1-13-4649/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kaitsja Kohtuasi Kahtlustatav RESOLUTSIOON Viru Maakohus

1. september 2013 Jõhvi kohtumajas 1-13-4649 Inna Kirsipuu Merike Erisalu Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalja Firsova Vandeadvokaat Kaido Kooga Vahistatu Endri Tõnisson taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega ENDRI TÕNISSON, isikukood xxx karistatud 2 korral, vahistatud alates21.05.2013 Juhindudes KrMS §137¹, §383, §384, §386, §387, kohus MÄÄRAS: Jätta vahistatu Endri Tõnissoni taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendi- vahistamineasendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt kaitsealuse Endri Tõnissonile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 24 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise 20 eurot, käibemaks 4 eurot). Välja mõista Endri Tõnissonilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 24 eurot sundraha. Menetluskulud 24 eurot tuleb Endri Tõnissonil tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Määruse ärakirjad edastada Viru Ringkonnaprokuratuurile, Endri Tõnissonile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 2 Viru Maakohtu 21.05.2013 määrusega rahuldati Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Natalja Firsova taotlus ja vahistati kahtlustatav Endri Tõnisson. Vahistamise alguseks loeti 21.05.
3. 05.08.2013 laekus kohtule Endri Tõnissoni taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendi- vahistamineasendamiseks elektroonilise valvega. Kahtlustatav osutab asjaolule, et tal on olemas elukoht ja tugiisik: isa Exxx xxx 09.08.2013 esitas Viru Vangla Noorteüksuse kriminaalhooldusametnik Aveli Aal-Tjurin arvamuse süüdistatava suhtes elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta aadressil xxx. xxx teostatud kodukülastusel selgus, et aadressil xxx elavad Endri Tõnissoni isa Exxx Txxxn koos oma elukaaslase Õxxx xxx. Exxx Txxxn ja Õxxx Lxx andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks antud aadressil. Tegu on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Endri Tõnisson elas ka varem antud korteris. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris olemas kõik vajalikud tingimused. Endri Tõnisson on olnud varem arvel Viru Vangla Noorteüksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusosakonnas, kuid ta ei ole täitnud talle määratud kontrollnõudeid ega kohustusi. Samuti pani katseaja jooksul toime uusi kuritegusid. Vangistuses viibides on Endri Tõnisson pannud toime korduvalt distsiplinaarrikkumisi ning tal esineb probleeme Viru Vangla kodukorra täitmisega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kahtlustatav jäi esitatud taotluse juurde. Kohtuistungil kahtlustatava kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust. Kaitsja leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. Elukoht on kontrollitud ja sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokurör palus jätta taotlus rahuldamata ja leidis, et Endri Tõnissoni jätkuv vahistamine on põhjendatud, kuna vahistamise alused ei ole ära langenud. Ta taotleb jätta vahistamise asendamist kohaldamata. Nimetatud kriminaalasjas on kokku 20 episoodi vanglas toimepandud kuritegudes. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud kahtlustatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad, tutvunud kohtule esitatud taotlustega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et Endri Tõnissoni taotlus tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 137-1 lg 1 alusel kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. KarS § 75-1 lg 1 alusel elektrooniline valve on süüdimõistetule kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht. KrMS §-s 137-1 sätestatu kohaselt on elektrooniline valve kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille eripära on selle kohaldatavus vaid vahi all pidamise asendajana. Kohus leiab, et selles osas on elektroonilise valve näol tegemist kautsjonile sarnaneva asendustõkendiga. Riigikohus on asunud seisukohale, et kautsjoni kohaldamisel tuleb arvestada 3 KrMS § 127 lg-s 1 sätestatud tõkendi valimise kriteeriume- sealhulgas ka seda, kas kautsjoni kohaldamisel oleks isiku poolt kohtust kõrvalehoidumine välistatud samavõrra, nagu isiku vahi all pidamisel (RKKKm-3-1-1-101-00) ning samuti välistatud kuritegude toimepanemise jätkamine või tõe tuvastamise takistamine tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise teel. Kohus leiab, et neid asjaolusid tuleb arvestada ka elektroonilise valve kohaldamisel. Viru Maakohtu 21.05.2013 vahistamismäärusest nähtub, et Endri Tõnissoni vahistamise aluseks oli asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Endri Tõnisson on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud isikuvastaste ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati kohtulikult karistatud Harju Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud 9 päeva. Käesoleval ajal on Endri Tõnissonile esitatud kahtlustus vägivallas võimuesindaja vastu, võimuesindaja solvamises ning süütamises, kokku vähemalt 20 episoodi. Kõik episoodid on toime pandud vanglas. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole vahistamise alus ära langenud. Elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel võib olla kohaldatav eelkõige teise vahistamise aluse – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, kuna lõpuni ei ole võimalik kontrollida, millega isik tegeleb vabaduses. Samas on seda ohtu võimalik vähendada isiku isoleerimisega ja tema paigutamisega vahi alla. Käesolevas asjas on Endri Tõnissoni suhtes kohaldatud vahistamist eesmärgiga ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Elektrooniline valve on põhjendatud isiku suhtes, kelle osas on see piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Arvestades süüdistatava isikut, tema varasemat elukäiku ning esitatud süüdistuse sisu, puudub kohtul sellekohane veendumus. Kohus leiab, et Endri Tõnissoni puhul on vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht väga kõrge eeskätt tema agressiivisuse tõttu. Kriminaalhooldusametniku andmetel isik jätkab ka pärast vahistamist süütegude toimepanemist vangla režiimis. Sellest nähtub, et isegi karmim režiim ei ole isiku suhtes piisav tema kuritegeliku tegevuse ohjeldamiseks. Sellest tulenevalt ei ole vahistamise asendamine põhjendatud. Vastavalt KrMS § 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Tulenevalt KrMS § 130 lg 2 saab kahtlustatava ja süüdistatava vahistamise aluseks olla, kas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtlus. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on ka varavastased kuriteod. Samuti on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKKK 3-1-1-103-06). Arvestades vahistatu varasemat seadusevastast käitumist, kuritegude iseloomu ja toimepanemise korduvust, on alust arvata, et vabaduses olles võib Endri Tõnisson jätkata kuritegude toimepanemist. Vahistatu taotluses viidatud asjaolud – kindla elukoha omamine ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kahtlustataval oli elukoht ka enne vahistamist, 4 kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista nimetatud asjaolud süüdistatavat kuritegusid toime panemast. Kohus on seisukohal, et elektrooniline valve ei hoiaks Endri Tõnissoni uute kuritegude toimepanemisest seega säilib oht, et ta võib toime panna uue kuriteo. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea vahistamise asendamist elektroonilise valvega Endri Tõnissoni suhtes põhjendatuks, kuna puudub veendumus, et sellega oleks tagatud süüdistatava seadusekuulekas käitumine. allkirjastatud digitaalselt Inna Kirsipuu Kohtunik