Hageja nõudis, et kohus tuvastaks tema omandiõiguse vaidlusalusele osale Maarjaheina 10 kinnistust, kuid hagiavalduses ei esitatud asjaolusid, mille alusel võinuks hagejal omand tekkida. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele 16.10.2012 määruses, kuid hageja ei põhjendanud täiendavalt enda väidetava omandiõiguse tekkimise alust, vaid piirdus viidetega hagis esitatule. Hagiavalduse kohaselt tekkis omandiõigus asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg 1 alusel. AÕS § 148 lg-d 1 ja 2 puudutavad heauskselt püstitatud ehitist ega näe ette omandiõiguse omandamist maatükile. Seega ei saanud hageja omandiõigust vaidlusalusele maatükile AÕS § 148 lg 1 alusel omandada ja hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust arvata, et ta oleks seda teinud ka mõnel muul õiguslikul alusel. Kuivõrd hageja ei esitanud asjaolusid, mille põhjal võinuks tal omandiõigus vaidlusalusele maatükile tekkida, ei ole 2 võimalik hageja omandiõigust sellele tuvastada ehk hageja ei saa hagiga oma eesmärki saavutada ja tuvastusnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda
Kui omandiõigust ei ole võimalik tuvastada, ei ole võimalik ka õigusliku olukorra muutmist nähtavaks tegeva eelmärke kandmine kinnistusraamatusse ja ka selle nõude menetlusse võtmisest tuleb samal alusel keelduda. Alternatiivselt taotles hageja kostjate vahel sõlmitud lepingu osalise tühisuse tuvastamist. Hageja ise ei ole lepingupooleks. Kohus palus hagejal 16.10.2012 määruses selgitada, milline on tema õiguslik huvi lepingu osalise tühisuse tuvastamiseks (
lg 1), võttes arvesse, et kui Maarjaheina 10 kinnistu omand tõepoolest ei läinud üle OÜ-le Connexion, on selle omanikuks endiselt AS Hert-Transport, mitte hageja. Vastusena selgitas hageja, et kui omanikuks saaks AS Hert-Transport, saaks ta temalt nõuda eelmärke kandmist kinnistusraamatusse, mis tagaks hageja õiguste kaitse seoses maatükiga. AS Hert-Transport oleks sellega nõus ja AS Hert-Transport kooskõlastas vastava detailplaneeringu eskiisi. Kohtule jäi arusaamatuks, millisel alusel saaks hageja nõuda AS-lt Hert-Transport eelmärke kandmist kinnistusraamatusse, mille sisuks peaks olema omandiõiguse omandamise nõude tagamine. Hagejal puudub õigus nõuda AS-lt Hert-Transport vaidlusaluse maatüki omandi üleandmist. Maarjamäe 16 kinnistu omanikul oli õigus nõuda vajalike võlaõiguslike ja asjaõiguslike kokkulepete sõlmimist maatüki omandi üleandmiseks 30.05.2006 sõlmitud lepingu alusel, kuid selle poolteks olid AS Eesti Näitused ja OÜ PP Int Grupp, mitte AS Hert-Transport. Asjaolu, et AS Hert-Transport kooskõlastas detailplaneeringu, ei anna hagejale õigust nõuda omandiõiguse üleandmist. Kui tehingu tühisuse tuvastamist nõuab isik, kes ei ole selle tehingu pool, on tema õiguslikuks huviks kõigi isikute suhtes absoluutset kehtivust omavad õigused. Kuivõrd tehingu osalise tühisuse tuvastamise korral ei saaks hageja vaidlusaluse kinnistu omanikuks ega oleks tal ka õigust nõuda omandi üleandmist AS-lt Hert-Transport, puudub hagejal õiguslik huvi kostjate vahel sõlmitud lepingu osalise tühisuse tuvastamiseks. Alternatiivse nõude menetlusse võtmisest keeldus kohus
lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kuivõrd kohus ei võtnud lepingu osalise tühisuse tuvastamise nõuet menetlusse, tuleb keelduda ka eelmärke seadmisest omandiõiguse omandamise nõude tagamiseks, sest OÜ Connexion suhtes ei ole hagejal omandiõiguse üleandmise nõuet ja hagiga ei oleks võimalik selle eesmärki saavutada. Kuivõrd kohus ei võtnud hagi menetlusse, ei lahendanud kohus ka hagi tagamise avaldust. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagiavalduse menetlusse. Hagi eseme tuvastamisel tuleb lähtuda mitte ainult hageja taotluse täpsest sõnastusest, vaid hageja taotluse eesmärgist ja soovitavatest tagajärgedest kostja suhtes. Nõude puudumine hagiavalduses ei ole avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ja hageja nõuded saab kohus
lg 1 kohaselt välja selgitada eelmenetluses ning see puudus on kõrvaldatav ka pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Hageja esmase nõude eesmärgiks on kaitsta oma omandit, milleks on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri AÕS § 148 lg 1 mõttes. Tegemist on funktsionaalselt koostoimiva ühtse rajatisega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse 3 (TsÜS) § 54 lg 1 mõttes on tegemisi hagejale kuuluva kinnisasja olulise osaga. Maatükil puudub iseseisev väärtus, kuid selle omandamiseks ja rajatise ehitamiseks kulutati vähemalt 100 000 eurot. OÜ Connexion peab ekslikult nimetatud maatükki ja sellel asuvat rajatist endale kuuluvaks. Kui kohus oleks selgituskohustuse täitmisel esitanud oma tõlgenduse seonduvalt AÕS §-ga 148 enne kaevatava määruse tegemist, oleks hagejal olnud võimalus muuta selles osas hagi eset ja esitada nõue, mis oleks tuvastanud vaidlusaluse ehitise kuuluvuse hagejale. OÜ-l Connexion ei ole õigust nõuda hagejalt vaidlusaluse maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.
