Obsah (10)

§ 184§ 68§ 65§ 307§ 74§ 75§ 183§ 832§ 56§ 57

1-11-9011 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-9011 (11260100062) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati

§ 184

lg 2 p 2 järgi, Rasim Dadašov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Rafig Dadašov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Toomas Valk süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2, § 307 lg 1 järgi, Ergo Kongi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. mai 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Raul Värvi kaitsja Anu Pärtel, süüdistatav Rafig Dadašov ja tema kaitsja Roman Levin, süüdistatava Toomas Valgu kaitsja Anne Vissak, süüdistatav Rasim Dadašov ja tema kaitsja Heiki Kuningas ja kolmanda isiku OÜ Asmo esindaja Margo Normann Prokurör ringkonnaprokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Raul Värv isikukood: 37807036013, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: 6 klassi, vabaduses ei töötanud ega õppinud kriminaalkorras karistatud 3 korda tõkend: vahistamine alates 03.03.2011 Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav Rasim Dadašov isikukood: 38011080225, elukoht: XXX, kodakondsus määratlemata, emakeel: vene keel, aserbaidžaanlane, kutseharidus, vabaduses ei töötanud ega õppinud kriminaalkorras karistatud 1 kord tõkend: vahistamine alates 03.03.2011 Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Rafig Dadašov isikukood: 38311170211, kannab vangistuses karistust, kodakondsus määratlemata, emakeel: vene keel, aserbaidžaanlane, põhiharidus, vabaduses ei töötanud ega õppinud kriminaalkorras karistatud 2 korda tõkend: vahistamine alates 03.03.2011 Kaitsja advokaat Roman Levin Süüdistatav Toomas Valk isikukood: 38412236517, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: 11 klassi kriminaalkorras karistatud 2 korda tõkend: vahistamine alates 11.03.2011 Kaitsja advokaat Anne Vissak Süüdistatav Ergo Kongi isikukood: 38504102736, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: 8 klassi, töökoht: tellingute paigaldaja XXX OÜ-s kriminaalkorras karistatud 3 korda tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.07.2011 Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Kolmandad isikud OÜ Valkenor Asmo OÜ Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2012 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2; 340 lg 2 p 6 tühistada Tartu Maakohtu
3. mai 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-9011 osaliselt, see on osas, millega kohus konfiskeeris sülearvuti Acer Aspire 5734Z (S/N XXX ) ning sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ). Tagastada sülearvuti Acer Aspire 5734Z (S/N XXX ) S.D. le. 2 Tagastada sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ) OÜ-le Asmo. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. OÜ Asmo esindaja apellatsioon rahuldada. Raul Värvi kaitsja ja Rasim Dadašovi kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Rasim Dadašovi, Rafig Dadašovi ja tema kaitsja Roman Levini ja Toomas Valgu kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt OÜ Asmo kasuks välja 240 eurot valitud esindaja poolt osutatud õigusabi hüvitamiseks ning nimetatud summa kanda OÜ Asmo arveldusarvele. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo In Jure kaudu 307.20 eurot, sealhulgas käibemaks 51.20 eurot advokaat Anu Pärtelile tema poolt Raul Värvile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Raul Värvile advokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabikulud ringkonnakohtus 307.20 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 307.20 eurot, sealhulgas käibemaks 51.20 eurot advokaat Heiki Kuningale tema poolt Rasim Dadašovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Rasim Dadašovile advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabikulud ringkonnakohtus 307.20 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Advocatus kaudu 307.20 eurot, sealhulgas käibemaks 51.20 eurot advokaat Roman Levinile tema poolt Rafig Dadašovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 185 lg 2 alusel välja mõista Rafig Dadašovilt menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Roman Levini poolt osutatud õigusabi eest 307.20 eurot riigituludesse. Rafig Dadašovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Rafig Dadašov 111-9011 kohtukulud“. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 307.20 eurot, sealhulgas käibemaks 51.20 eurot advokaat Anne Vissakule tema poolt Toomas Valgule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3 KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 185 lg 2 alusel välja mõista Toomas Valgult menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 307.20 eurot riigituludesse. Toomas Valgul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Toomas Valk 1-119011 kohtukulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
6. detsembril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. detsembrist
10. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 23.05.2012 otsusega mõisteti Raul Värv süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi süüdistusest loobumise tõttu õigeks osas, mis käsitles narkootilise aine käitlemist: − ajavahemikul oktoober kuni november 2010 Tallinnas 500 kuni 700 g narkootilise aine amfetamiini Tallinnas ebaseaduslikult omandamist ja hoidmist ning toimetamist Tallinnast Tartumaale Tõrvandisse; − 08.12.2010 vähemalt 1 kg amfetamiini ebaseaduslikku omandamist ja hoidmist; − 12.01.2011 vähemalt 1 kg amfetamiini ebaseaduslikku omandamist ja hoidmist; − ajavahemikul november 2010 kuni jaanuar 2011 Toomas Valgule vähemalt kahel korral korraga vähemalt 1 g amfetamiini edasiandmist. Ülejäänud süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi tunnistati R.

Värv süüdi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati R.

Värvi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamine 01.03.2011. Sama otsusega mõisteti süüdistusest loobumise tõttu õigeks Rasim Dadašov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi osas, mis käsitles narkootilise aine käitlemist: − vähemalt 1 kg amfetamiini ebaseaduslikku omandamist ja enese juures hoidmist ning selle toimetamist 08.12.2010 Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse ja 08.12.2010 R. Värvile Tartumaal üleandmist; − vähemalt 1 kg amfetamiini ebaseaduslikku omandamist ja enese juures hoidmist ning selle toimetamist 12.01.2011 Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse ja 12.01.2011 R. Värvile Tartumaal üleandmist. Ülejäänud süüdistuses

§ 184lg 2 p 1,2 järgi tunnistati R.

Dadašov süüdi ja karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata R.

Dadašovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamine 01.03.2011. 4 Samuti tunnistati

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi süüdi Rafig Dadašov, kellele maakohus mõistis karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati R.

Dadašovi eelvangistuses viibitud aeg alates 01.03.2011– 05.06.2011 karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 4 aastat 8 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti R.

Dadašovile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale 06.06.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistus ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust, mille kandmise algust loeti alates 06.06.2011. Prokuröri süüdistusest loobumise tõttu mõistis maakohus Toomas Valgu õigeks süüdistuses

§ 307

lg 1 järgi ning süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi osas, mis käsitles narkootilise aine käitlemist ja selle edasiandmist: − M.R. le ja R.J. ile ning − R.J. le üksnes osas, mis käsitleb vähemalt 1 g narkootilise aine marihuaana 0,5 g kogustena Tartu linnas edasiandmist. Samuti mõistis maakohus T. Valgu õigeks temale

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses osas, mis käsitles marihuaana väikeses koguses ajavahemikul jaanuar kuni veebruar 2011 Tartu linnas K.S. ebaseaduslikku edasiandmist. Ülejäänud süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistis maakohus T.

Valgu süüdi ja karistas 4-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.

Valgule 08.04.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati T.

Valgu eelvangistus alates 09.03.2011 karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 09.03.2011. Veel tunnistas maakohus

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi Ergo Kongi, keda kohus karistas 3aastase vangistusega.

Maakohus tunnistas ta süüdi järgnevates süüdistuse osades: − S.B. ile vähemalt 3 g amfetamiini 1 g kogustena ebaseadusliku edasiandmise süüdistuses leidis E. Kongi süü tõendamist 2 g amfetamiini 1 g kogustena edasiandmises; − I.P. ile vähemalt 2,5 g amfetamiini 0,5 g kogustena ebaseadusliku edasiandmise süüdistuses leidis E. Kongi süü tõendamist 1 g amfetamiini 0,5 g kogustena edasiandmises; − D.L. ile vähemalt 1,5 g marihuaana 0,5 g kogustena ebaseadusliku edasiandmise süüdistuses leidis E. Kongi süü tõendamist 1 marihuaana 0,5 kogustena edasiandmises.

§ 68lg 1 alusel arvati E.

Kongi 30.06.2011–02.07.2011 eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning karistusest jäi kanda 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus jättis

§ 74lg 1, 3 alusel karistuse täitmisele pööramata, tingimusel, et E.

Kongi ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Maakohus konfiskeeris

§ 184

lg 5 p 2 alusel Tartu Maakohtu 27.06.2011 määrustega ja Tartu Ringkonnakohtu 20.07.2011 määrusega arestitud sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ), ATV (mudel CSA 7015), mini-mootorratas Stomp (mudel Kayo Motor Machinery CO), televiisor „Vestel“ VR42750W TFT-B L, fotokaamera Pentax Optio RZ10, ATV (mudel ACXA), sülearvuti Acer Aspire5734Z (S/N XXX ), sõiduauto Citroen Xsara (reg.nr XXX ) ja sõiduauto BMW 528I (reg.nr XXX ). Samuti konfiskeeris kohus 01.03.2011 kahtlustatava Rasim Dadašovi kinnipidamisel tema käest leitud ja ära võetud 1220 eurot ja 02.03.2011 kahtlustatava Rafig Dadašovi elukoha aadressil XXX korterist leitud ja ära võetud 1195 eurot. 5 Süüdistuste sisu Maakohtu istungil loobus prokurör osaliselt süüdistusaktis kajastatud süüdistusest, misjärel maakohus arutas süüdistatavatele esitatud süüdistusi järgnevas. Maakohus arutas R. Värvile esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise, omandas ebaseaduslikult 01.03.2011 Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis Rafig Dadašovilt ja Rasim Dadašovilt vähemalt 1,224 kg narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis oma elukohas XXX asuvas korteris, kuni see 01.03.2011 läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ning ära võeti. Ajavahemikus 08.12.2010–12.01.2011 Rasim Dadašovilt omandatud ning ajavahemikus 2010 oktoober–november eeluurimisel seni tuvastamata isikult omandatud narkootilist ainet andis XXX asuvas korteris R. Värv edasi järgmiselt: − 2010 detsembris andis M.K. ele kokku vähemalt 2-l korral korraga vähemalt 2 g amfetamiini; − 2010 detsembris andis I.S. ule kokku vähemalt 1 g amfetamiini; − 2011 jaanuaris andis M.K. ele kokku vähemalt 2 g amfetamiini; − 2011 jaanuaris andis S.P. ele kokku vähemalt 1 g amfetamiini. Sellega pani R. Värv toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Rasim Dadašovi ja Rafig Dadašovi süüdistati selles, et nemad, isikutena, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise, omandasid grupis ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 1,224 kg narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidsid 01.03.2011 enese juures ning toimetasid sõiduautoga Citroen Xsara (reg.nr XXX ) 01.03.2011 Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse ning andsid 01.03.2011 Tartumaal Ülenurme vallas Tõrvandis üle R. Värvile. Sellega panid Rasim Dadašov ja Rafig Dadašov toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt ning edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Veel arutas maakohus Toomas Valgule esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo, omandas tuvastamata ajal, isikult ja kohas vähemalt 33 g narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest andis: − ajavahemikul 2008 kuni 2010 lõpp vähemalt 30 g narkootilist ainet marihuaanat 1-4 g kogustena Tartu linnas edasi E.B. ile; − ajavahemikul 2011 jaanuar kuni veebruar vähemalt 1 g narkootilist ainet marihuaanat 0,5 g kogustena Tartu linnas edasi K.S. ; − ajavahemikul 2011 jaanuar kuni veebruar vähemalt 2 g narkootilist ainet amfetamiini 1 g kogustena Tartu linnas edasi R.S. ule. Samuti T. Valk omandas 2011 märtsi alguses tuvastamata isikult Tartu linnas vähemalt 20 g narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest: − vähemalt 20 g narkootilist ainet marihuaanat andis tuvastamata ajal, kohas ja viisil edasi E. Kongile; − andis 09.03.2011 Tartu linnas Roopa tänaval vähemalt 0,43 g narkootilist ainet marihuaanat edasi R.J. le; 6 − vähemalt 2,38 g narkootilist ainet marihuaanat hoidis Tartu linnas enese juures, kuni selle 09.03.2011 politsei poolt äravõtmiseni. Sellega pani T. Valk toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasi andmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Ergo Kongit süüdistati selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2011 märtsis Tartumaal Ülenurmes Toomas Valgu käest vähemalt 20 g narkootilist ainet marihuaanat. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo, omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 8,5 grammi narkootilist ainet amfetamiini, millest andis: − ajavahemikul 2010 august kuni 2010 november Tartumaal vähemalt 3 g amfetamiini 1-2 g kogustena edasi M.S. ele; − ajavahemikul 2010 jaanuar kuni 2011 lõpuni Tartu linnas vähemalt 3 g amfetamiini 1 g kogustena edasi S.B. ile; − ajavahemikul 2010 kevad kuni 2011 jaanuar Tartu linnas 2-l korral amfetamiini I.P. ile 0,5 g kogustena. Samuti omandas E. Kongi tuvastamata ajal, kohas ja isikult edasiandmise eesmärgil vähemalt 1,5 g narkootilist ainet marihuaanat, mille andis 2010 septembris vähemalt 0,5 g kogustena Tartu linnas edasi D.L. ile. Sellega pani E. Kongi toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Maakohtu seisukoht Maakohus, hinnanud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et E. Kongi süü temale

