(24)) teostatud tööde eest (arve nr. 310806-4 -II kd tl 89, arve nr. 300806-2 -II kd tl 93) 47719,73 krooni (so 3049,85 eurot); Järve 29 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 216, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 48-49 (II tl 27)) teostatud tööde eest (arve nr. 081106-1 -II kd tl 77) 53277 krooni (so 3405,02 eurot); Järve 31 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 217, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 50-51 (II tl 28-29)) teostatud tööde eest (arve nr. 061206-1 -II kd tl 62-63) 98827,89 krooni (so 6313,25 eurot); Järve 33 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 218, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 52-53 (II tl 30-31)) teostatud tööde eest (arve nr. 041206-3 -II kd tl 64, arve nr. 041206-2 –II kd tl 65, arve nr. 231006-1 –II kd tl 79) 74234,27 krooni (so 4744,43 eurot); Järve 35 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 219, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 54-55 (II tl 33-34)) teostatud tööde eest (arve nr. 181006-3 -II kd tl 80, arve nr. 310806-3 –II kd tl 90, arve nr. 181006-2 –II kd tl 81, arve nr. 041206-1 –II kd tl 66) 150433,54 krooni (so 9614,46 eurot); Järve 37 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 220, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 56-57 (II tl 35)) teostatud tööde eest (arve nr. 031206-2 -II kd tl 69, arve nr. 031203-3 –II kd tl 71, arve nr. 181006-1 –II kd tl 82) 155246,94 krooni (so 9922,09 eurot); Männi 10 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 221, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 58-59 (II tl 37-38)) teostatud tööde eest (arve nr. 031206-1 -II kd tl 70, arve nr. 171006-1 –II kd tl 83, arve nr. 310806-2 –II kd tl 91) 58216,72 krooni (so 3720,73 eurot). Samuti on kostjal tasumata hageja poolt OÜ-lt Mulgi Maamõõdubüroo tellitud geodeeditööd (VI kd tl 222, IV kd tl 51-52, nähtub ka VII kd tl 94), millest hageja nõuab 9900.02 krooni (so 632,73 eurot) (arve nr. 240806-1, II kd tl 94). Kohus nõustub hageja esindajaga, et tegemist on nõude osaga, mis on otseselt kokkulepitud ehitustöödega seotud ja seega põhjendatud. Nähtuvalt OÜ Mulgi Maamõõdubüroo arvetest (IV kd tl 51, 52) on kogu geodeeditöö maksumus 33350 krooni. Kuigi tööde vastuvõtmine kostja poolt ei kuulu otseselt tõendamisesemesse, näitab hageja läbi tööde vastuvõtmise kostja poolt, tasu nõude alust ja suurust. Töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tööde vastuvõtmist puudutavas osas. Hagiavalduse terviktekstile kostja vastuse kohaselt - vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine oli vaid kostja poolne vastutulek, sest hagejal endal puudusid käibevahendid. Mingisugust kokkuleppelist kohustust kostjal seda teha ei olnud (VII kd 67). Kuivõrd pooled käitusid selliselt nagu hageja esindaja kirjeldas, siis kohus järeldab erinevalt kostja esindaja eelosundatud seisukohast, et kostja poolt arvete tasumine tõendabki vastava kokkuleppe olemasolu. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt arvete tasumisest saab järeldada kostja poolt vastavate tööde vastuvõtmist ka olukorras, kus vastavatele aktidele pole kostja esindaja alla kirjutanud. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt saab tööd vastuvõetuks lugeda hiljemalt hageja poolt koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgnevalt esitatud kirjas (III kd tl 81) märgitud kuupäeval (06.november 2006), sest kostja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa teistsuguse järelduse. Hageja poolt kostjale esitatud kordusaktide alusel arved (II köide tl 62-94) on kostja hagejale piisavalt põhjendamata jätnud tasumata. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt - lähtuvalt kostja poolt esitatud hinnavähendusest võib järeldada, et ka kostja on tööd vastu võtnud, vastasel juhul ei oleks kostjal alust esitada hinnavähendust, samuti tasaarvestusnõudeid. Kokku nõuab hageja kostjalt põhinõudena: (6093,69+3696,29+2338,13+10124,85+4524,67+5050,93+3049,85+3405,02+6313,25+4744,43+ 9614,46+9922,09 +3720,73+632,73) 73231,12 eurot. 