitas kostja oma taotluse hilinenult - 01.04.2013 või 31.03.2013. Hageja esitas vastuväite ka menetluskulude rahalise suuruse kohta. Kostja määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 1678,30 eurot ja hageja poolt tasumisele kuuluvaks summaks 839,15 eurot, esitades neli arvet ajavahemikust 31.07.2009 - 31.12.2012. Hageja taotles Tõnismäe Reaalkoolile 31.07.2009 esitatud Advokaadibüroo Consensus arve nr 129 kostja menetluskuluks mittelugemist, kuna arve esitati tsiviilasjas pooleks mitteolevale isikule.
lg 4 võimaldab muu isiku kantud menetluskulude hüvitamise menetlusosalisele, kuid
Kostja arvas alusetult menetluskuludesse käibemaksu 20%, millise võrra tuleb menetluskulusid vähendada.
lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei kinnitanud avalduses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja avalduses märgitut, et Tallinna linn ega Tõnismäe Reaalkool ei saa kinnitada, et neil on võimalik tasutud käibemaksu tagasi saada sisendkäibemaksu mahaarvamise teel, ei saa lugeda
Kostja avalduses puudub ka
Tulenevalt eeltoodust ja Advokaadibüroo Consensus 31.05.2010 arvest nr 77 summas 223,69 eurot (3500 krooni), 17.04.2012 arvest nr 49 summas 626,33 eurot ja 31.12.2012 arvest nr 183 summas 178,96 eurot, on kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1029,98eurot, millest 50% moodustab 514,49 eurot. Kostja vaidles hageja vastuväidetele vastu. Kostja esitas avalduse tähtaegselt ja pädevale kohtule. Inimliku eksituse tõttu jäi avaldus ehk edastamata hagejat kohtumenetluses esindanud advokaadile, kuid see ei mõjuta avalduse tähtaegsust. Justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kinnitatud „Kohtule dokumentide esitamise korra“ § 241 lg 5 kohaselt on tsiviil- ja halduskohtumenetluses käesoleva määruse § 203 lõikes 1 nimetatud menetlusdokumentide esitamine haldus-, maa- ja ringkonnakohtutele e-toimiku süsteemi kaudu käesoleva määruse § 203 lõigetes 11 ja 2–5 sätestatud korras menetlusseadustikes sätestatud juhtudel kohustuslik alles alates 01.01.
Tulenevalt
ÜS § 135 lg-st 1, algas tähtaja kulgemine Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuste jõustumisest 17.01.2013 ja 30 päeva möödus 16.02.
lg-t 7.
336 lg 5 kohaselt esitab lepinguline esindaja dokumendid kohtule elektrooniliselt, kui ei ole mõjuvat põhjust esitada dokument muus vormis; lõike 6 kohaselt kui avaldusi või muid dokumente saab esitada selleks loodud portaali vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, ei või neid esitada e-posti teel, välja arvatud mõjuval põhjusel.
sätestab menetlusosalist esindavale advokaadile kohustuse saata kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ning teavitada sellest kohut. Kui kostja oleks esitanud tähtaegselt avalduse ja dokumendid etoimiku vahendusel arvutis peetavasse menetlusinfosüsteemi, oleks kohus, tulenevalt
lg-st 1, toimetanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega hagejale.
¹ lg 7 kohaselt teeb kohus selleks ettenähtud infosüsteemis menetlusosalistele viivitamatult kättesaadavaks kõik menetlusdokumendid, sealhulgas kohtulahendid, sõltumata sellest, kuidas need menetlusosalistele kätte toimetatakse. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-123-07, p-s 12 väljendatakse seisukohta, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda elektronkirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast elektronkirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Veebilehe www.e-toimik.ee väljatrükist nähtub menetluskulude kindlaksmääramise menetluse alguskuupäev - 08.03.2013, samuti 01.04.2013 vandeadvokaat M. Mängelile adresseeritud e-kiri, manuses menetluskulude avaldus ja lisad. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja avalduse esitamist tähtaegselt.
lg-st 1 tulenevalt on tegemist seadusliku tähtajaga, mida kohus ei saa pikendada. Kohus rikkus
lg-t 8, jättes määruse põhjendavas osas märkimata kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus pidi põhjendama, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Kohus jättis analüüsimata hageja esitatud tõendi ja põhjendamata, miks ta neid ei arvesta. Juhul, kui kostja esitas avalduse 04.02.2013 (nagu väidetakse kohtunikuabi Neeme Laane digitaalselt allkirjastatud 01.04.2013 kirjas nr 2616-13) ning e-meilid liiguvad kohe, pidi hageja saama kostja taotluse kätte hiljemalt 05.02.2013. Asjaolust, et ajavahemikus 17.01.2013 kuni 16.02.2013 Harju Maakohus hageja esindajale kohtukulude 4
lg-t 4 ning luges menetluskuludeks ka menetlusosaliseks mitteolevale isikule esitatud arvet ja selle alusel kantud kulusid. Kostja arvas menetluskuludesse menetlusosaliseks mitteolevale Tallinna Tõnismäe Reaalkoolile 31.07.2009 esitatud arve nr 129, summas 443,44 eurot (6938,40 krooni), millise võrra hageja taotles menetluskulude vähendamist.
lg 4 ega raamatupidamise seaduse sätted ei luba arvete esitamist teenust mittesaanud isikule. Menetlusosaliseks mitteolevale isikule esitatud arvet ja selle alusel kantud kulusid ei tohi lugeda
Kuigi menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, ei tähenda see, et kohus ei peaks määrust põhjendama. Kohus jättis tähelepanuta
lg 6, mille kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei kinnitanud avalduses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kuigi avalduses märgiti, et Tallinna linn ega Tõnismäe Reaalkool ei saa kinnitada, et neil on võimalik tasutud käibemaksu tagasi saada sisendkäibemaksu mahaarvamise teel, ei saa nimetatud lauset lugeda
Kohus jättis tähelepanuta hageja vastuväited, et kostja avalduses puudub
lg-s 3 sätestatud kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, mistõttu on avaldus puudulik. Advokaadibüroo Consensus 31.05.2010 arvest nr 77, summas 223,69 eurot (3500 krooni), 17.04.2012 arvest nr 49, summas 626,33 eurot ja 31.12.2012 arvest nr 183, summas 178,96 eurot, on võimalik kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks lugeda 1029,98 eurot, millest 50% on 514,49 eurot. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.05.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
Vastuvaidlematult on taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks esitatud maakohtule tähtaegselt, s.o 04.02.2013 (t.l. 93, II kd). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ei tulene, et kui taotlus pole käesoleval ajal esitatud e-toimiku kaudu, vaid otse maakohtule, siis ei saaks seda lugeda esitatuks. Ka ei sõltu taotluse esitamise kuupäev sellest, millal see esitati maakohtu poolt teisele poolele, nagu märgitakse määruskaebuses. Maakohus on kõiki taotlusele lisatud tõendeid hinnanud ja õigesti menetluskulude suuruse tuvastanud. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.