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses leidis tõendamist süüdistuses kajastatust väiksemas mahus järgnevates süüdistuse osades: − S.B. ile vähemalt 3 g amfetamiini 1 g kogustena ebaseadusliku edasiandmise süüdistuses oli E. Kongi süü tõendatud 2 g amfetamiini 1 g kogustena edasiandmises; − I.P. ile vähemalt 2,5 g amfetamiini 0,5 g kogustena ebaseadusliku edasiandmise süüdistuses oli E. Kongi süü tõendatud 1 g amfetamiini 0,5 g kogustena edasiandmises; − D.L. ile vähemalt 1,5 g marihuaana 0,5 g kogustena ebaseadusliku edasiandmise süüdistuses oli E. Kongi süü tõendatud 1 g marihuaana 0,5 g kogustena edasiandmises. Ülejäänud süüdistustest tuli T. Valk maakohtu arvates õigeks mõista talle

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses osas, mis käsitles marihuaana väikeses koguses ajavahemikul jaanuar kuni veebruar 2011 Tartu linnas K. Saksale ebaseaduslikku edasiandmist. Ülejäänud süüdistuste osades oli süüdistatavate süü maakohtu hinnangul tõendatud. Maakohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava R. Värvi kaitsja Anu Pärtel, taotledes maakohtu otsuse tühistamist R. Värvile mõistetud karistuse ja vara konfiskeerimise osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega kergendada R. Värvile mõistetavat karistust ja jätta R. Värvi vara konfiskeerimata. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgnevad. 7 Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles, et puuduvad R. Värvi karistust kergendavad asjaolud, märkides, et R. Värv on kohtueelsest menetlusest alates oma süüd tunnistanud. Seega on maakohtu väide kergendavate asjaolude puudumisest ebaõige. Samuti ei ole R. Värv üritanud menetlust takistada. Kaitsja leiab, et tema karistust tuleks kergendada ja see võiks jääda 6-7 aasta juurde. Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et kohtuliku arutamise käigus vähenes R. Värvi süüdistuse maht pea 2/3 ulatuses, mistõttu ka mõistetav karistus peaks olema proportsioonis süüdistuse mahu vähenemisega. Kohtuotsuse osas, milles maakohus konfiskeeris sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ), on kaitsja seisukohal, et see ei kuulunud R. Värvile, vaid Asmo OÜ-le. R. Värv oli vaid auto kasutaja. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta pole R. Värvi ja Asmo OÜ esindaja sellekohaseid ütlusi arvestanud. R. Värv on selgitanud, et laenas auto rentimiseks raha sõpradelt ja tuttavatelt. R. Värvi ütlusi kinnitas ka R. R. , kuid kohus ei arvestanud tema ütlustega. Kaitsja leiab, et kuidagi ei saa väita, et laenatud raha oli ebaseaduslik või saadud kuritegelikul teel. Samuti ei nõustu kaitsja ATV, minimootorratta, televiisori ja fotokaamera konfiskeerimisega. ATV-de osas on R. Värv kinnitanud, et nende ostuks andis raha H. K. ning tema vaid organiseeris. Kohus ei lugenud aga H. K. ütlusi usaldusväärseteks, millega kaitsja ei nõustu. Kaitsja leiab, et ATV ja minimootorrattas kuuluvad H. K. le, kes finantseeris nende ostu. Kollase ATV osas R. Värvil pretensioone pole. Televiisori ja fotokaamera osas on R. Värv seisukohal, et need on omandatud seaduslikult teenitud sissetuleku arvel. Fotoaparaadi osas on R. Värv avaldanud, et see kuulub K. K. ule. Apellatsioonid esitasid ka süüdistatav Rafig Dadašov ja tema kaitsja Roman Levin, kes taotlevad maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada Rafig Dadašov temale

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks, jätta menetluskulud riigi kanda ning Rafig Dadašovi vara konfiskeerimata. Apellantide põhiseisukohad on järgmised. Apellantide hinnangul on kohus viinud kohtuliku uurimise läbi ühekülgselt ja puudulikult. Kohtu järeldused tuginevad enamasti kaudsetel tõenditel ning kohus on esitanud ka rea spekulatiivseid ja oletuslikku laadi järeldusi, mis kaitsja arvates ei saa veenvalt tuleneda uuritud tõenditest. Kohtu seisukohad ei ole kooskõlas asjas uuritud tõenditega ning tõendeid on ebaõigesti hinnatud. Eelneva tulemuseks on Rafig Dadašovi suhtes tehtud põhjendamatu ning piisavalt motiveerimata otsus. Apellantide hinnangul on Rafig Dadašovile esitatud süüdistus täielikult tõendamata ning ta tuleks õigeks mõista. Seoses menetluskuludega märgib kaitsja, et ühestki ekspertiisist ei ilmne tõendeid, mis tõendaksid Rafig Dadašovile inkrimineeritavat kuritegu. Puudub alus Rafig Dadašovilt ekspertiiside maksumuste väljamõistmiseks. Apellandid leiavad, et Rafig Dadašovi elukohast leitud 1195 euro ning tema elukaaslase T.B. kasutuses olnud sõiduauto BMW 528I (reg.nr XXX ) konfiskeerimine on alusetu ning ei tugine seadusel ja asjas uuritud tõenditel. Ka juhul, kui leidnuks tõendamist Rafig Dadašovile süükspandav kuritegu, pole konfiskeerimise kohaldamine põhjendatud. Seejuures on kaitsja hinnangul tõendatud sularaha seaduslik päritolu – Rafig Dadašovi elukaaslase isale kuuluva sõiduauto pantimisel saadi 600 eurot ja ülejäänu andis elukaaslase ema tulevaste pulmade korraldamiseks. Sõiduauto osas on Rafig Dadašov selgitanud, et omandas selle vahetustehingu tulemusena. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et sõiduki registrijärgne omanik on T. V. , s.t kolmas isik. Samas pole maakohus põhjendanud kolmanda isiku vara konfiskeerimise eelduste esinemist käesoleval juhul. Süüdistatava Toomas Valgu kaitsja Anne Vissak esitas samuti apellatsiooni, milles taotleb T. Valgu õigeksmõistmist süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning tema teo ümberkvalifitseerimist

§ 183järgi.

R.S. ule narkootilise aine amfetamiini edasiandmise 8 episoodis taotleb kaitsja T. Valgu täielikult õigeksmõistmist. Eeltoodud taotlustest tulenevalt taotleb kaitsja ka karistuse kergendamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgnevad. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Samuti ei ole kohtuotsust piisavalt põhjendanud ning T. Valk on tunnistatud süüdi konkretiseerimata süüdistuse järgi. Kaitsja leiab, et süüdistus tunnistaja E.B. i puudutavas episoodis on ebakonkreetne ning abstraktne. Süüdistataval ei ole olnud võimalik iga konkreetse inkrimineeritava omandamise, hoidmise ja edasiandmise juhtumi kohta esitada oma vastuväiteid, kuna süüdistusest ei nähtu, millistel kordadel ja kui palju konkreetselt T. Valk narkootilist ainet edasi andis. Samuti on kaitsja seisukohal, et maakohus poleks tohtinud süüdimõistva otsuse tegemisel tugineda tunnistaja E.B. i ütlustele, kuivõrd need olid ebakindlad ja kohati lausa vastuolulised. Kuna T. Valk möönab, et on mõnedel kordadel tunnistajaga koos narkootilist ainet tarvitanud, siis on põhjendatud tema süüditunnistamine

§ 183järgi.

Süüdistust R.J. le 0,43 g marihuaana edasiandmises ning 2,38 g narkootilise aine hoidmises ei ole T. Valk vaidlustanud. Samas ei ole kaitsja arvates tõendatud, et kokku 2,51 g kanepist piisanuks kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, mistõttu nimetatud episoodi tuleb käsitleda narkootilise aine käitlemisena väikeses koguses. 20 g narkootilise aine omandamise ja selle E. Kongile edasiandmise episoodis leiab kaitsja, et narkootilise aine sisaldus on ekspertiisiga kontrollimata ning seega ei ole võimalik teha järeldusi, mitmele inimesele oleks sellest kogusest narkojoobe tekitamiseks piisanud.

