4-13-5854/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2013.a. Väärteoasja number 4-13-5854 Kohtunik Tambet Grauberg Väärteoasi G. K. K. seadusliku esindaja Rutt Köster-Paapi kaebus väärteoasjas nr * kohtuvälise menetleja poolt kaebust lahendades 27.08.2013.a. tehtud määrusele Menetlusosalised Menetlusalune isik G. K. K. ik * Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Rutt Köster-Paap ik * Kohtuväline menetleja PPA Lääne korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskond Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 79 lg 3 p 1, kohus määras:
2. Jätta Rutt Köster-Paapi kaebus rahuldamata.
3. Käesoleva määruse koopia saata Politsei ja Piirivalveametile ning kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS §-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja edastati 06.09.2013.a. G. K. K. seadusliku esindaja Rutt Köster-Paap kaebus väärteoasjas nr * kohtuvälise menetleja poolt kaebust lahendades 27.08.2013 tehtud määrusele. 06.09.2013.a. taandas kohtunik Piia Jaaksoo enda väärteoasja menetlemisest. PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna patrullpolitseinik Tenno Lauri poolt on 10.08.2013.a. koostatud väärteoprotokoll *, millest nähtub, et * kella * ajal Hiiu maakonnas, * juures * G. K. K. juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga * omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega pani väärteoprotokolli kohaselt toime liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. 4-13-5854 23.08.2013 on esitanud Rutt Köster-Paap kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse toimingute ja tegevuse peale. Kaebuses soovib kaebaja teada: miks ei teavitatud seaduslikku esindajat poja väärteomenetluse alustamisest, ei tutvustatud temale õigusi, miks politseinikud vastasid, et lubade saamisel ei teki mingeid takistusi ja miks lubati pojal lahkuda ning ei antud üle seaduslikule esindajale või täiskasvanud perekonnaliikmele. 27.08.2013.a. on kohtuväline menetleja leidnud, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik on andnud G.K. K.le võimaluse helistada tema juuresolekul ühele vanemast. G.K. K. seda ka tegi ja ametnik järeldas, et teavitamiskohustus on täidetud. Toimingute läbiviimisel alaealisega tuleb arvestada tema vanusega, sotsiaalse kogemusega. Kohtuväline menetleja märgib, et menetlusaluse isikule on tutvustatud tema õigusi, kuna väärteoprotokollis on G.K.K. kirjutanud omakäeliselt „soovin otsust posti teel, olen tutvunud" ja menetlusaluse allkiri. Ka väärteoprotokolli pöördel, kus on väärteomenetluse seadustik § 19 tulenevad menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on kinnitatud allkirjaga. Samuti puuduvad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses kodaniku taotlused. Juhilubade kättesaamise arutelul ei ole olnud politseiametnike sõnul juttu tähtaegadest. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest, ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust anda 17 aastane alaealine üle seaduslikule esindajale või täiskasvanud perekonnaliikmele, kui alaealine ei ole joobes. Menetlusalune isik on alaealine, kuid tema vanus (seitsmeteist aastane) siiski eeldab piisavat vaimset küpsust aru saamaks, mida temaga politseiametnikud toimetavad. Ka menetlusaluse 21.08.2013 taotlus/kahetsuskirjast võib järeldada, et menetlusalune isik sai oma käitumisest aru ja kahetseb oma tegu. 05.09.2013.a. on menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Rutt Köster-Paap esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja 27.08.2013.a. tehtud määrusele. Kaebaja leiab, et VTMS §70 lg 3' sätestab üheselt kohtuvälise menetleja kohustuse teavitada menetlusaluse isiku valikul viivitamata väärteoprotokolli koostamisest ühte vanemat või seaduslikku esindajat. Seadus ei näe ette võimalust teavitamise delegeerimist menetlusalusele isikule. Alaealine ei oska vanemale edasi anda neid asju, mida suudaks teha kohtuväline menetleja. Kaebaja, vesteldes telefonis oma pojaga, sai aru ainult nii palju, et ta poeg on mopeediga politseile vahele jäänud, rohkem ta eriti selgitada ei osanud. Hilisemate selgituste järgi istus poeg politseisõiduki tagaistmel ja politseiametnikud ei kuulnud, mida ta emaga rääkis. Seega on ikkagi rikutud teavitamise kohustust. Seaduseandja ei näe ette, mille alusel kohtuvälise menetleja juht või tema volitatud töötaja kaebuse lahendab. Kohtuvälise menetleja juhi volitatud ametnik on kaebuse lahendanud väärteotoimiku ja haldusmenetluses koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse läbivaatamisega, seega jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on ta jõudnud selgusele, et politseiametnike sõnul ei olnud juttu juhilubade kättesaamise arutelul tähtaegadest. Tähtaegadest tõesti juttu ei olnud, kuid politseiametnikud vastasid, et mingeid takistusi ei tule juhilubade kättesaamisel, mis on ilmselge vale. Kaebaja leiab, et politseil on tulenevalt politsei ja piirivalveseadusest selgitamiskohustus. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et sellised asjad võiksid olla kirjalikult fikseeritud, samuti nagu ka see, et kas õiguste tutvustamise kohta on olemas politseinike kirjalikud selgitused. Kaebaja jääb ka selles osas seisukohale, et menetlustoimingu tegemisel on politseiametnikud rikkunud poja õigusi. Kohtuvälise menetleja juhi volitatud isik märgib, et tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust 17 aastase alaealise üleandmiseks seaduslikule esindajale, kui ta ei ole joobes. Kaebaja märgib, et sellist kohustust ei tule Eesti Vabariigi lastekaitseseadusest isegi siis, kui laps on joobes. Vaatamata sellele peaks politseiametnik 2 4-13-5854 lähtuma ohu hinnangust. Kaebaja leiab, et ei ole päris ohutu jätta alaealine öisel ajal, ilma juhtimisõiguseta, mopeediga asula vahele omapead. Olenemata vaimsest küpsusest on alla 18 aastase puhul siiski tegemist alaealisega, kellesse peab suhtuma erisustega. Kaebaja palub tunnistada õiguste rikkumist väärteoasja menetlemisel. Kohtu seisukoht VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohtuväline menetleja on jätnud Rutt Köster-Paapi kaebuse rahuldamata leides, et on täidetud VTMS § 70 lg 31 sätestatud kohustus teavitada väärteoprotokolli koostamisest alaealise menetlusaluse isiku valikul viivitamata, kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Põhjendades seisukohta sellega, et alaealisel menetlusalusel isikul G. K. K. võimaldati helistada oma emale Rutt Köster-Paapile, millega oli alaealise menetlusaluse isiku esindaja menetlusse kaasatud. VTMS § 70 lg 31 alusel kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. VTMS muudatuse seaduse seletuskirja (eelnõu 562 SE II) kohaselt on eelviidatud sätte eesmärgiks tagada alaealise menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse alustamise kohta teabe laekumine eelkõige tema vanematele. Muudatuse tulemusena peaksid vanemad saama paremini ja informeeritumalt valvata oma laste järele, täita oma vanemlikke kohustusi. Ka lapse õigused on paremini kaitstud, kuna vanema kaasamine menetlusse annab võimaluse lapse huvide eest paremini seista. Kaebaja on märkinud, et vesteldes oma pojaga sai ta „… aru nii palju, et poeg on mopeediga politseile vahele jäänud, rohkem ta selgitada ei osanud.“ Kohus märgib, et väärteoprotokolli sisuks oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse loata mootorsõiduki juhtimine, millega on teavitamine aset leidnud. Käesolevas asjas puudub ka vaidlus, et kaebajale on teatatud koheselt väärteoprotokolli koostamisest ühele oma vanematest politseiametnike juuresolekul. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et võimaldades alaealisel menetlusalusel isikul helistada oma seaduslikule esindajale on teavitamine läbi viidud osapooli vähem traumeerival viisil ning hinnates 17-aastase alaealise sotsiaalset küpsust on antud talle võimalus iseenda õigusrikkumisest vanematele teada anda. Kohus ei nõustu kaebajaga, et alaealise enda poolt oma vanemale väärteoprotokolli koostamisest teatamine ei teeniks VTMS § 70 lg 31 taotletud eesmärke ja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku seaduslik esindaja on saanud esimesel võimalusel teada oma lapse õigusrikkumisest ning telefoni teel on alaealine poeg selgitanud enda õigusrikkumise sisu, millega on lapse vanem kaasatud õigeaegselt menetlusse. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja tegutsenud diskretsiooni piires, millega ei ole kaasnenud alaealise menetlusaluse isiku ega ka kaebaja õiguste rikkumist. Teise asjaoluna on kaebaja leidnud, et politseiametnikud on valetanud alaealisele menetlusalusele isikule selle kohta, et tal ei teki juhilubade kättesaamisel tulevikus probleemi. Kohus leiab, et antud küsimus väljub väärteomenetluse raamest, sest see ei mõjuta väärteomenetluse käiku ja seetõttu ei saa kohus sellele anda õiguslikku hinnangut. Küll aga märgib kohus, et hea haldustava põhimõtte kohaselt peab riigi esindaja andma kodanikule tõest ja ammendavat teavet, mis ei tohi olla eksitav. Väärteoprotokollis nr * on menetlusaluse isiku allkirjad, millega isik on kinnitanud väärteoprotokolliga ning õiguste ja kohustustega tutvumist. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule õiguseid tutvustatud. Kolmanda asjaoluna on kaebaja leidnud, et ei ole ohutu jätta alaealist öisel ajal, ilma juhtimisõiguseta, mopeediga asula vahele omapead. Kohtuväline menetleja leiab, et tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seadusest, ei ole kohtuvälisel menetlejal kohustust anda 17 aastane alaealine üle seaduslikule esindajale või täiskasvanud perekonnaliikmele, kui alaealine ei ole 3 4-13-5854 joobes. Kohus leiab, et kohtuvälisel menetlejal ei olnud kohustust alaealise isiku toimetamiseks tema seaduslikule esindajale. Menetlusaluse isiku kinnipidamine seadusliku aluseta oleks võinud kaasa tuua õigusvastase olukorra, sest vabaduspiirangud peavad Põhiseaduse § 11 olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja alaealise õigustatud huve kaaludes lähtunud tema vanust ja arusaamisvõimelisust ning on põhjendatult jätnud alaealise isiku liikumisvabaduse piiramata, et teda seaduslikule esindajale üle anda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja tegevuses puuduvad sellised vead, millega oleks rikutud kaebaja Rutt Köster-Paapi ja alaealise menetlusaluse isiku G. K. K. õigusi ja vabadusi. Seetõttu jätab kohus vastavalt VTMS §-le 79 lg 3 p 1 alusel Rutt Köster-Paapi kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4