3-13-1647/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Lauri Madise ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1647 Haldusasi M R taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – M R Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M R määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada M R määruskaebus.
5. Tühistada Tallinna Halduskohtu
6. augusti
7. a määrus kohtuasjas nr 3-13-
9. Rahuldada M R taotlus riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusasjas nr 3-13-1647 ning anda taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Rahandusministeerium või rahandusministri määratud asutus esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (RÕS § 15 lg 8 ja HKMS § 119 lg 1 ja 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. M R esitas 02.08.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Taotlust põhjendati järgmiselt. Taotleja vahistati 11.11.2005 ja samal päeval algas tema au teotamine meedias. Väärteavet kaebaja au teotavaist ebaõigetest faktidest esitasid meediasse Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti ametnikud, kes teatasid kindlas kõneviisis M R poolt toime pandud mõrvadest, kehavigastuste tekitamiste ja vara hävitamise juhtumitest ja arutasid nende toimepanemise motiive. Taotleja mõisteti kõigis neis kuritegudes 10.02.2010 jõustunud kohtuotsusega õigeks. Sellele vaatamata jätkub taotleja suhtes meedias valeteabe esitamine. Vahistamise tõttu ei saanud kaebaja meediat jälgida ega aimanud tema au teotamise mastaape, kuid see sai talle teatavaks
11. a lõpus, kui talle saadeti väljalõikeid ajalehtedest. M R soovib kohtule esitatava kaebusega taotleda laimamise lõpetamist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist, kõigi taotlejale 3-13-1647 teadaolevate, teda häbistavate faktivigade ning ebaõigete väärtushinnangute esitamise eest avalikku vabandamist avalikus ja ka ametkondlikus meedias. Taotleja soovib õigusabi poolte võrdsuse tagamiseks, sest tal puuduvad juriidilised teadmised ja võimalus kasutada raamatukogu või internetti, ta on kõrges eas, mistõttu on tema mõttetegevus pidurdatud. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on M R vanaduspensionär, ta viibib Harku ja Murru Vanglas ning tal puudub püsiv sissetulek ja vara, mida oleks võimalik õigusabi kulude katteks võõrandada. Samas on tal kohustus tasuda Kohtute Raamatupidamiskeskusele summa 1787,43 eurot.
12. Tallinna Halduskohus jättis 02.08.2013 määrusega M R taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et esitatud riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei anta õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Pole mingit põhjust arvata, et M R ei ole võimeline HKMS §-s 38 sätestatud nõuetele vastavat kaebust koostama. M R on oma riigi õigusabi taotluses ja selle lisas selgitanud piisavalt selgelt tekkinud probleemi olemust, sh kuidas on õiguskaitseorganid kaebaja väidetel tema õigusi rikkunud. Tekkinud vaidlus ei ole oma olemuselt väga keerukas. Esitatavat kaebust ei pea õiguslikult põhjendama, vaid selles tuleb välja tuua üksnes kohtule esitatav nõue ja kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud. Riigi õigusabi taotluses on M. R toonud välja nii faktiväited kui ka tõendid, millega ta oma väiteid tõendada soovib (viidatud ajalehtede väljalõiked ja TV saadete sisukokkuvõtted). Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ning tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab halduskohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel avalduse esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kuna HKMS § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, siis kaebajal ei ole võimalik esitada halduskohtule kaebust eraõiguslike juriidiliste isikute vastu.
13. M R esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2013 pealdisena vormistatud määrusega rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14. M R palub 22.08.2013 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.08.2013 määrus ja rahuldada riigi õigusabi taotlus. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu, kuidas toimub menetlus haldus- või tsiviilkohtus. Maakohtusse esitatud hagi menetlusse ei võetud, kuna määruskaebuse esitaja ei osanud hagis esinenud puudusi kõrvaldada. Oma raugamõistusega ei suuda isik vastu astuda riigiasutustele, keda esindavad kõrgelt kvalifitseeritud juristid. Määruskaebuse esitaja valduses on ainult üksikud tõendid au teotamise kohta, enamik tõendeid asub väljaspool vanglat. Tõendite saatmine vanglasse saab toimuda vaid advokaadi vahendusel, sest ajalehtede saatmine posti teel on keelatud. Määruskaebuse esitaja viitab RÕS
15. a redaktsioonis kehtinud § 7 lõikele 3 ja ta ei tea, kas see säte veel antud kujul kehtib. Määruskaebuse esitaja kasutas riigi õigusabi taotluse kirjutamisel endast märksa targemate ja kogenumate kinnipeetavate abi. Tema vaikimine 2