1. aasta veebruaris narkootilise aine omandamises ja edasiandmises R.S. ule tuleb T. Valk kaitsja arvates õigeks mõista. R.S. u ütlused ei ole kaitsja hinnangul usaldusväärsed. Muid T. Valki süüd kinnitavaid tõendeid selles episoodis ei ole. Veel leiab kaitsja, et süüdistuses toodud episoode tuleb käsitleda üksikute osategudena ning sellest tulenevalt hinnata narkootilise aine kogust igal juhul eraldi. Maakohtu otsust vaidlustavad ka süüdistatav Rasim Dadašov ja tema kaitsja Heiki Kuningas, taotledes Rasim Dadašovi õigeksmõistmist. Apellantide seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Apellandid leiavad, et maakohtu otsus on motiveerimata ning tugineb kaudsetele tõenditele. Samuti ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine otsusest jälgitav. Maakohus ei ole andnud hinnangut Rasim Dadašovi ütlustele, millised selgitavad süüdistatava viibimiskohti ning langevad kokku jälitusprotokollides kajastatuga. Samuti on süüdistatav selgitanud oma suhtluse põhjuseid R. Värviga. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsuses toodud tõendite analüüsiga, leides, et maakohus on jälitustoimingutega kogutud tõendeid otsuses täiendanud omapoolsete märkustega, moonutades teksti ja selle mõtet. Selline tõendite analüüs ei ole lubatud. Samas pole maakohus oma järeldusi põhjendanud. Seoses kinnastelt leitud Rasim Dadašovi DNA-ga märgib kaitsja, et on loomulik, et kinnastel on kinnaste omaniku DNA-d. Maakohtu oletused, milleks kindaid võidi kasutada, on seejuures kunstlikud ning esitatud süüdistuse toetamiseks. Prügikottidega seonduvalt toob kaitsja esile asjaolu, et ekspertiisiakti kohaselt olid Rasim Dadašovi köögist ära võetud prügikottide rullist pärit ka R. Värvilt äravõetud kilekotid. Kui kohus tahtis väita, et kogu kilekottide rull oli Rasim Dadašovi oma ning viimane andis sellest rullist pärit kotis üle narkootilise aine, pidanuks R. Värvi juurest leitud kilekotil olema Rasim Dadašovi DNA, mida aga ei olnud. Põhjus on see, et R. Värv andis prügikotid Rasim Dadašovile, rebides rullist mõned endale. Sellepärast oligi neil kottidel ainult R. Värvi DNA. Maakohus aga ei ole soovinud seda vastuolu lahendada. 9 Samuti jääb kaitsja hinnangul selgusetuks maakohtu järeldus vendade Dadašovite kooskõlastatult ja ettevaatlikult tegutsemise kohta. Seejuures märgib kaitsja, et kohtu siseveendumus ei saa tugineda vaid oletustele. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud konfiskeerimist. Nii on sõiduauto Citroen Xsara registreerimistunnistus välja antud 19.10.
2. Süüdistuse järgi toimus narkootikumide käitlemine alates 08.12.
3. Süüdistatava Rasim Dadašovi ütluste kohaselt soetas ta kõnealuse auto varasema sõiduauto BMW müügist saadud raha eest. Sülearvuti Acer Aspire omandiõiguse kohta on kaitsja arvates piisavalt tõendeid. Asjaolu, et S.D. pole kohtus ütlusi andnud, ei tee olematuks tema kinnitust arvuti omandiõiguse kohta. Arvuti ostmisel ei kirjutata arvele ostja nime. Ei ole ka mõeldav, et iga ostu korral peaks arvele ostja nime märkima. Maakohtu otsusega ei olnud rahul ka kolmanda isiku OÜ Asmo esindaja Margo Normann, vaidlustades kohtuotsust sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ) konfiskeerimise osas ning taotledes sõiduki tagastamist OÜ-le Asmo. Esindaja leiab, et maakohtu motiividest sõiduauto Audi A6 konfiskeerimise osas ei selgu, kas konfiskeeritud on R. Värvi või kolmanda isiku Asmo OÜ vara – maakohus on viidanud nii

§ 832lg 2 p-le 1 kui ka § 832 lg-le 1.

Samuti on maakohus teinud viited

§ 832lgtele 3 ja 4, mis jääb esindajale aga arusaamatuks.

Nimelt, kui kohus lähtub eeldusest, et vara kuulub kolmandale isikule Asmo OÜ-le, siis

§ 832

lg 2 p 1 eeldab selgelt asjaolu, et vara kuulub kolmandale isikule ja on viimase poolt omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel. Asmo OÜ ei ole konfiskeeritud sõiduautot omandanud R. Värvilt või omandamisel kasutanud R. Värvi rahalisi vahendeid. Asmo OÜ oli lepingu sõlmimisel ja on ka praegu sõiduauto omanik. Seega on kohtu viited

§ 832lg-tele 2, 3 ja 4 täiesti ainetud.

Esindaja hinnangul on kohtuotsus motiveerimata, kuivõrd kohus ei ole andnud hinnangut Asmo OÜ ja R. Värvi õigussuhte aluseks olevale rendilepingule. Sõlmitud rendilepingu kohaselt pidi auto omandiõigus R. Värvile üle minema alles müügihinna täielikul tasumisel. Hinna mittetasumise tõttu on rendileandja 04.03.2011 lepingust taganenud ning nõudnud sõiduki tagastamist. Tagastamisnõude esitamisel oli Asmo OÜ endiselt sõiduki omanik ja on seda autoregistrikeskuse andmetel siiani. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, nende kaitsjad, prokuröri ning tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada sülearvuti Acer Aspire 5734Z ning sõiduauto Audi A6 konfiskeerimise osas. Muus osas jätta ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Rasim Dadašovi ja Rafig Dadašovi süüdistus 1,224 kilogrammi narkootilise aine amfetamiini käitlemises. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on menetlusõiguses kinnistunud arusaam, et apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama kohtuasja teistkordne käsitlemine teises 10 kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Seega kriminaalasja arutamine teise astme kohtus ei ole maakohtus toimunud kohtumenetluse (täiemahuline) dubleerimine. Taoline arusaam määrab ka ära kas üldse ja millisel määral peab ringkonnakohus peatuma apellatsioonis esitatud argumentidel ja mis on maakohtu otsuses juba (teise astme kohtu hinnangul) piisava põhjalikkusega käsitlemist leidnud. Eeltoodust tuleneb, et ringkonnakohtu lahend ei pea sisaldama vastuseid kõigile argumentidele, mida apellant on pidanud vajalikuks esitada. Otsuses nr 3-1-1-92-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et apellatsioonis tõstatatud küsimustele vastamata jätmisel rikub ringkonnakohus süüdistatavate kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes. Samas on selles otsuses kriminaalkolleegium leidnud, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid neile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras võimaldab KrMS § 342 lg 3 p 1 piirduda ringkonnakohtul üksnes omapoolsete põhjenduste lisamisega. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks. Ringkonnakohus käsitlebki käeolevas kuriteoepisoodis esitatud apellatsioone nimelt ülaltoodud põhimõtetest lähtudes. Apellatsioonides leiavad süüdistatavad Rafig ja Rasim Dadašov ja nende kaitsjad, et süüdistatavate poolt narkootikumide üleandmine R. Värvile ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega kinnitamist leidnud ning kohtu sellekohane järeldus on oletuslik. Kaitsjad leiavad, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtki otsest tõendit, mis kinnitaksid süüdistatavate poolt narkootikumide üleandmist R. Värvile ning ka kaudsete tõendite kogum pole küllaldane tegemaks tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Ringkonnakohus süüdistatavate ja kaitsjate taolise väitega ei nõustu ning leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid, eelkõige aga jälitustoimingute käigus kogutu, lubavad tõsikindlalt väita, et Rafig ja Rasim Dadašov olid isikuteks, kes 1.märtsil 2011 andsid R. Värvile üle süüdistuses märgitud koguses narkootilist ainet amfetamiini. Apellatsioonides on süüdistatavate kaitsjad leidnud, et jälitustoimingute protokollides kajastuvatest Rasim ja Rafig Dadašovi ning Rasim Dadašovi ja R. Värvi vahelistest telefonivestlustest ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust nagu toimunuksid nimetatud vestlused narkootikumide edasiandmise teemal. Ringkonnakohus nendib, et eraldivõetult ei anna apellatsioonides viidatud telefonivestlused tõepoolest alust väiteks nagu toimunuks nimetatud vestlused narkootikumide ja nende edasiandmise teemal. Samas, hinnates nimetatud telefonivestlusi kogumis ning asetades need konteksti teiste kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaoludega, saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et nimetatud vestlused kajastasid nimelt narkootikumide edasiandmist ja sellega seonduvat. Lähtudes Rasim ja Rafig Dadašovile esitatud süüdistuses märgitust, mille kohaselt toimus süüdistatavate poolt narkootikumide üleandmine 1.märtsil 2011, on eelkõige tähelepanuvääriv 23.veebruaril 2011 kell 13.47 toimunud telefonivestlus Rasim Dadašovi ja R. Värvi vahel. Vestluses tunneb R. Värv huvi, kas on midagi ning Rasim Dadašov vastab talle, et praegu mitte ja et ta kakskümmend minutit tagasi helistas. Samas soovitab Rasim Dadašov R. Värvil mitte muretseda ning kinnitab, et R. Värv on neil meeles. 11