lg 2 p 2 eesmärk on välistada selliste hagide menetlemine, millel ei oleks sisulist tulemit. Nimetatud sätte eesmärgiks ei ole anda kohtu otsustada, milline viis võiks hageja jaoks olla lõpptulemuse saavutamiseks kõige otstarbekam. Hageja eesmärgiks on tema omandi kaitse ja kui kohus tuvastab, et vastav rajatis kuulub hagejale, on hagi eesmärk saavutatud. Hagejal on küll võimalus esitada täpselt samadel asjaoludel uus hagi, kuid menetlusökonoomiat arvestades ei ole see mõistlik. Hagi alternatiivse nõude eesmärgiks oli juhul, kui hageja esmane nõue jääb rahuldamata, tuvastada lepingu osaline tühisus. Kohus leidis ekslikult, ei hagejal puudub selles osas õiguslik huvi, kuna hagejal puudub AS Hert-Transport suhtes vastav nõudeõigus. Hagejal on alus arvata, et AS Hert-Transport on vastava eelmärke tegemisega nõus. See ei ole aga olemasolevas õiguslikus situatsioonis mõeldav, küll aga tehingu osalise tühisuse tunnustamise korral. Kohus leidis ekslikult, et hagejal puudub AS Hert-Transport suhtes vastav nõudeõigus. OÜ Connexion oli Maarjaheina 10 kinnistu omandamisel teadlik maakorralduslikest toimingutest, mis võivad kaasa tuua ostetud kinnistu pindala vähenemise kuni 400 m2 võrra. See oli ostu-müügi tingimus. Kui AS Hert-Transport käituks vastavalt heale usule ja kasutaks oma tsiviilõigusi heauskselt, oleks ta kohustatud eelmärkega nõustuma. OÜ Connexion esindajale selgitati lepingu sõlmimise eelselt, et Maarjaheina 10 kinnistu koosseisu kuuluv, kuid sellest füüsiliselt eraldatud 394 m2 suurune maatükk ei kuulu lepingu eseme hulka ja vastavalt algatatud planeeringumenetlusele kuulub see liitmisele Maarjamäe 16 kinnistuga. Seetõttu leidis kohus ekslikult, et hagejal puudub õiguslik huvi ja et hagi ei esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kui kohus nõustub, et leping on tühine, on hagejal võimalik tagada oma õiguste kaitse vastava eelmärke tegemisega AS HertTransport poolt. Selles väljendub hageja õiguslik huvi kaitsta oma omandit. Maakohus lahendas ekslikult nimetatud küsimused hagiavalduse menetlusse (mitte)võtmise staadiumis. Hageja lisas määruskaebusele AS Hert-Transport kinnituse, et AS Hert-Transport on eelmärke tegemisega nõus olukorras, kus taastub tema omandiõigus Maarjaheina 10 kinnistule. Edasine menetluse käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja
§-de 654 lg. 6 ning 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
2 sätete eesmärk on hoida kokku menetlusosaliste kulutusi ja kohtute ressurssi hagiavalduse menetlemisest keeldumisega, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi 4 alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik või kui esitatud hagiga ei ole hagiga taotletud eesmärki võimalik saavutada.
2 sätete kohaldamist ei välista hagiavalduse kinnitused, et sõltuvalt kostjate vastustestest võib ta kaaluda haginõude muutmist. Hageja nõueteks oli omandiõiguse tunnistamine OÜ-le CONNEXION aadressil Tallinn, Maarjaheina 10 kuuluvast kinnistust 394 ruutmeetri suurusele maatükile ja alternatiivselt kostjate vahel 30.05.2012 sõlmitud müügilepingu tühisuse tuvastamine märgitud kinnistut puudutavas osas. TsÜS § 50 lg. 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa. Kinnisasi tekib kinnistusraamatusse kandmisega, samuti omand kinnisasjale. Kuna osa kinnistu maatükist ei saa olla teise isiku omandis, siis ei ole ka võimalik rahuldada hageja nõuet tunnustada tema omandiks vaidlusaluse naaberkinnistu 394 ruutmeetri suurune maatükk. Kinnisasja müügileping tekitab õigussuhted vaid lepingu pooltele ja selle võimalikud ja väidatavad puudused ei loo kolmandatele isikutele õigusi ega kohustusi, ega anna ka kolmandatele isikutele õigust lepingut vaidlustada. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Ele Liiv 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.