) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. 2/4 2-13-17153 Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. HAGIHIND JA ENAMTASUTUD RIIGILÕIV
lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
Hageja nõue oli suunatud põhinõude 775,18 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 207,29 eurot ning jooksva viivise ühe aasta kohta summas 139,53 eurot kostjatelt väljamõistmisele. Hagihind nõuete summalt on seega 1122 eurot. Hagihinnale 1122 eurot vastav riigilõiv avalduse elektroonilisel esitamisel on 150 eurot (RLS lisa 1). Hageja tasus hagiavalduse elektroonilisel esitamisel (t.l 11) riigilõivu 175 eurot (t.l 10).
lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja esindaja pööras 21.05.2013 vastuses (t.l 35) kohtu tähelepanu hagihinna arvutamisel tema poolt tehtud arvutusveale ja enam tasutud riigilõivule. Riigilõiv enam tasutud 25 euro osas tuleb seega tagastada riigilõivu hageja eest maksnud Julianus Inkasso OÜ-le. MENETLUSKULUD Kostjad vaidlevad vastu hageja menetluskulude hüvitamise nõudele, leides, et nad pole andnud oma käitumisega alust hagi esitamiseks. Hageja pole tõendanud, et ta on kostjale arveid ning arvete tasumise kohustuse nõudeid kohtuväliselt esitanud. Kostjad tunnistasid võlga ja tasusid selle pärast hagiavalduse kättesaamist. Menetluskulud tuleb seega
Kohus leiab, et kostja väide hagi esitamise põhjendamatuse kohta on alusetu. Asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid 15.08.2001 aktsiate registreerimise, aktsiaraamatu pidamise ja sellega seotud toimingute teostamise teenuste lepingu. Tulenevalt Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 1 katab registripidaja oma teenuste osutamise kulud teenuste eest võetava tasuga vastavalt registripidaja poolt kinnitatud hinnakirjale. Lepingu p 2 kohaselt kohustusid kostjad tasuma teenuse eest teenustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale ja esitatud arvete alusel. Kostjad vastutavad hagejale esitatud ebaõigete andmete esitamise eest (t.l 3). Kostjad leiavad, et hageja pole tõendanud kostjatele nõude esitamist kohtuväliselt ning kirjade kostjateni jõudmise tõendamine on hageja kohustus. Kohus sellega ei nõustu ning on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kostjad teateid kätte ei saanud, ei vabasta neid lepingujärgsest kohustusest tasuda töö eest. Hoopis kostja oleks pidanud tõendama , kas ja kuidas mõjutas arvete ja teadete nendeni mittejõudmine (seega väidetavalt esitamata jätmine hageja poolt) nendepoolse kohustuse täitmist. Hageja arved ja meeldetuletused on saadetud hagejale teatavaks tehtud aadressil (t.l 5,6,7), äriregistri andmebaasis sisalduvad kostjate asukoha andmed langevad kokku hagejale teatavaks tehtuga (t.l 4), hagiavalduse kohaselt kostjad on oma muutunud asukohast hagejat ei teavitanud. 3/4 2-13-17153 Seega kostjate taotlus jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt
lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lähtuvalt
lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud. Hagi on esitatud 17.04.2013, võetud menetlusse 18.04.2013, kostja on oma kohustuse täitnud 16.05.2013.
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus, või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasutud riigilõivust 150 eurot ülejäänud osa, s. o 75 eurot, tuleb hüvitada kostjal. Kostjal kanda tuleb jätta ka AS Eesti Väärtpaberikeskuse poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 207,72 eurot (t.l 9, 36). Kokku 282.72 eurot (t.l 36). Hageja palub vähendada menetluskulusid kostjatelt menetluskulude katteks laekunud 35,66 euro võrra (t.l 47). Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena lõplikult välja mõista 247 eurot 06 senti. Kostja omapoolsete menetluskulusid kohtule ei esitanud. Kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise kuna kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.