1. veebruaril 2011 kell 11.46 toimunud telefonivestluses tunneb R. Värv taaskord huvi, kas Rasim Dadašovil on häid uudiseid. Viimane vastab, et hetkel veel uudiseid ei ole. R. Värv kurdab edasiselt Rasim Dadašovile, et talle käiakse juba kogu aeg pinda, on nõudlus. Rasim Dadašov lubab õhtul helistada ning siis R. Värvile tagasi helistada. Seejärel arutlevad süüdistatavad teemal kuidas saavad teksad halvad olla ning Rasim Dadašov vastab R. Värvi sellesisulisele küsimusele, et ta ei tea, lisades, et seepärast neid müüaksegi 25 krooni eest. R. Värv teeb Rasim Dadašovile küsimuse vormis ettepaneku, et ehk võtta pool. Rasim Dadašov leiab, et kas on mõtet üle hüpata. Jutuajamise lõpetuseks kurdab R. Värv veelkord, et ta ei jõua enam vastata, et ei ole, ei ole ja tal on sellest küsimustele vastamisest juba siiber. Rasim Dadašov aga vastab R. Värvile, et täna midagi ei tule, kuid homme tuleb inimene, me saame temaga kokku, ja nad hakkavad vaatama. R. Värv avaldab lootust, et homme saab siis ehk kõik jonksu ning teatab, et ei häiri Rasim Dadašovit paar päeva.
2. veebruaril 2011 kell 19.34 helistab R. Värv Rasim Dadašovile ja tunneb huvi, mis värvi on telekate korpus. Kas selline nagu varem oli või võivad olla valged. Rasim Dadašov vastab esitatud küsimusele, et mitte selline, kuid normaalne. R. Värv tunneb huvi kui palju Rasim Dadašov neid talle toob ning viimane vastab, et on kaks telekat ja ühe tahab ta endale panna. Rasim Dadašov küsib R. Värvilt kas viimasel on ühte vaja ning selgitab, et seal on üks suur, normaalne televiisor ja ka kaks väikest. R. Värv avaldab, et ta võtaks ise heameelega kaks. Rasim Dadašov lubab R. Värvile, et võimaluse korral annab ta R. Värvile ühe väikese teleka ka. R. Värv aga vastab, et mida suurem, seda parem, seda rohkem ta raha teenib.
3. veebruaril 2011 kell 13.17 toimunud telefonikõnes teatab R. Värv Rasim Dadašovile, et tal on 1300 eurot ning Rasim Dadašov avaldab talle selle eest tunnustust. Ringkonnakohus leiab, et ülakirjeldatud vestluste sisust saab teha tõsikindla järelduse, et vesteldi nimelt narkootikumidest, mitte aga teksadest ega televiisoritest, nagu väidetakse apellatsioonides. Ringkonnakohtu arvates annavad taoliseks järelduseks aluse vestluste tervikanalüüs. 23.veebruaril 2011 toimunud vestluses soovib R. Värv teada kas on „midagi“. Mis see „midagi“ on, mida R. Värv soovib, vestlusest otseselt ei selgu, kuid Rasim Dadašovi vastusest on arusaadav, et tema teab, mida R. Värv soovib (praegu ei ole). Toodud jutuajamisest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et mõlemad vestluses osalenud teavad, mis see „midagi“ on.
4. veebruaril 2011 soovib R. Värv taaskord Rasim Dadašovilt teada saada, kas on häid uudiseid ning kurdab, et temalt kogu aeg küsitakse ning on nõudlus. Kuigi ka nimetatud vestlusest otsesõnu ei selgu, mida R. Värvilt soovitakse ning mille järgi on nõudlus, leiab ringkonnakohus, et see „midagi“ ei ole teksaspüksid ega televiisorid. R. Värv pole maakohtu istungil andnud ütlusi, nagu oleks ta Rasim Dadašovilt soovinud osta või saanud edasimüümiseks teksaspükse või televiisoreid. Rasim Dadašovi kohtus antud ütluste kohaselt viis ta R. Värvile edasimüümiseks vaid kaks paari teksaspükse ja pakkus talle ka televiisorit, kuid viimast ta R. Värvile viinud ei ole. Arvestades R. Värvi telefonivestluses avaldatut, (küsitakse kogu aeg, on nõudlus), ei ole ringkonnakohtu arvates loogiline, et see mida R. Värvi käest nõuti, oleksid teksaspüksid või televiisorid, sest R. Värv ei tegelenud teksapükste ega televiisorite müügiga. Samas ei ole eluliselt usutav, et nimetatud esemete järgi oleks olnud taoline nõudlus, mis oleks sundinud R. Värvi järjekindlalt taotlema Rasim Dadašovilt teksaspükste või televiisorite toimetamist talle. Pealegi on Rasim Dadašov ise kinnitanud, et ta on R. Värvile edasimüümiseks andnud vaid kaks paari teksaspükse ning isegi kui oletada, et R. Värv need maha müüs, ei saanud see tekitada taolist nõudlust Rasim Dadašovi kaudu saadavate teksaspükste järgi. 12 Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et
5. veebruaril 2011 toimunud telefonivestluses teeb R. Värv Rasim Dadašovile ettepaneku võtta pool „millestki“. Ringkonnakohtu arvates pole võimalik võtta pool teksaspükstest või televiisorist ning kumbki süüdistatavatest pole väitnud, et vestlus toimus teksaspükste või televiisorite partiide kohta. Märkimisväärne on ka R. Värvi poolt
6. veebruaril 2011 toimunud telefonivestluse käigus esitatud küsimus televiisorite korpuse värvi kohta. Nimelt soovib R. Värv teada, kas televiisorite korpused on nagu varem või valget värvi. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks milliste varasemalt saadud televiisorite korpuste värvi kohta R. Värv oma küsimuse esitas, sest ei tema ise ega ka Rasim Dadašov pole kunagi väitnud, nagu oleks R. Värv saanud Rasim Dadašovilt televiisoreid.
7. veebruaril teatab R. Värv Rasim Dadašovile, et tal on 1300 eurot.
8. märtsil 2011 kell 10.57 helistas Rasim Dadašov Rafig Dadašovile ja küsis kuidas viimasel läheb. Rafig Dadašov luba tagasi helistada ning teatab, et tal läheb pärast mõistust vaja. Seejärel küsib Rasim Dadašov Rafig Dadašovilt kas täna ja viimane teatab, et ja. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatud vestlusest teha ühese järelduse, et Rasim ja Rafig Dadašov lepivad kokku, et täna, s.o
9. märtsil 2011, minnakse koos kusagile. Tähelepanuvääriv on ringkonnakohtu arvates asjaolu, et Rasim Dadašov küsib Rafig Dadašovilt, millal minnakse. Ringkonnakohtu arvates saab taolisest küsimusest teha järelduse, et otsustajaks, millal minnakse, oli nimelt Rafig Dadašov. Varjatud jälgimise protokollist nähtuvalt sõitsid Rasim ja Rafig Dadašov 1.märtsil 2011 Tallinnast Tartu maakonda Tõrvandi alevikku, kus Ringtee 1 asuva maja juures väljus Rafig Dadašov kell 20.54 autost. Seejärel liikus Rafig Dadašov jalgsi Ringtee 4 asuva maja suunas ning sõidukit juhtinud Rasim Dadašov jätkas sõitu, peatudes Ringtee 4 asuva maja juures. Sõidukist väljus Rasim Dadašov, läks Ringtee 4 asuva maja trepikoja ette, kus asub korter 35 ning helistas mobiiltelefoniga. Jälitusprotokollist nähtuvalt on Rasim Dadašov
10. märtsil 2011 kell 20.57 helistanud R. Värvile ning soovinud, et viimane ta korterisse lubaks. Ülalesitatuga on tõendamist leidnud, et Rasim Dadašov kohtus
11. märtsil 2011 kella 20.57 ja 21.03 vahel R. Värviga. Nimetatud asjaolude osas ei ole kriminaalasjas ka vaidlust. Vaidlust ei ole ka selles, et
12. märtsil 2011 kell 21.50 alanud R. Värvi korteri läbiotsimise käigus leiti viimase elukohast 1124 grammi narkootilist ainet, milles oli 98.83 grammi amfetamiini. Vaidlusaluseks küsimuseks käsitletavas kuriteoepisoodis on asjaolu, kas R. Värvi korterist leitud narkootilise aine andis R. Värvile üle Rasim Dadašov. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Ülalesitatud telefonivestlustest järeldub üheselt, et vähemalt alates
13. veebruarist 2011 taotleb R. Värv Rasim Dadašovilt „midagi“ mille järele on nõudlus.
14. veebruariks 2011 on R. Värv saanud teadlikuks, et see „midagi“, mida ta Rasim Dadašovilt järjekindlalt soovis, on viimasel olemas. Vastasel korral puudunuks R. Värvil vajadus uurida selle „millegi“ värvuse kohta ning juhul kui seda „midagi“ ei oleks Rasim Daašovil olnud, ei oleks viimane saanud vastata, et värvus on normaalne ja loomulikult mitte selline nagu varem.
15. veebruaril 2011 teatab R. Värv Rasim Dadašovile, et tal on 1300 eurot kogutud ning järgmisel päeval, s.o
16. märtsil 2011 sõidavad Rasim ja Rafig Dadašov R. Värvi elukohta. Rasim Dadašov kohtub
17. märtsil 2011 ajavahemikul 20.57 kuni 21.03 R. Värviga ning 21.50 alanud läbiotsimise käigus leitakse R. Värvi korterist narkootikume. 13 Seega, vähemalt alates
18. veebruarist 2011 soovib R. Värv järjekindlalt Rasim Dadašovilt „midagi“ saada mille järele on nõudlus ja uurib selle värvuse kohta. Saades teada, et see „midagi“ on Rasim Dadašovil olemas, teatab R. Värv viimasele, et tal on 1300 eurot olemas. Juba järgmisel päeval sõidavad Rasim ja Rafig Dadašov R. Värvi elukohta ja pärast nende lahkumist leitakse R. Värvi elukohast suur kogus narkootikume. Ringkonnakohus leiab, et taolised kokkulangevused ei saa olla juhuslikku laadi, vaid viitavad üheselt süüdistatavate sihipärasele ja kokkulepitud tegevusele. Apellatsioonides on leitud, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber kaitseväite, nagu ei võinuks R. Värvi korterist
19. märtsil 2011 leitud narkootikumid olla seal juba enne Rasim Dadašov külaskäiku. R. Värv on kohtuistungil väitnud, et narkootikumid toodi talle umbes kaks tundi enne tema kinnipidamist. Tooja(te) nime(sid) ta enda julgeolekukaalutlustel ei avalda. Ringkonnakohus leiab, et sääraselt käitudes asus R. Värv enese ja kaassüüdistatavate aktiivsele kaitsele. Ringkonnakohus leiab, et R. Värv, esitades kohtule kaitseversiooni, nagu toonuks narkootikumid
20. märtsil 2011 talle keegi kolmas(ndad) isik(ud), peab ta ka selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul R. Värv esitatud kaitseversiooni kontrollimiseks kohtule mingeid andmeid aga esitanud ei ole. Kuivõrd R. Värv ei ole loonud reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, jäävad tema ütlused paljasõnalisteks ning seetõttu pole ka alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuste kasuks. Samas nähtub Rasim Dadašovi ja R. Värvi vahel peetud telefonikõnedest üheselt, et R. Värv taotleb korduvalt nimelt Rasim Dadašovilt „millegi“ saamist. Rasim Dadašov on selleks isikuks kes sõidab
21. märtsil 2011 koos Rafig Dadašoviga Tallinnast R. Värvi elukohta ja kohtub viimasega. Nimelt pärast Rasim Dadašovi ja R. Värvi lühiajalist kohtumist aga leitakse R. Värvi korterist narkootikumid. Rasim Dadašovi ja tema kaitsja väited, nagu oleksid süüdistatavad omavahelistes telefonivestlustes käsitlenud nende vahelist võla probleemi ning
22. märtsil 2011 käiski Rasim Dadašov R. Värvilt võlga tagasi saamas, loeb ringkonnakohus palajasõnalisteks. Taoliseks järelduseks annab aluse süüdistatavate vahel toimunud vestluste analüüs. Telefonivestlustest nähtub üheselt, et R. Värv on see, kes järjekindlalt soovib Rasim Dadašovilt „midagi“ saada Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks, miks pidanuks R. Värv Rasim Dadašovilt „midagi“ soovima, kui tegelikult oli süüdistatavate versiooni kohaselt hoopis tema Rasim Dadašovile raha võlgu. Mõistetamatuks jääb seegi, miks pidi Rasim Dadašov, juhul kui tegemist oli süüdistatavate vahelise võlasuhtega, helistama kolmandatele isikutele (
23. ja
24. veebruaril 2011 toimunud vestlused). Tähelepanu väärib siinjuures ka asjaolu, et üheski ülalesitatud vestlustest, ei maini süüdistatavad kordagi võlga või sellega seonduvat. Ringkonnakohus leiab, et eluliselt ei ole usutav ka Rasim Dadašovi väide nagu sõitnuks ta
25. märtsil 2011 Tallinnast Tartusse sooviga osta tundmatult isikult oma õele sünnipäevakingiks mobiiltelefon. Ringkonnakohtu jaoks on väheveenev, et isik sõidaks Tallinnast Tartusse selleks, et osta Tartust mobiiltelefoni, kui seda on võimalik soetada ilma suurema vaevata ka Tallinnast. Seda enam, et isik kellelt soovitakse mobiiltelefoni osta on Rasim Dadašovi jaoks tundmatu. Samas ei kontrolli Rasim Dadašov eelnevalt, kas varasem kokkulepe mobiiltelefoni müügiks on jõus ja kas isikul on üldse võimalik nimetatud kuupäeval kokkulepitud kohta tulla. 14 Apellatsioonides leitakse, et R. Värvi korterist leitud kilekottide (milles asus narkootikum) pärinemine samast kilekottide partiist, mis leiti Rasim Dadašov korterist, ei ole seostatav Rasim Dadašov poolt narkootikumide üleandmisega R. Värvile. Ringkonnakohus taolise väitega ei nõustu. Isegi juhul kui lähtuda R. Värvi ja Rasim Dadašovi kaitseversioonist, nagu oleks R. Värv andnud kilekotid mõni aeg varem Rasim Dadašovile pakendamiseks, jääb mõistetamatuks, kuidas sattusid R. Värvi korterist ja Rasim Dadašovi korterist leitud ja samast partiist pärit kilekotid kolmanda isiku kätte, kes kaitseversiooni kohaselt tõi R. Värvile
26. märtsil 2011 narkootikumid. Asjaolu, et R. Värv oleks pärast narkootikumide saamist need omakorda pakendanud tema korteris olnud musta värvi kilekotti, süüdistatav aga avaldanud ei ole. Siinjuures nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt väljendatud seisukohaga, et ainuüksi Rasim ja Rafig Dadašovi DNA mitteesinemine R. Värvi korterist leitud prügikottidel, ei välista nende süüd narkootilise aine käitlemisel Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud kaudsed tõendid moodustavad taolise kaudsete tõendite kogumi, mis lubab tõsikindlalt väita, et see „midagi“ mida R. Värv Rasim Dadašovilt telefonivestlustes soovis, olid narkootikumid ning Rasim ja Rafig Dadašov olid isikuteks, kes R. Värvi poolt soovitud narkootikumid
27. märtsil 2011 toimetasid Tallinnast Tõrvandisse, kus Rasim Dadašov need R. Värvile üle andis. Rafig Dadašovi kaitsja leiab apellatsioonis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud Rafig ja Rasim Dadašovi ühine ja kooskõlastatud ning eesmärgistatud käitumine. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja nimetatud väide on alusetu. Maakohus on kohtuotsuses välja toonud asjaolud, millistele tuginedes kohus leidis, et Rafig ja Rasim Dadašov tegutsesid narkootikumide käitlemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlema isiku roll narkootikumide üleandmisel R. Värvile oli oluline. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Tallinnast Tõrvandisse sõitsid Rafig ja Rasim Dadašov koos, kusjuures sõidu suhtes lepiti kokku samal päeval. Rafig ja Rasim Dadašovi
28. märtsil 2011 kell 10.57 toimunud telefonivestlusest saab teha järelduse, et sõidu toimumise üle otsustajaks oli nimelt Rafig Dadašov, sest nimelt tema kinnitab Rasim Dadašovile, et sõidetakse täna, s.o
29. märtsil
30. Ka saab toimunud vestlusest järeldada, et süüdistatavad teavad, milleks on vaja sõita ja kuhu on vaja sõita. Ringkonnakohtu arvates oleks ebaloogiline, et juhul kui Rafig Dadašov poleks sõidu eesmärki ja sihtkohta teadnud, poleks ta selle vastu kas või põgusatki huvi tundnud. Rafig Dadašovi teadlikkusest veetavatest narkootikumidest ja soovist need üle anda R. Värvile, kinnitab ka Rafig ja Rasim Dadašovi käitumine Tõrvandis, R. Värvi elukoha lähedal. Jälitusprotokollist nähtuvalt peatas Rasim Dadašov enne R. Värvi elukohta jõudmist sõiduki, Rafig Dadašov väljus sellest ning liikus jalgsi R. Värvi elukoha suunas. Rasim Dadašovi sisenemisel R. Värvi elukoha trepikotta, sisenes sinna korraks ka Rafig Dadašov ning sealt väljumisel jätkas R. Värvi maja juures kõndimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Rafig Dadašovi taoline käitumine oli tingitud vajadusest tagada narkootikumide üleandmise ohutus ning minimaliseerida tabamise ohtu. 15 Ülalesitatust saab aga ringkonnakohtu arvates teha ühese järelduse, et Rafig Dadašov oli teadlik narkootikumide olemasolust ja selle üleandmise soovist R. Värvile, mida Rasim Dadašov ka tegi. T. Valgu süüdistus narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. T. Valgu kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja T. Valgu süüditunnistamist E.B. i, R.J. ja E. Kongi kuriteoepisoodides

