Väärteoasi nr. 4-12-6209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-6209 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Tõlk Valeri Helmar, Anneli Helmann Kohtuasi Vjatšeslav Zimin (ik:36907080263) väärteokaebus nr 412-6209 Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 29.10.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 12045533 Asja läbivaatamise kuupäevad 06.03.2013.a; 26.03.2013.a; 08.04.2013.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Vjatšeslav Zimin kaitsja Kristina Suvalova kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja Ülle Aliorg RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Zimin´i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 29.10.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 12045533 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 06.05.2013.a. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna peainspektor Artur Afanasjev koostas 13.10.2012.a väärteoprotokolli nr 12045533 Vjatšeslav Zimin´ile selle eest, et tema 13.10.2012 kella 00:10 ajal Tallinnas, Vilmsi 38 maja juures, kasutas sõidukit (Mercedes BenzE220CDI reg. nr.-ga XXX), mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. Nimetatud tegevusega rikkus Vjatšeslav Zimin Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 § 15 lg 7 ja § 71 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 542 lg 1 järgi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna peainspektor Artur Afanasjev karistas Vjatšeslav Zimin´it väärteoasjas nr. 12045533 tehtud 29.10.2012.a üldmenetluse otsusega ÜTS § 542 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, summas 800 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes palub kaebuse esitaja Vjatšeslav Zimin´i kaitsja Kristina Suvalova tühistada kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.10.2012.a otsus ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus on põhjendamata, kuna V. Zimin´i teos puuduvad väärteotunnused, seega tema karistamine ÜTS § 542 lg 1 järgi on välistatud. Kaebaja leiab, et vaidluse põhiküsimuseks on see, kas vaidlustatavas otsuses viidatud Vjatšeslav Zimin´i sõiduki katusele paigaldatud plafoon on taksoplafooniga sarnane. Kaebuse esitaja leiab, et taksoplafooni tunnused on ammendavalt kirjeldatud, nimelt on nendeks: sõna „TAKSO“ esiküljel ning sõna „TAKSO“ tähemärgi vähima kõrgusega 4 cm ning muud taksoplafoonile viitavaid tunnuseid, näiteks plafooni vormi, suurust, värvi ning paigaldamise kohta seadus ette ei näe. Kaebuse esitaja leiab esitatud kaebuses, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti väärteoprotokollist ega - otsusest ei tulene, millega Vjatšeslav Zimin´i sõidukil olev plafoon sarnaneb taksoplafooniga. Vjatšeslav Zimini plafoonil on kirjutatud tähed „A R“ (autorent), mis ei oma mingit seost taksoplafooniga. Kaebuse esitaja kaitsja märgib ka ühtlasi, et V. Zimin´il on olemas luba autorendiga tegelemiseks. 06.03.2013.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja V. Zimin kaebuse juurde. Kaitsja Kristina Suvalova leidis, et Vjatšeslav Zimin´i teos puuduvad väärteo tunnused. 08.04.2013.a kohtulikes vaidlustes palus kaebuse esitaja kaebuse rahuldada. Kohtuvaidlustes palus kaitsja K. Suvalova V. Zimini kaebuse rahuldada ning lisas, et väärteoprotokoll seab ranged piirid V. Zimini süüdistusele selles, et ta kasutas takso plafooni sarnast plafooni. Kusjuures asjaolu, mille poolest plafoon sarnaneb taksoplafoonile, ei tulene väärteoprotokollist ega ka väärteootsusest. Kaitsja oli seisukohal, et vastav asjaolu rikub põhimõtet, mille kohaselt väärteoprotokollis peavad olema selged faktilised asjaolud. Kaitsja hinnangul on Riigikohus rõhutanud, et väärteoprotokoll on nagu süüdistusakt, mis peab olema selge ja sealt peab nähtuma, mida heidetakse isikule ette. Kaitsja leidis, et seadus ei keela sõidukitel plafoonide kasutamist ning et Vjatšeslav Zimin´i sõiduauto plafoon ei sarnane taksoplafoonile, samuti ei ole tähtis, kas V. Zimin ka vedas kedagi antud sõidukiga. Kohtuvaidlustes kohtuvälise menetleja esindaja kaitsja väidetega ei nõustunud ning leidis, et Vjatšeslav Zimini poolt toimepandud rikkumine on tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas Riigikohtu praktikale, nimelt Riigikohtu 21.10.2010.a kohtuotsusele nr 3-1-1-8110 ning oli seisukohal, et väärteomenetluse käigus on Vjatšeslav Zimin´i poolt toime pandud tegu tuvastamist leidnud, see on õigesti kvalifitseeritud ning karistuse määr on põhjendatud. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud süü suurust, väärteo raskusastet, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud teos puudusid. Kohtuvälise menetleja 2 esindaja palus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.10.2012.a otsus jõusse jätta ning V. Zimin´i esitatud kaebust mitte rahuldada. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtulikul uurimise käigus kuulati üle menetlusalune isik Vjatšeslav Zimin, tunnistaja PP ning uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: - Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 29.10.2012.a tehtud otsus nr 12045533 üldmenetluses (t lk 5-7, 50-52); - 13.10.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (t lk 42, 43-44); - 13.10.2012.a registri väljatrükk (t lk 47); - 13.10.2012.a koostatud väärteoprotokoll nr 12045533 (t lk 48-49). Samuti avaldati järgmised kirjalikud materjalid: - Tallinna väärteoasjade registri väljatrükk (t lk 61-62). - Sotsiaalkindlustusameti pensionitunnistus nr 420849, t lk 74-
- Nimetatud tõendite ja dokumentide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastavalt 13.10.2012.a. kehtinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 15 lg-le 7 – sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Taksoveoteenuste mitteosutamisel peavad olema eemaldatud plafoon ja hinnakiri. Eeskirja § 15 lg 6 punkti 1 alusel taksona kasutataval sõidukil peavad olema alljärgnevad taksotunnused: 1) sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm. Sama Eeskirja § 15 lg 71 kohaselt taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks määruse tähenduses loetakse kui: 1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. Vastavalt ÜTS § 542 lg-le 1 karistatakse „Bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtus on tõendamist leidnud, et V. Zimini poolt kasutatud sõiduauto katusel asus plafoon. Seda Zimin ise eitanud ei ole. Antud asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (t lk 42) ning fototabelist (t lk 44), millest nähtuvalt on sõiduki katusele paigaldatud plafoon, mis on sisevalgustusega (sellese suundub kaabel), sellel on kiri „A R“ ning tagaküljel on tähis „5917760“. See nähtub ka kohtus üle kuulatud tunnistaja ütlustest ja väärteoprotokollist (t lk 48). 3 Ka ei ole V. Zimin eitanud, et tal ei olnud väljastatud sõidukikaarti. Vastav asjaolu, et V. Ziminil sõidukikaart puudus, nähtub ka väärteoprotokollist (t lk 48) ja 13.10.2012.a registri väljatrükist (t lk 47). Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et autorendiga tegeleva isiku (antud väärteoasjas FIEna töötava Vjatšeslav Zimin´i) autorenti puudutav reklaam viitaks selgesõnaliselt reklaamitava teenuse nimetusele ning sisule. Teatavasti on Tallinnas taksoteenust osutavaid firmasid palju ning seda mitmete erinevate nimedega. Tähiste „A R“ puhul on tegemist ebamäärase mõistega ning kohtu hinnangul ei anna see inimesele üheselt ning selgelt mõista, et tegemist on just autorendi kui teenuse pakkumisega, mitte aga taksoteenuse osutamisega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et antud plafoon on taksotunnust matkiv, kuna sellega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus sellest, et tegu on just taksoga. Antud asjaolu kinnitab V. Zimini poolt kohtuistungil esitatud väide, et taksos asub ka hinnakiri. Kaebuse esitaja ei ole mingilgi moel tõendanud, et sõidukis asuv hinnakiri sätestab vaid nende teenuste maksumust, mille pakkumist ta tunnistab (pulmakorraldus, kaugsõidud). Ka leiab kohus, et kirja „A R“ kandva, sisevalgustusega plafooni sõiduautole paigutamine viitab selgelt sellele, et tegu on sõidukiga, millega teostatakse inimeste vedu, s.t sõidukit juhib isik (juht), kes saab selle eest ka tasu. Lisaks võib inimestele mõjuda eksitavalt mõlemal auto esiuksel asetsev kollase ja musta-ruuduline logo (sündmuskoha vaatlusprotokoll t lk 42), mis sarnaneb paljudele taksoteenust osutavate firmade taksodele ning mis võib samuti anda ebaõige ettekujutuse, et tegemist on taksoteenust osutava firmaga. Kuivõrd kaebuse esitaja kaitsja viitas, et isiku sõidukil puudusid taksotunnused, märgib kohus, et Eeskirja § 15 lg 7 koosseis on täidetud mitte ainult taksotunnusega (Eeskirja § 15 lg 6 p 1 nõuetekohase plafooni kirjeldus), vaid ka taksotunnust matkiva tunnusega, milline leidis tuvastamist. Kuivõrd sõidukile reg. nr-ga XXX pole sõidukikaarti taksoveoks väljastatud (t lk 48) ning eelpool leidis tuvastamist asjaolu, et sellele oli paigaldatud plafoon, millega loodi sõitjale ebaõige ettekujutus sellest, et tegu on taksoga, on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud see, et rikkumine vastab Eeskirja § 15 lg-s 7 toodud koosseisule. Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Ühistranspordiseaduse ega ka Eeskirja reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt Eeskirja § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis (vt. RK 3-1-1-81-10 p 9). Riigikohus on rõhutanud, et tõendite hindamisel on oluline ütluste eluline usutavus, hindamaks isiku ütluste usaldusväärsust. Tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (RK 3-1-1-7-11; 3-1-1-3-10). Kohtu hinnangul V. Zimin´i poolt kohtuistungil esitatud väited selle kohta, et öisel ajal, s.o 00:10 ajal, ootas ta suvalist klienti pikema sõidu (Pärnusse, Tartusse) või pulmakorralduse läbiviimiseks, ei ole eluliselt usutavad. Kohus on kohtus uuritud tõendite pinnal tõsikindlalt veendunud, et V. Zimin on toime pannud väärteo, mille kohta on koostatud ka väärteoprotokoll (t lk 48). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud V. Zimini süü ja andnud tema tegevusele õige juriidilise hinnangu. V. Zimini poolt toime pandud ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on tõendamist leidnud V. Zimini enda poolt antud ütlustega, et ta parkis 13.10.2012.a sõiduautoga Mercedes Benz (reg.nr-ga XXX) aadressil Vilmsi 38 Tallinnas maja juures, ise oli ta roolis. 4 Autole oli paigaldatud plafoon. V. Zimini süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja PP ütlustega, mille kohaselt tabas ta V. Zimini autoga, millele oli paigaldatud plafoon, auto mõlemal esiuksel olid logod, V. Zimini avastamise kellaajaks oli 00:
- V. Zimini süü on tõendamist leidnud ka: Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 29.10.2012.a tehtud otsusega nr 12045533 üldmenetluses, mille kohaselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna peainspektor Artur Afanasjev karistas Vjatšeslav Zimin´it ÜTS § 542 lg 1 järgi 200 trahviühiku, s.o 800 euro suuruse rahatrahviga; - 13.10.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille on koostanud patrulliosakonna peainspektor Artur Afanasjev. Protokolli kohaselt vaatlust teostati aadressil J. Vilmsi 38 Tallinnas, vaatlus algas kell 00:10 ning lõppes kell 00:
- Vaadeldi sõiduautot Mercedes Benz E220CDI (reg.märgiga XXX). Vaatluse kohaselt tuvastati, et sõiduki katusel asetseb kollast värvi plafoon, mille esiküljel on valget värvi tähed „A“ ja „R“ ning tagaküljel on numbrikombinatsioon
- Mõlemal küljel on logo: musta ja kollast värvi ruudustik. Antud vaatlusprotokolli juures on ka fototabel; - 13.10.2012.a registri väljatrükiga, mille kohaselt sõidukiga reg. nr-ga XXX seonduv päring sõidukikaardi olemasolust tulemusi ei andnud; - 13.10.2012.a koostatud väärteoprotokolliga nr 12045533, mille kohaselt 13.10.2012.a. kella 00.10 ajal Tallinnas, J. Vilmsi 38 juures, kasutas Vjatšeslav Zimin sõidukil (Mercedes Benz E220CDI reg. nr-ga XXX), mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. Väärteona on karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et antud juhul V. Zimini poolt toimepandud väärtegu on toimepandud tahtlusega. Antud kohtuniku menetluses on V. Zimini kaks väärteokaebust ( ka väärteokaebus nr 4-12-6407). Seega on Vjatšeslav Ziminit korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud. Isik oli teadlik, et talle ei ole väljastatud sõidukikaarti ning ta ei tohi osutada taksoteenust ega kasutada eksitavat plafooni. Kohus leiab, et Vjatšeslav Zimin´i poolt ÜTS § 542 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus on õigesti kajastatud ning isiku süü on tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest, arvesse on võetud süüdlase isikut, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, samuti ei leidnud need tuvastamist kohtus. Ka on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse preventiivseid eesmärke. Süüd välistavaid asjaolusid V. Zimini puhul ei esine. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (200 trahviühikut) on sanktsiooni järgselt maksimaalseks karistuseks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul sellises määras karistuse määramine põhjendatud, kuivõrd Vjatšeslav Ziminit on korduvalt ÜTS § 542 lg 1 alusel karistatud. Seega tuleb järeldada, et varasemad kergemad karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Ka juhib kohus tähelepanu asjaolule, et V. Ziminil on tasumata varasemad rahalised karistused, isik ei ole seni vajalikke järeldusi väärteokaristustest teinud ega oma väärtushinnanguid korrigeerinud. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 5 6