← Eesti

4-13-3845/9

Väärteoasi nr.4-13-3845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 19.08.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Sekretär Tõlk Aime Ivanson Maire Viksi Ines Üprus Vaidlustatud lahend Põhja PrefektuKesklinna politseikaoskonna 20.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,13,003726 JŽi karistamises KarS § 276 järgi Kaebuse esitanud isik J Ž, isikukood XXX, Elukoht XXX Istungil osalenud isikud *kaebuse esitaja JŽ *kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautmann *kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektu Kesklinna politseijaoskonna – esindaja Terle Keskküla LÕPPOSA Tühistada Põhja PrefektuKesklinna politseijaoskonna 20.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,13,003726 ja lõpetada JŽ suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. VTMS § 23 alusel hüvitada JŽ tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 583.76 eurot riigi eelarve vahenditest vastavalt sellekohasele määrusele. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU JŽ karistati KarS §276 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o. 240 eurot, selle eest, et tema 27.04.2013.a. kella 04:00 ajal Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 3 eiras võimuesindaja politseiametniku Uudo Sepa seaduslikku korraldust (väljuda taksost ja tulla politseiametniku juurde). Korraldus oli antud isikule korduvalt talle arusadavas keeles. KAEBUSE SISU Taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel alljärgnevatel põhjustel: 1)Väärteoprotokollist ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks kahtlustatud õigusrikkumises või oleks olnud tegemist olukorraga, mis ohustaks vahetult avalikku korda või teiste isikute õigushüvesid. 2)Väärteoprotokollist ei nähtu ka, et tegemist oleks olnud võimuesindaja poolt toimetatava menetlustoiminguga. 3)Korralduse õiguslik alus peab tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Väärteoprotokollis ei ole teokirjelduses viidatud ühelegi õigusnormile, mis oli politsei korralduse aluseks. 4)Väärteoprotokoll ei sisalda menetlusalusele isikule omistatava teo tehiolusid. 5)Kuivõrd politseiametniku seadusliku korralduse eiramise puhul on tegemist tegevusetusdeliktiga, peab kohtuväline menetleja põhistama ka seda, milline oleks olnud nõutav tegu ning kas korraldus pidi olema täitjale arusaadav. Eeltoodust tulenevalt ei vasta väärteoprotokoll VTMS § 69 nõuetele. Väärteoprotokollis peab väärteo kirjeldus kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks ning isikule peab väärteokirjeldusest olema arusaadav, milles teda süüdistatakse. J.Ž koostatud väärteoprotokolli pinnalt ei ole võimalik tuvastada KarS § 276 koosseisuliste tunnuste olemasolu ning seda ei viga ei ole võimalik kohtul kõrvaldada. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teate esitamisel on motiveeritud otsus kohtukantselei kaudu kättesaadav alates 06.09.2013.a. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.