§ 183

järgi ja seda põhjusel, et kriminaalasjas ei ole nimetatud kuriteoepisoodides tuvastamist leidnud narkootilise aine tegelik kogus. R.S. ule narkootilise aine amfetamiini edasiandmise episoodis taotleb kaitsja T. Valgu täielikult õigeksmõistmist. T. Valgu süüdistus E.B. ile 30 grammi narkootilise aine marihuaana edasiandmises. Vaidlustatud kuriteoepisoodis leiab kaitsja esmalt, et T. Valgule esitatud süüdistus on ebakonkreetne ning taoline ebakonkreetsus võis kaasa tuua kaitseõiguse rikkumise. Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, määrates ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa, ning märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Ringkonnakohus leiab, et just materiaalõigusest tuleneva kuriteokoosseisu olemus (koosseisutüüp, selles sisalduvate üksikute tunnuste laad jne) määrab ära nõuded sellele, millises ulatuses ja viisil tuleb süüdistuses süüdistatava käitumist kirjeldada, s.t esitada faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Käesolevas kuriteoepisoodis süüdistatakse T. Valku selles, et ajavahemikul 2008 kuni 2010 lõpp andis ta vähemalt 30 grammi narkootilist ainet marihuaanat 1-4 grammiste kogustena Tartu linnas edasi E.B. ile. Lähtudes

§ 184teokoosseisust ning kõrvutades seda T.

Valgule esitatud süüdistusega leiab ringkonnakohus, et esitatud süüdistuses on piisava selguse ja täpsusega ära toodud kõik faktilised asjaolud, mis olid T. Valgu karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Nii on T. Valgule esitatud süüdistuses ära näidatud teo toimepanemise aeg ja koht. Ka on süüdistuses ära näidatud kuriteo objekt, s.o narkootiline aine marihuaana ning selle kogus 30 grammi. Süüdistuses on äranäidatud millises

§ 184lg 1 toodud osateos T.

Valku süüdistatakse – narkootilise aine edasiandmises. Seega kajastuvad ringkonnakohtu arvates T. Valgule esitatud süüdistuses kõik faktilised asjaolud, mis olid eelduseks tema vastutusele võtmiseks narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõsikindlalt tuvastamist leidnud T. Valgu poolt E.B. ile edasiantud marihuaana kogus. Kaitsja leiab, et E.B. i sellekohased ütlused ei ole vastuolude tõttu nendes, usaldusväärsed. Vastuoluna toob kaitsja välja asjaolu, et E.B. ei osanud nimetada täpset ajavahemikku, millal ta T. Valgult narkootilist ainet omastas ja kui suur oli omastatu kogus. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. 16 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on E.B. kinnitanud, et on ostnud T. Valgult narkootilist ainet kanepit. E.B. on andnud ütlusi, et kanepi omandamine T. Valgult toimus mitme aasta vältel ja umbes 15 kuni 25 korda 1-3 grammi kaupa. Kaitsja täpsustavale küsimusele kohtuistungil, millal E.B. siiski T. Valgult kanepit omastas, on E.B. kinnitanud, et ajavahemikul 2008 kuni

1. Kaitsja küsimusele, miks E.B. on maininud aastat 2011, on tunnistaja selgitanud, et T. Valgult võis ta kanepit viimast korda saada kas 2010 lõpus või 2011 alguses. Kuivõrd tunnistaja on kohtuistungil üheselt kinnitanud, et ajavahemik, mil ta omastas T. Valgult kanepit, oli 2008 kuni 2010, siis puuduvad ringkonnakohtu arvates tema ütlustes vastuolud, mis muudaksid tema ütlused ebausaldusväärseteks. Siinjuures jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kaitsja väide, nagu muudaks E.B. i ütlused ebausaldusväärseks asjaolu, et ajavahemikul
2. veebruar kuni
3. november 2008 ei saanud T. Valk E.B. ile kanepit edasi anda kuna viibis nimetatud ajal kinnipidamiskohas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole T. Valku ajavahemikul
4. veebruar kuni
5. november 2008 E.B. ile kanepi üleandmises süüdistatudki. Samas leiab ringkonnakohus, et E.B. i poolt aastaarvu 2008 nimetamine, ei tähenda veel seda, et ta peaks silmas kaitsja poolt nimetatud ajavahemikku. See, et tunnistaja ei suuda konkretiseerida, millal ta T. Valgult esimest korda kanepit sai, on ringkonnakohtu arvates seletatav aga möödunud ajaga. Arvestades E.B. i kohtus antud ütlusi, et T. Valgult sai ta narkootilist ainet 15-25 korral 1-3 grammi kaupa, siis puudub ringkonnakohtul ka alus kahelda E. B. i väites, et ta võis T. Valgult saada kokku 30 grammi kanepit. Apellatsioonis on kaitsja väitnud, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud, mitmele isikule piisab E.B. ile edasiantud marihuaana kogusest narkootilise joobe tekitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja etteheide on põhjendamatu.
6. juuni 2011 kuupäevaga dateeritud Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks 5-10 grammist kanepist (marihuaanast). Seega ületas T. Valgu poolt E.B. ile edasiantud marihuaana kogus tunduvalt narkootilise aine koguse, mis on vajalik kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks. T. Valgu süüdistus R.J. le 0,43 grammi marihuaana üleandmises ja süüdistus 2,38 grammi marihuaana enda juures hoidmises. R.J. kuriteoepisoodis ei ole vaidlust selles, et T. Valk andis viimasele üle 0,43 grammi kanepit. Ka ei ole vaidlust selles, et T. Valk hoidis enda juures 2,38 grammi kanepit, mis politsei poolt temalt ära võeti. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et nimetatud kuriteoepisoodides äratoodud narkootilise aine kogustest, s.o 0,43 grammist ja 2,38 grammist marihuaanast ei piisa 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks ning seetõttu tuleb nimetatud kuriteo episoode käsitleda väikeses koguses narkootikumide käitlemisena. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline väide on põhjendamatu. T. Valgule esitatud süüdistusest nähtuvalt on T. Valk käidelnud ebaseaduslikult narkootilist ainet ajavahemikul 2008 kuni
7. märts
8. Seejuures on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et nimetatud ajavahemikul andis süüdistatav korduvalt narkootilist ainet edasi erinevatele isikutele ning hoidis seda ebaseaduslikult enda juures. 17 Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas tuvastamist leidnud narkootilise aine edasiandmise ja hoidmise juhtumid annavad alust rääkida T. Valgu poolt narkootiliste ainete süstemaatilisest käitlemisest ning tema tegevus moodustas ühtse terviku, mis oli kantud ühtsest tahtlusest. Arvestades eeltoodut nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu otsustusega, et T. Valgu käitumist narkootikumide käitlemisel tuleb vaadelda jätkuva kuriteona. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites leidnud, et lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest, kui kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et narkootikumide müüja käitumine moodustab terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eraldada. Karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide käitleja tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ülalesitatud seisukohast tuleneb, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184

mõttes, mille kõrval isiku käitumist

§ 183järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule.

Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus T. Valgu käitumise kvalifitseerimiseks nimetatud kuriteoepisoodides

§ 183järgi.

T. Valgu süüdistus 20 grammi marihuaana üleandmises E. Kongile. Apellatsioonis leiab kaitsja, et T. Valgu poolt 20 grammi marihuaana üleandmine E. Kongile tuleks kvalifitseerida

§ 183järgi.

