← Eesti

2-11-15303/6

Obsah (4)§ 68§ 228§ 182§ 226

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2011. a Tsiviilasja number 2-11-15303 Tsiviilasi Tallinna n

§ 68lg 2).

Teiste isikute õigused saavad tuleneda aga kas seadusest või tehingust, mille üheks pooleks on omanik. Seaduses on sätestatud omanikust möödaminev võimalus isikliku kasutusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks. Kuid sätestamata on võimalus omanikust möödaminevaks isikliku kasutusõiguse jagamiseks. Veelgi enam, reaalservituudilaadse isikliku kasutusõiguse puhul tuleb kohaldada reaalservituudi sätteid (

§ 228

), sealhulgas ka sätet, mis välistab reaalservituudi ja sellega ka isikliku kasutusõiguse jagatavuse (

§ 182lg 1).

Seaduses sätestatust tuleneb, et reaalservituudilaadset isiklikku kasutusõigust saab võõrandada, kuid ei saa võõrandada osaliselt, kuna seadus otseselt välistab reaalservituudi jagamise. Seega on taotletud kannete tegemine lubamatu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Tallinna notar Priidu Pärna esitas määruskaebuse, milles taotleb kandemääruse tühistamist ja uue kandemääruse tegemist või asja tagasi saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei kitsenda isikliku kasutusõiguse jagamine omaniku õigusi, kuna ei kujuta endast kinnisasja käsutamist. Isikliku kasutusõiguse jagamisega ei seata uut asjaõigust ega muudeta olemasoleva asjaõiguse sisu. Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus on seadusandja poolt

§ 226

lg-s 2 muudetud erandina võõrandatavaks omaniku nõusolekuta, et suurendada selle õiguse käibevõimet. Kui õigus on käibes võõrandatav, siis on õiguse omaja otsustada, kas ta võõrandab selle tervikuna või osa sellest. Kui võõrandamine ei vaja omaniku nõusolekut, siis ei vaja seda ka osaline võõrandamine ja õiguse tehniline jagamine; 2) oleks kinnisasja omaniku nõusoleku küsimine vastuolus ka käibeökonoomika printsiibiga; 3) ei ole isikliku kasutusõiguse jagamine takistatud ka

§ 182

lg 1 tõttu.

§ 182lg 1 rõhutab pedagoogilise sättena servituudi käibe seotust kinnisasjaga.

Kui isikliku servituudi jagamisest ei tulene õigusselgusetust, siis miks see peaks olema keelatud; 4) on isiklik kasutusõigus käibevõimelisem ja selle jagamine ei saa olla takistatud

§ 228mõtte kohaselt.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
  2. Isikliku kasutusõiguse jagatavuse võimalikkuse hindamisel tuleb vaadata

§ 228

ja § 182 koostoimes, millest tuleneb, et isiklik kasutusõigus ilma omaniku nõusolekuta jagatav ei ole. Seadusandja on küll pidanud vajalikuks kehtestada erisätted isiklike kasutusõiguste kohta, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Nende rajatistega seoses on kinnisasja omaniku õigusi mitmete sätetega küllaltki ulatuslikult piiratud.

§ 226

lg-st 2 tulenevalt on niisugune isiklik kasutusõigus sõnaselgelt ka kinnisasja omaniku nõusolekuta üleantav. Kuid nimetatud säte ei sätesta jagamise õigust ilma omaniku nõusolekuta. 6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et jagamine ei kitsendaks omaniku õigusi. Jagamine tähendaks õigustatud isikute lisandumise tõttu vähemalt potentsiaalselt kinnisomandi täiendavat kitsendamist ning PS § 32 ning

§ 68lg 2 kohaselt peaksid kitsendused tulenema seadusest. 7. Ringkonnakohus jätab Ts

MS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 3 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.