Oma taotlust põhjendab kaitsja asjaoluga, et kuivõrd nimetatud episoodis ei ole narkootilise aine sisaldus üleantud kanepis kindlaks tehtud, pole ka võimalik teha järeldusi, mitmele isikule oleks sellest piisanud narkojoobe tekitamiseks. Käsitletavas kuriteoepisoodis ei ole vaidlust selle üle, et T. Valk andis E. Kongile üle 20 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab samuti, et T. Valgu ja E. Kongi väited üleantud kanepi halva kvaliteedi osas pole veenvad ning eluliselt ustavad. Mõlemad süüdistatavad tegelesid süüdistuses märgitud ajaperioodil narkootikumide müümisega. Seega oli nende jaoks ka oluline, et narkootikumid, mida nad edasi andsid, oleksid piisava kvaliteediga, sest vastasel korral tekkinuks neil probleeme narkootikumide ostjatega. Ringkonnakohtu jaoks ei ole usutav, et T. Valk, olles pikemat aega tegelenud marihuaana edasimüümisega, ostaks tundmatult isikult 20 grammi marihuaanat, makstes 1 grammi eest 10 eurot, s.o märkimisväärse summa, ja jäetakse seejuures ostetud narkootikumide kvaliteedi kontrollimata. Samas jääb arusaamatuks, miks pidanuks E. Kongi T. Valgult edasimüümiseks vastu võtma 20 grammi marihuaanat, kontrollimata selle kvaliteeti. Samas on süüdistatavad sõlminud kokkuleppe, et narkootikumide müügist saadud raha saab T. Valk ning kui narkootikume ei õnnestu maha müüa, siis see tagastatakse T. Valgule. Põhjendamatu on kaitsja etteheide, et üleantud kanepis pole kindlaks tehtud narkootilise aine sisaldust. Kanepi näol on tegemist loodusliku narkootikumiga ning seda ei segata mingi muu kõrvalainega. Pealegi pole üleantud kanepit kätte saadud selle äratarvitamise tõttu ning seega puudus menetlejal ka reaalne võimalus ekspertiisi läbiviimiseks. 18 Samas puudub ringkonnakohtul igasugune alus arvamuseks, et T. Valgu poolt E. Kongile üleantud kanepi tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületanuks 0,2 %, millisel juhul vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadusele ei ole tegemist narkootikumiga. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus süüdistatava väited üleantud kanepi madala kvaliteedi osas rajanevad vaid T. Valgu subjektiivsele arvamusele ning sellesisulised ütlused pole ka eluliselt usutavad, puudub alus kahelda ka asjaolus, et T. Valgu poolt üleantud 20 grammist marihuaanast piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. T. Valgu süüdistus narkootilise aine amfetamiini omandamises ja 2011 veebruaris R.S. ule edasiandmises. Käsitletavas kuriteoepisoodis taotleb kaitsja T. Valgu õigeksmõistmist põhjendusel, et tunnistaja R.S. u ütlused ei ole usaldusväärsed ning kohtul tulnuks tema ütlused tõendite hulgast välja jätta. Oma sellekohast väidet põhjendab kaitsja diametraalsete erinevustega tunnistaja kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlustes. Kriminaalasja materjalidest nähtub tõepoolest, et R.S. on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et omandas süüdistuses märgitud ajavahemikul T. Valgult kahel korral 1 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Kohtuistungil muutis R.S. oma ütlusi narkootilise aine liigi osas, väites, et omandas T. Valgult kahel korral narkootilist ainet amfetamiini. Oma ütluste muutmist selgitas R.S. asjaoluga, et kohtueelsel uurimisel ta ei soovinud seostada ennast amfetamiini tarvitamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes on korduvalt asutud seisukohale, et juhul kui isiku kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlustes esinevad diametraalselt erinevused ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu tuleks R.S. u poolt oma ütluste muutmist narkootikumide liigi osas, vaadelda T. Valgu süüküsimuse otsustamise aspektist lähtuvalt, kui diametraalselt erinevaid ütlusi. Kohtuistungil on R.S. jäänud oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde selles, et ta on T. Valgult omandanud kahel korral narkootikume, kokku 2 grammi. Ka on tunnistaja sarnaselt varemantud ütlustega kinnitanud, et omastas narkootikumid 2011 jaanuarisveebruaris Tartus. Seega on R.S. järjekindlalt kinnitanud narkootikumide omastamist T. Valgult ning ainuüksi narkootikumide liigi osas oma ütluste muutmine, ei ole ringkonnakohtu arvates vaadeldav taolise diametraalese erinevusena, mis tingiks R.S. u ütluste ebausaldusväärsuse. Pealegi loeb ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, usutavateks ka R.S. u poolt esitatud oma ütluste muutmise põhjendused. Ühiskonnas omaksvõetud hoiakutes loetakse kanepit tõepoolest vähemohtlikumaks narkootiliseks aineks kui amfetamiini ning seetõttu on usutav ka R.S. u väide, et soovides saada vähema hukkamõistu osaliseks, väitis ta kohtueelsel uurimisel nagu saanuks ta T. Valgult kanepit. 19 Samas ei nähtu kriminaalasja materjalidest ühtki põhjendust, miks pidanuks R.S. kohtuistungil andma valeütlusi, sest tema ütlused talle üleantud narkootikumide liigi osas, ei muuda käesolevas kriminaalasjas kuidagi T. Valgu tegevuse juriidilist kvalifikatsiooni. T. Valgu väited, et tema R.S. ut üldse ei tunne ning ei ole talle narkootilist ainet müünud, on ümberlükatud eelkõige R.S. u ütlustega. R.S. u sellesisulisi ütlusi kinnitab ka jälitusprotokollis kajastatu, millisest nähtuvalt on R.S. ja T. Valk ajavahemikul 2010 lõpp kuni 2011 veebruar suhelnud omavahel 16 korral. Samuti kinnitab R.S. u ütlusi äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt on R.S. T. Valgus äratundnud isiku kellelt ta narkootikume omastas. Üllatoodust tulenevalt on maakohus T. Valgu nimetatud kuriteoepisoodis õigustatult süüdi tunnistanud. Karistus. R. Värvi kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud R. Värvile mõistetud karistuse selle liigse ranguse pärast. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on jätnud arvestamata R. Värvi suhtes esineva kergendava asjaolu, s.o oma süü tunnistamise. Kaitsja leiab, et R. Värv ei ole teinud takistusi kriminaalasja menetlemisel ning sedagi tulnuks kohtul karistuse mõistmisel arvestada. Ringkonnakohus leiab, et R. Värvile karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud

§ 56lg 1 ettenähtud asjaolusid.

Karistuse aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu isikule etteheidetav. Nimelt R. Värvi süü suurusest lähtuvalt ongi maakohus otsustanud süüdistatavale mõistetava karistusmäära suuruse. Ringkonnakohus leiab, et arvestades R. Värvi süü suurust (suur kogus) ja asjaolu, et R. Värv on ka varasemalt karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, on maakohutu poolt R. Värvile mõistetud karistus igati seaduslik ning selle kergendamiseks puudub alus.

§ 57

lg 1 p 3 näeb karistust kergendavate asjaoludena ette süü ülestunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise. R. Värv on oma viimases sõnas tõepoolest väitnud, et ta kahetseb toimepandut, sest vedas oma käitumisega alt lapsi ja perekonda. Ringkonnakohtu arvates ei saa R. Värvi poolt avaldatud kahetsust vaadelda siiski siirana. Ringkonnakohus leiab, et kahetsuse siirus eeldab ka süüdistatava vastavat käitumist kuriteo menetlemisel ning nimelt sellest tulenevalt on võimalik kohtul hinnata, kas isik tõepoolest siiralt kahetseb toimepandut. Ainuüksi oma süü mittevaidlustamine ei anna veel alust väiteks, et isik kahetseks toimepandut. Pealegi ei ole R. Värv ka oma kohtus antud ütlustes siiras. Nimetatud asjaolule viitab kujukalt see, et R. Värv pole kohtule avaldanud, kellelt ta sai 1. märtsil 2011 tema korterist leitud narkootikumid. T. Valgu kaitsja on apellatsioonis samuti taotlenud süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist. Oma taotlust põhjendab kaitsja T. Valgule süüks arvatud tegude ümberkvalifitseerimise ja süüdistuse mahu vähenemisega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on T. Valgule karistuse mõistmisel arvestanud

§ 56lg 1 ettenähtud asjaolusid ja kuivõrd ringkonnakohus jätab T.

Valgu kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis puudub ka alus mõistetud karistuse vähendamiseks. 20 Konfiskeerimised. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsust ka osas, milles kohus otsustas

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 27.06.2011 ja Tartu Ringkonnakohtu 20.07.2011 määrustega arestitud vara, täpsemalt sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ), minimootorratta Stomp (mudel Kayo Motor Machinery CO), televiisori Vestel VR42750W TFT-B L, fotokaamera Pentax Optio RZ10, ATV (mudel ACXA), sülearvuti Acer Aspire 5734Z (S/N XXX ), sõiduauto Citroen Xsara (reg.nr XXX ), sõiduauto BMW 528I (reg.nr XXX ) ning 02.03.2011 kahtlustatava Rafig Dadašovi elukoha aadressil XXX korterist leitud ja ära võetud 1195 eurot. Sõiduauto Audi A6 konfiskeerimise osas vaidlustab otsust ka kolmanda isiku esindaja.

§ 832

lg 1 kohaselt, mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab erandid, mil kohus võib lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida ka kolmanda isiku vara, s.o vara kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Maakohus tunnistas R. Värvi süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistas teda 9-aastase vangistusega.

Rafig Dadašovi ja Rasim Dadašovi tunnistas maakohus süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas vastavalt 5 aasta ja 9 aasta pikkuste vangistustega. Kuivõrd ka ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate süü on tõendamist leidnud ning puudub alus neile mõistetud karistuste kergendamiseks, on täidetud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise üks eeldustest – isikud on kuriteos süüdi mõistetud ja karistatud üle kolmeaastase vangistusega. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus ülejäänud

§ 832lg-tes 1 ja 2 sätestatud laiendatud konfiskeerimise eelduste täidetavust.

Sõiduauto Citroen Xsara (reg.nr XXX ) ja sülearvuti Acer Aspire 5734Z Süüdistatav Rasim Dadašov ja tema kaitsja on seisukohal, et maakohus on alusetult konfiskeerinud sõiduauto Citroen Xsara ning sülearvuti Acer Aspire. Nii on süüdistatav andnud ütlusi, et soetas sõiduki varasema sõiduauto BMW müügist saadud raha eest. Samuti on kaitsja hinnangul tõendatud, et sülearvuti ostis kahtlustatava ema S.D . Vastupidiselt süüdistatavale ja kaitsjale on ringkonnakohus seisukohal, et sõiduki Citroen Xsara konfiskeerimiseks esinevad seaduslikud alused. Otsustamaks, kas sõiduk kuulub konfiskeerimisele

§ 832lg 1 või 2 alusel, tuleb esmalt lahendada küsimus selle kuuluvusest.

Ehkki liiklusregistrisse on sõiduki omanikuna kantud R.N. , jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et selle tegelikuks omanikuks on süüdistatav Rasim Dadašov. Siinkohal rõhutab kohus, et liiklusregistri andmetel ei ole liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt õiguslikku tähendust. Seega ei too isiku registrisse sõiduki omanikuna kandmine endaga kaasa omandi üleminekut ning registrikanne ei saa olla määravaks sõiduki kuuluvuse kindlakstegemisel. 21 Antud juhul osundavad kriminaalasjas kogutud tõendid kohtu hinnangul sellele, et sõiduauto Citroen Xsara kuulub Rasim Dadašovile. Seejuures juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Rasim Dadašov on ise maakohtus kinnitanud, et sõiduk oli ostetud tema raha eest ja kirjutatud R.N. i nimele, vältimaks selle võimalikku konfiskeerimist võlgade katteks. Süüdistatava ütlused on kooskõlas maakohtus tunnistajana üle kuulatud R.N. i ütlustega, kes kinnitas, et auto eest tema tasunud ei ole ning see vormistati tema nimele Rasim Dadašovi palvel, kes tegelikult ka sõidukit kasutas. Viimane on tõendatud ka jälitusprotokollidega, millest nähtuvalt käis Rasim Dadašov kõnealuse sõidukiga Tartumaal R. Värvi Tõrvandis asuvas elukohas 14.02.2011 ja 01.03.2011. Seega maksis sõiduki eest Rasim Dadašov, kes seda ise ka kasutas, käitudes sõiduki suhtes nagu omanik. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Citroen Xsara kuulub süüdistatavale Rasim Dadašovile. Samuti on kohus seisukohal, et kuriteo olemuse, Rasim Dadašovi legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et sõiduauto on omandatud kuriteo toimepanemise tulemusena, mistõttu see kuulub konfiskeerimisele

§ 832lg 1 järgi.

Teatisest Rasim Dadašovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (X kd, tlk 68) nähtub, et

1. ja
2. aastal ei ole Rasim Dadašov legaalset tulu teeninud. Sissetuleku puudumisele vaatamata on ta soetanud sõiduauto, mis annab aluse väita, et raha sõiduki ostmiseks sai Rasim Dadašov kuritegelikul teel. Nimetatud väidet toetab asjaolu, et süüdistatav on tunnistatud süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mille eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Seejuures rõhutab kohus, et

§ 832

lg 1 kohaselt lasub vara õiguspäraselt saadud vahendite arvel omandamise tõendamiskoormis kuriteo toimepanijal. Antud juhul ei ole Rasim Dadašov suutnud tõendada, et sõiduauto on omandatud legaalsete sissetulekute arvel. Tema väide, et auto ostuks sai ta raha eelmise sõiduki müügist, on paljasõnaline ning seda kinnitavad tõendid puuduvad. Seoses Rasim Dadašovi kaitsja väitega, mille kohaselt on sõiduauto Citroen Xsara registreerimistunnistus välja antud 19.10.2010, narkootikumide käitlemine seevastu toimus alates 08.12.2010, märgib kohus järgmist. Rasim Dadašovile esitatud süüdistuse tekstist nähtub, et narkootilise aine, s.o 1,224 kg amfetamiini, omandamine toimus tuvastamata ajal, kohas ja viisil. Seega on väär siduda kuriteo toimepanemise algust kuupäevaga 08.12.2010 nagu seda on teinud kaitsja. Samuti leiab kohus, et narkootilise aine omandamise täpse kuupäeva kindlakstegemine ei oma kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel tähtsust. Nii ei eelda

§ 832

lg 1 kohaldamine seose tuvastamist, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Piisab asjaolude kindlakstegemisest, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eeltoodu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Eelnevalt on kohus juba tuvastanud, et legaalne sissetulek Rasim Dadašovil puudus. Seega, võttes arvesse nii kuriteo toimepanemise tuvastamata aega kui ka Rasim Dadašovi varasemat karistatust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (Tallinna Linnakohtu 25.04.2005 otsusega karistati teda

§ 184

lg 2 p 2 ja § 349 järgi 5-aastase vangistusega, karistuse kandmiselt vabanes 23.09.2008), on põhjendatud alus arvata, et raha sõiduauto Citroen Xsara ostuks oli saadud kuritegelikul teel. Küll aga on maakohtu otsus põhjendamatu osas, milles kohus konfiskeeris sülearvuti Acer Aspire 5734Z. Maakohus ei ole motiveerinud, miks ei saa S.D. 14.11.2011 avaldust ja sellele 22 lisatud koopiat müügiarvest lugeda usaldusväärseteks tõenditeks vara kuuluvuse kohta. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et ka S.D. kirjalik kinnitus sülearvuti enda vahenditest ostmise kohta on käsitletav tõendina, millele kohtul tulnuks otsuse tegemisel hinnang anda. Üksnes asjaolu, et S.D. t ei kuulatud kohtuistungil üle, ei saa muuta dokumentaalset tõendit tähtsusetuks ning seda tuleb hinnata koos teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vastupidiselt maakohtule ei leia ringkonnakohus alust S.D. avalduse usaldusväärsuses kahelda. Oma väite kinnituseks on S.D. lisanud avaldusele koopia sülearvuti ostutšekist. Kuivõrd tasumine on toimunud sularahas, mitte panga vahendusel, puudus isikul ringkonnakohtu hinnangul võimalus esitada täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et just nimelt tema on ostu eest tasunud. Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis S.D. väite ümber lükkaksid. Samuti nähtub S.D. pangakonto väljavõttest (IX kd, tlk 140147), et rahalised vahendid sülearvuti ostuks olid tal olemas, mis omakorda tõstab tema väite usaldusväärsust. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et sülearvuti Acer Aspire näol ei ole tegemist Rasim Dadašovi varaga, mistõttu seda ei saa konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel.

Kuna sülearvuti on soetatud S.D. arvel, ei saa selle suhtes kohaldada ka

§ 832lg 2 p 1.

Seega on sülearvuti Acer Aspire konfiskeerimine välistatud ning see tuleb tagastada omanikule. 1195 eurot ja sõiduauto BMW 528I (reg.nr XXX ) Süüdistatav Rafig Dadašov ja tema kaitsja ei nõustu maakohtu otsusega konfiskeerida Rafig Dadašovi elukohast leitud sularaha 1195 eurot, leides, et tõendatud on selle seaduslik päritolu. Samuti märgivad apellandid, et BMW omandas Rafig Dadašov vahetustehingu tulemusena ning kuna selle registrijärgne omanik on kolmas isik, pidanuks maakohus kontrollima kolmanda isiku vara konfiskeerimise eelduste esinemist. 1195 euro päritolu osas on Rafig Dadašov andnud selgitusi, et 600 euro ulatuses oli raha pärit T.B. isa BMW pantimisest ja ülejäänu oli T.B. ema kingitus pulmadeks. Ringkonnakohus leiab, et üksnes Rafig Dadašovi eelnevatest ütlustest ei piisa, tõendamaks raha legaalset päritolu. Kriminaalasjas puuduvad muud tõendid, mis süüdistatava ütlusi kinnitaksid. Seega on tegemist süüdistatava paljasõnaliste väidetega. Ringkonnakohus rõhutab, et

§ 832

lg 1 kohaselt lasub just süüdistataval kohustus tõendada vara õiguspärast päritolu ning tõendite esitamise võimetuse korral kuulub vara konfiskeerimisele. Vastupidiselt kaitsjale ei leia kohus, et pandimaja XXX OÜ ja T.B. vahel 01.03.2011 sõlmitud pandileping kinnitaks süüdistatava väiteid raha päritolu kohta. Puuduvad muud tõendid peale süüdistatava ütluste, mis annaksid aluse seostada Rafig Dadašovi elukohast leitud sularaha 1195 eurot nimetatud pandilepinguga. Eeltoodu põhjal ning arvestades, et Rafig Dadašov ei ole legaalset sissetulekut saanud, on kohtu hinnangul alust arvata, et tema elukohast leitud ja ära võetud sularaha 1195 eurot on saadud narkootikumide käitlemisest ning kuulub seega

§ 832lg 1 alusel konfiskeerimisele.

Ringkonnakohus on eelnevalt juba selgitanud, et sõiduki kuuluvuse kindlakstegemisel ei oma määravat tähtsust see, kes on selle omanikuna liiklusregistrisse kantud. Nii on ka maakohus leidnud, et ehkki BMW 528I oli vormistatud T. V. nimele, kuulus see tegelikult süüdistatavale Rafig Dadašovile. Eelnevat on tunnistanud nii T. V. kui ka Rafig Dadašov ise. Seega, kuivõrd tegemist on süüdistatavale kuuluva varaga, ei tule kohaldamisele

§ 832

lg-s 2 sätestatud kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimine, vaid BMW võib kuuluda konfiskeerimisele

§ 832lg 1 alusel.

Selleks aga tuleb täiendavalt tuvastada, et see võib olla soetatud kuriteo toimepanemise tulemusena. 23 Süüdistatav Rafig Dadašov on BMW omandamise asjaolusid selgitades väitnud, et ta kasutas algselt sõiduautot Mercedes-Benz, mille vahetas A.H. i BMW vastu. Dokumentaalseid tõendeid, mis ta väidet kinnitaksid, süüdistatav kohtule esitanud ei ole. Ehkki kohus möönab, et seadusest ei tulene vallasasjade vahetuslepingutele kohustuslikku kirjalikku vormi, ei muuda see kohtu hinnangul asjaolu, et tehingu toimumine on jäänud usaldusväärselt tõendamata. Maakohtus ei ole õnnestunud üle kuulata tehingu väidetavat teist poolt A.H. ki, kes võinuks süüdistatava ütlusi kinnitada. Süüdistatava väite õigsuse kontrollimist raskendab asjaolu, et Rafig Dadašov ei ole maakohtus ütlusi andes täpsustanud, millise Mercedes-Benzi ta väidetavalt BMW vastu vahetas, märkides vaid, et see oli soetatud 2008. aastal. Liiklusregistri andmetel kuulus süüdistatava isale N. Dadašovile alates 03.09.2008 sõiduk Mercedes-Benz CLK 200 Kompressor (reg.nr XXX ). Seega võis vahetuse esemeks olla nimetatud sõiduk. Samas ei nähtu liiklusregistrist, et kõnealune sõiduauto oleks registreeritud ümber A.H. i nimele ning selle registrijärgne omanik seisuga 07.07.2011 oli jätkuvalt N. Dadašov (IX kd, tlk 196, 202). Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka kriminaalasja materjalide hulgas olev müügileping, mille kohaselt müüs A.H. BMW 528I 03.06.2010 T. V. le (IX kd, tlk 218). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks oli vaja koostada nimetatud lepingut, milles on kajastatud ka müügihind, kui sõiduki omandamine toimus väidetavalt vahetuse teel. Seega ei toeta kriminaalasjas kogutud muud tõendid Rafig Dadašovi ütlusi sõiduki omandamise asjaolude kohta. Kuivõrd süüdistatav ei ole suutnud tõendada, et omandas sõiduauto BMX 528I õiguspäraselt saadud vahendite arvel ning legaalne sissetulek tal puudus, on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud alus arvata, et Rafig Dadašov omandas sõiduki narkootikumide käitlemisest saadud tulu arvel. Seetõttu kuulub sõiduk

§ 832lg 1 alusel konfiskeerimisele.

Seoses süüdistatava kaitsja märkusega, mille kohaselt toimusid T. V. tehingud sõidukiga BMW 528I 2010. aastal ehk oluliselt varem Rafig Dadašovile süüksarvatava kuriteo toimepanemisest, kordab ringkonnakohus, et

§ 832

lg 1 kohaldamine ei eelda seose tuvastamist, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Piisab asjaolude kindlakstegemisest, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Rafig Dadašovi puhul on ringkonnakohtu hinnangul piisav alus selleks olemas. Nii nähtub teatisest Rafig Dadašovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, et ta ei ole saanud ametlikku sissetulekut juba

1. aastast. Samas on ta
2. aastal omandanud sõiduauto. Seega võimaldab süüdistatava varanduslik olukord ja legaalse sissetuleku puudumine teha järelduse, et vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Sellist järeldust toetab asjaolu, et Rafig Dadašov on Harju Maakohtu 03.11.2008 otsusega karistatud samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolev süüdistus uues samalaadses kuriteos annab aluse arvata, et Rafig Dadašov on vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele jätkanud kuritegelikku eluviisi ning teeninud sellega tulu. Sõiduauto Audi A6 (reg.nr XXX ) Ringkonnakohus nõustub süüdistatava R. Värvi kaitsja ja kolmanda isiku OÜ Asmo esindaja etteheidetega, mille kohaselt on maakohtu otsus sõiduauto Audi A6 konfiskeerimise motiivide osas ebaselge ning lõppjäreldus põhjendamatu. Otsusest jääb selgusetuks, keda on maakohus käsitlenud sõiduki omanikuna – kas OÜ-d Asmo või R. Värvi –, kuivõrd konfiskeerimise alusena on kohus viidanud nii

§ 832lg-le 1 kui ka lg 2 p-le 1.

Seejuures on maakohus 24 tuvastanud, et sõiduauto registrijärgne omanik on OÜ Asmo ning R. Värv on registrisse kantud selle vastutava kasutajana. Seoses sõiduauto Audi A6 omandiküsimusega peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Kuna karistusõiguses ei ole eraldi omandimõistet, tuleb selle sisustamisel lähtuda vastavatest tsiviilõiguse sätetest. Vallasomandi puhul on selleks AÕS § 92, mille lõike 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega on vallasasja omandiõiguse üleminekuks kaks tingimust: asja valduse üleandmine omandajale ja kokkuleppe sõlmimine omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõigusleping). Erinevalt kinnisomandist ei piira seadus vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist. Seega võib vallasomandi üleandmise kokkuleppe jõustumine olla seotud ka mingi tähtpäeva või tingimuse saabumisega, eeldusel, et asi ise on tingimuse saabumise ajal omandaja otseses või kaudses valduses (RKKKo 3-1-2-3-12). Antud juhul nähtub R. Värvi ja OÜ Asmo vahel 29.12.2010 sõlmitud rendilepingust (IV kd, tlk 138-141), et ehkki sõiduki valdus anti lepingu kohaselt R. Värvile üle viivitamatult pärast lepingu allkirjastamist ja sissemaksu tasumist, oli kokkulepe omandi ülemineku kohta sõlmitud edasilükkava tingimusega, s.o kuni ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon VÕS § 233 järgi). Kokkulepitud 3200-eurosest ostuhinnast tasus R. Värv OÜ-le Asmo vaid 1555 eurot, mistõttu OÜ Asmo lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Seega, kuivõrd R. Värv ei tasunud kogu kokkulepitud ostuhinda ning leping lõpetati, on sõiduki Audi A6 omanikuks jätkuvalt OÜ Asmo ning seda vaatamata asjaolule, et sõidukit valdas ja kasutas kuni selle arestimiseni R. Värv. Alust käsitleda R. Värvi sõiduki omanikuna ei anna ka see, et ta sõidukit oma vahendite arvel remontis. Nimetatud kohustus tulenes samuti R. Värvi ja OÜ Asmo vahelisest rendilepingust, mille p 5.4 kohaselt oli ostja kohustatud sõiduki kasutamisperioodil hoidma seda heaperemehelikult, tehniliselt korras ning teostama omal kulul pidevalt sõiduki nõuetekohast hooldust ja jooksvat remonti, sh parandama või asendama purunenud või riknenud osad. Eeltoodust tulenevalt on sõiduauto Audi A6 puhul tegemist kolmanda isiku OÜ Asmo varaga, mistõttu on välistatud selle konfiskeerimine

§ 832lg 1 alusel kuriteo toimepanijale kuuluva varana.

Samuti ei jaga ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on sõiduauto Audi A6 omandatud olulises osas R. Värvi arvel ning kuulub seega konfiskeerimisele

§ 832lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et OÜ Asmo ja R. Värvi vahelise rendilepingu sõlmimise ajal ja seega enne R. Värvi poolt lepingujärgsete maksete osalist tasumist oli OÜ Asmo juba sõiduauto Audi A6 omanik. Vastasel juhul puudunuks OÜ-l Asmo alus selle oma nimel käsutamiseks ning R. Värvile võõrandamiseks. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et OÜ Asmo oleks Audi A6 omandi saanud R. Värvi arvel. Kuivõrd puuduvad ka muud

§ 832

lg-s 2 sätestatud kolmandale isikule kuuluva vara konfiskeerimise alused, tuleb maakohtu otsus Audi A6 konfiskeerimise osas tühistada ning tagastada sõiduk omanikule. Minimootorratas Stomp (mudel Kayo Motor Machinery CO), televiisor Vestel, fotokaamera Pentax Optio RZ10, ATV (mudel ACXA) Veel ei nõustu R. Värvi kaitsja maakohtu otsusega osas, milles kohus otsustas konfiskeerida süüdistatavalt ära võetud ja arestitud minimootorratta, televiisori, fotokaamera ja ATV. ATV ja minimootorratta osas on R. Värv andnud ütlusi, et raha nende soetamiseks sai ta H. K. lt ning seega on need omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. H. K. kuulati 25 maakohtus tunnistajana üle ning ta kinnitas, et andis R. Värvile ATV ostmiseks 9000 krooni ning minimootorratta ostmiseks 5000 krooni. Mootorratta eest tasus R. Värv hiljem jupiti – kahe kuu jooksul 2100 krooni –, kuid kogu summat ei jõudnud tagasi maksta. Kohtuistungil taotles prokurör ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks H. K. eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Avaldatud ütluste kohaselt andis H. K. R. Värvile mootorratta ostmiseks 2100 või 2200 krooni laenu, mille R. Värv hiljem jupikaupa tagastas. ATV eest tasus H. K. eeluurimisel antud ütluste kohaselt R. Värv pangaülekandega kahes osas. Hinnates H. K. maakohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlusi, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et ütlustes esinevad olulised vastuolud. Kui maakohtus kinnitas H. K. , et mootorratas ja ATV soetati tema rahaliste vahendite arvel, siis eeluurimisel antud ütluste kohaselt tasus nende eest R. Värv ise. Samuti ei ole H. K. ringkonnakohtu hinnangul suutnud veenvalt põhjendada ütlustes esinevate lahknevuste põhjusi. Nii on tunnistaja väitnud, et tahtis kohtueelsel uurimisel R. Värvi rohkem kiita ning teda paremas valguses näidata. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud põhjendus otsitud ega selgita loogiliselt erinevate ütluste andmist. Samuti ei ole kohtu hinnangul välistatud, et kui H. K. püüdis kohtueelsel uurimisel antud ütlustega mõjutada menetluse tulemust ehk näidata R. Värvi tegelikust paremas valguses, võis ta seda teha ka maakohtus ütlusi andes, et vältida arestitud varade konfiskeerimist. Seetõttu ei saa kohus H. K. ütlusi lugeda usaldusväärseteks ega nendele otsuse tegemisel tugineda. H. K. maakohtus antud ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et A. Kalda kontoväljavõtte kohaselt on R. Värv talle ATV eest kahes osas ülekandega tasunud. Ringkonnakohus leiab, et kui H. K. ütlused vastaksid tõele ning ta oleks andnud R. Värvile 9000 krooni sularahas, puudunuks R. Värvil vajadus raha esmalt pangakontole kanda ning seejärel ATV eest mitmes osas ülekandega tasuda. Ringkonnakohus rõhutab taas, et vara legaalse päritolu tõendamise kohustus lasub

§ 832lg 1 kohaselt teo toimepanijal.

Antud juhul ei ole R. Värv kohtukolleegiumi hinnangul suutnud usaldusväärselt tõendada, et minimootorratas ja ATV oleksid soetatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Ehkki R. Värv ei ole vähemalt alates

1. aastast legaalset sissetulekut saanud, on ta ostnud ATV müügihinnaga 9530 krooni ja minimootorratta müügihinnaga 3500 krooni (X kd, tlk 9). Seega on isiku legaalne sissetulek oluliselt erinev tema varanduslikust olukorrast, mistõttu on alust eeldada, et vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Samuti võtab kohus arvesse, et R. Värvi süüdistatakse suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, millise tegevuse eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Kuivõrd R. Värvi on ka varem samaliigilise kuriteo eest karistatud, mille eest mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes ta 21.09.2010, on alust arvata, et R. Värv on jätkanud kuritegelikul teel tulu teenimist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole leidnud tõendamist ka R. Värvi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisori ega fotokaamera legaalne päritolu. Süüdistatav on küll väitnud, et soetas televiisori juba
2. või
3. aastal, mil ta töötas Tartu Pakk OÜ-s ning ehitusel, kuid tõendeid, mis tema väidet televiisori legaalse sissetuleku arvel soetamise kohta kinnitaksid, süüdistatav kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole süüdistatav täitnud

§ 832lgst 1 tulenevat tõendamiskoormist.

Aluse arvata, et televiisor on soetatud R. Värvi varasemate kuritegude toimepanemise tulemusena, annavad maakohtus üle kuulatud tunnistaja V. Berezina ütlused, kelle väitel R. Värv televiisori soetamise ajal ei töötanud ega saanud legaalset sissetulekut. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles R. Värv juba siis narkootikumide käitlemisega, milliste ütluste usaldusväärsust tõstab asjaolu, et R. Värvi karistati Tartu Maakohtu 18.12.2007 otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Seega on kohtu hinnangul alust arvata, et televiisor Vestel on ostetud kuritegeliku tulu arvel. 26 Samuti on paljasõnaline süüdistatava R. Värvi väide kriminaalasjas arestitud fotokaamera kuuluvusest tema elukaaslasele K. K. ule. Kohus märgib, et K. K. ut ennast ei ole maakohtus üle kuulatud ning seega ei ole ta süüdistatava väidet kinnitanud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus fotokaamera konfiskeerimisel sellest, et tegemist on R. Värvile endale kuuluva varaga. Kordamata juba eelnevalt esitatud seisukohti R. Värvi legaalse sissetuleku ning tema varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevuse ning toimepandud kuriteo olemuse kohta, leiab kohus, et fotokaamera Pentax Optio on soetatud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kohtukulud. Rafig Dadašovi kaitsja on apellatsioonis leidnud, et põhjendamatu on tema kaitsealuselt ekspertiisikulude väljamõistmine, sest ekspertiisiaktidest ei ilmne tõendeid, mis tõendaksid Rafig Dadašovile inkrimineeritavat kuritegu. Ringkonnakohtu arvates on kaitsja nimetatud taotlus põhjendamatu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudutavad kõik kriminaalasjas teostatud ekspertiisid, milliste maksumus on Rafig Dadašovilt võrdsetes osades teiste süüdistatavatega väljamõistetud, Rafig Dadašovi poolt narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Seega oli ekspertiiside määramine ning nende abil tõendite hankimine käesolevas kriminaalasjas tingitud lisaks kaassüüdistatavatele ka Rafig Dadašovi käitumisest. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt kuuluvad kulud, mis vastaval asutusel tekkisid seoses ekspertiisi tegemisega, kohtukulude hulka ning tulenevalt KrMS § 180 lg 1,2 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtukulud süüdimõistetu. Ainuüksi asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas läbiviidud ekspertiiside käigus ei kogutud otseselt Rafig Dadašovit süüstavaid tõendeid, ei anna ringkonnakohtu arvates alust tema vabastamiseks ekspertiisikulude tasumisest, sest ekspertiiside läbiviimise vajadus oli tingitud ka Rafig Dadašovi enese käitumisest. R. Värvi kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tasu õigusabi osutamise eest ringkonnakohtus 307.20 euro suuruses summas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R. Värvile esitatud süüdistus narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises 5 kuriteoepisoodis. Arvestades kriminaalasja mahtu ja spetsiifikat (narkootikumide käitlemine) leiab ringkonnakohus, et tegemist on mõistliku suurusega tasuga. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab R. Värvi kaitsja apellatsiooni alusel maakohtu otsuse sõiduauto Audi A6 reg.nr XXX konfiskeerimise osas, siis tulenevalt KrMS § 185 lg 1 tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. OÜ Asmo esindaja on esitanud taotluse hüvitada osaühingule tasu õigusabi osutamise eest ringkonnakohtus 240 euro suuruses summas. Arvestades vaidlustatud küsimuse spetsiifikat (konfiskeerimine), leiab ringkonnakohus, et tegemist on mõistliku suurusega tasuga. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab OÜ Asmo esindaja apellatsiooni alusel maakohtu otsuse sõiduauto Audi A6 reg.nr XXX konfiskeerimise osas, siis tulenevalt KrMS § 185 lg 1 tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda ning õigusabi eest tasutu tuleb OÜ-le Asmo hüvitada. Rasim Dadašovi kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tasu õigusabi osutamise eest ringkonnakohtus 307.20 euro suuruses summas. 27 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Rasim Dadašovile esitatud süüdistus narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises 1 kuriteoepisoodis. Arvestades kriminaalasja mahtu ja spetsiifikat (narkootikumide käitlemine) leiab ringkonnakohus, et tegemist on mõistliku suurusega tasuga. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab Rasim Dadašovi kaitsja apellatsiooni alusel maakohtu otsuse Rasim Dadašovilt sülearvuti Acer Aspire 5734Z konfiskeerimise osas, siis tulenevalt KrMS § 185 lg 1 tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. Rafig Dadašovi kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tasu õigusabi osutamise eest ringkonnakohtus 307.20 euro suuruses summas. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lõikes 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse Rafig Dadašovi süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 1,2 järgi muutmata, jäävad õigusabikulud Rafig Dadašovi kanda.

T. Valgu kaitsja on esitanud taotluse hüvitada tasu õigusabi osutamise eest ringkonnakohtus 307.20 euro suuruses summas. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lõikes 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse T. Valgu süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 2 järgi muutmata, jäävad õigusabikulud T.

Valgu kanda. Aarne Sarjas Mati Kartau 28 Tiit Lõhmus