11 OÜ EKE NORA (X kd 120) direktori Anu Peetsi poolt esitatud tööde maksumuse arvestus (X kd 117-119) tõendab kaudselt, et hageja poolt nõutavad summad vastavad tööde maksumusele vaadeldaval ajaperioodil, sest nimetatud arvestus on koostatud pooltevahelise lepingu mahtudest (X kd tl 121-134) lähtudes. OÜ EKE NORA direktori Anu Peetsi poolt arvestatud summad ei anna alust arvata, et hageja poolt esitatud asjaoludes esineb vasturääkivusi või et muul põhjusel esineb alus hageja poolt esitatud asjaoludes kahtlemiseks. Kostja on esitanud väited, et hageja rikkus oluliselt lepingut ning kostja taganes lepingust. Kostja on esitanud väited, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu. Kohus leiab, et kostja poolt esitatu ei välista hagi rahuldamist hageja poolt esitatud asjaolude alusel. Hoolimata asjaolust, et pooled vahetasid omavahel töövõtulepingu projekte mitmel korral, ei saa pooltevahelisi suhteid määravas osas sisustada vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaolude kaudu, sest poolte käitumine lepingulises suhtes olles ei võimalda vastupidist järeldada. Seega VÕS § 29 lg 5 p-s 1 sätestatud lepingueelsed läbirääkimised, millest osa nähtub kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest (II kd 137-234) ei toonud kaasa olukorda, millest saaks järeldada, et pooled käitusid pärast ehitustööde alustamist vastavalt osundatud poolte kirjavahetuses märgitud tingimustele. Töövõtulepingu projektides märgitud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastavad kokkulepped, sh leppetrahvi osas. Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele (VII tl 67-68, 76-77) vastava kokkuleppe leppetrahvi puutuvalt, vastastikune nõustumine leppetrahvi puutuvalt ei ole tuvastatav. Pooled leppetrahvis kokku ei leppinud. Seega ei saa lugeda pooli kokku leppinuks ka leppetrahvi suuruses. Kaks kostja kirja hagejale (II kd tl 235-236) ei tõenda samuti leppetrahvi suurust ega kokkulepet. Tunnistajana ülekuulatud Merike Veiberi ütluste kohaselt vaidlust ei olnud leppetrahvi kohaldamises. Tunnistaja poolt pooltevahelise suhte asjaolude tõlgendus ütlusena ei ole piisav tuvastamaks määravas osas lepingulise suhte sisu. Kostja pool ei lükanud ümber hageja poolt asjaoluna esitatut, et mitmed viivitused ja tööde ümbertegemised töövõtulepingu täitmisel tulenesid kostjapoolsetest asjaoludest (mh ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni (konstruktiivse osa jooniste) hilinemisega (so pärast ehitustööde algust) esitamisest: tõendavad tunnistajana üle kuulatud Janek Nurmeotsa ütlused (VII kd tl 138) ja kiri kostjale (IV kd tl 30). Seega ehitusetappide ajagraafikutes oli küll esialgne kokkulepe (II kd tl 237-249) ja protokoll nr 2 (III kd tl 15) tõendab esialgse projektdokumentatsiooni üleandmist hagejale, kuid muu hulgas kostja tegevus, sh dokumentatsiooni üleandmisega viivitamine (IV kd tl 30) ja täpsuste tegemine (IV kd tl 40-50) töövõtulepingu täitmisel ei võimaldanud hagejal lepingut esialgsete tähtaegade osas täita. Kostja väide, et tegemist on nn fabritseeritud tõendiga (IV kd tl 30), ei ole piisavalt põhistatud. Kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt: kostja rõhutab eraldi ka seda, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejale projektdokumentatsiooni esitama ning hageja ei ole kohtule ka esitanud nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitavaid tõendeid, on vastuolu kostja etteheitega hagejale, et viimane viivitas kohustuse täitmisega ületades oluliselt lepinguga sätestatud tähtaegu, sest tulemuslik ehitamine ilma projektdokumentatsioonita ei ole võimalik. Kuivõrd 01.06.2006 hinnapakkumises nimetatule lisaks teostas hageja ehitusprojektide muudatustega kooskõlas töid (VII kd tl 22-58), mis sisaldusid 25.08.2006 hinnapakkumises, siis 12 kostjapoolsed etteheited hagejale viivitamisega seoses on alusetud. Kostja poolt esitatud tõendina poolte kirjavahetuse kostja poolt 03.07.2006 hagejale saadetud lepinguprojektis olev kommentaar nr K95 (II kd tl 201) ja kostja 26.06.2006 kostja kiri (III kd tl 63-64) näitavad kostja huvi tähtaegadest kinnipidamise vastu, kuid ei välista kostjapoolsete minetuste olemasolu. Kostja ei esitanud hagejale kõiki vajalikke dokumente omapoolsete viivitusteta võimaldamaks hagejale viivitusteta töötada. Tulenevalt nimetatust ei saa kostja poolt leppetrahvi kaudu hageja nõude tasaarvestamist põhjendatuks lugeda. Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tagatise andmisega seonduvalt. Hageja alustas kostja nõusolekul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata. Nähtuvalt protokollist (III kd tl 69 (punkt 6)) pooled leidsid, et tagatise vajaliku olevat, ei vormistanud seda nimetatud protokolliga, kostja esindaja nõudis tagatise andmist (III kd, tl 82), kui hageja esindaja viitas üleandmis- vastuvõtmisaktidele. Pooled ei leppinud kokku kostja tõlgendusele vastavalt tagatise andmise. Kuivõrd hageja alustas kostja heakskiidul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata, siis kostja tuginemine tagatise andmist käsitlevale regulatsioonile pärast suure osa ehitustööde teostamist ei välista hagi rahuldamist. Seega kostja poolt õiguskaitsevahendina nimetatud ja kasutatud õigus keelduda raha maksmise kohustusest kuni hageja poolt ehitustöödele tagatise andmiseni ei olnud põhjendatud. Kuigi kostjal on õigus nõuda hagejalt väidetavatest tehtud tööde puudustest tingitud varalise kahjuna puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, ei ole kostja piisavalt tõendanud, et hageja poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingis tööde ümbertegemise kostja poolt nimetatud ulatuses. Kostja ei ole piisavalt tõendanud, et tema poolt kantud kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest ning hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega. Kostja etteheited hagejale, et viimane on teinud mullatööde osas juurdekirjutusi, kasutanud ebaõiget tehnilisi vahendeid, on ehitanud mullatööde osas projektile mittevastavalt st eemaldanud pinnast vajalikust suuremas ulatuses ei ole hagi rahuldamist välistavad st hageja nõue ei ole nimetatud osas lõppenud tasaarvestusega. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistaja Riho Pähn andis ütlusi (VIII tl 31), mille kohaselt tegemist oli kruusa sisaldava pinnasega, seega on õige hageja esindaja poolt väidetu, mille kohaselt tuli mitmed vundamendisüvendid piisavalt kvaliteetseks ehitamiseks tervikuna tühjaks kaevata. OÜ Riksil On Kopp Ees kirja (VII kd tl 58) kohaselt pinnase eripärast tulenevalt Kopli 11 ehitusel tuli välja kaevata kogu ehitusalune pinnas. Kostja seisukoht, et (VII kd tl 74) oli üldteada fakt, et kogu ehitusalune krunt asub endise kruusakarjääri maa-alal, kinnitab et tegemist oli pinnasega, mille puhul on tegemist keskmisest raskema ja varisemisohtu sisaldava olukorraga. Kostja jaoks üldteada fakt ei tähenda siiski kogu maa-alal ühesuguste tingimuste esinemist. Seda kinnitavad kostja poolt esitatud saviliivmoreeni esinemist (VII kd tl 204-206) näitavad pinnaseuuringu dokumendid. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber, kes viibis igapäevaselt ehitustööde teostamise juures, andis mitmete vundamendisüvendite tühjaks kaevamiseks nõusoleku (tõendatud tunnistajana üle kuulatud Janek Nurmeotsa ütlustega (VII kd tl 139-140, nr 23 ja 32)), siis puudub alus mullatööde mahu väidetava ületamise osas kostjapoolsete vastuväidete arvestamiseks olukorras, kus hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Kostja esitas tagasitäidete ebakvaliteetsust puudutava vastuväite. Tunnistajana ülekuulatud Merike Veiber vastas küsimusele - mida oskate öelda selliste kuludokumentide kohta, mis on esitatud äriühingute nagu Brom, Defero, Avust, Marki Transport; Luppe Invest, Aspen Grupp; OK Veod, Cramo Estonia; Viljandi Veevärk 3 kd-s tl 117-145, 169-170 poolt? – järgnevalt: 13 Aspen Gruppi puhul on tegemist tagasitäidete parandustöödega tl 124; Avust OÜ puhul on tegemist samuti tagasitäidete parandustöödega tl 125-156; ka ülejäänud äriühingute puhul on tegemist tagasitäitmistööde parandamisega tl 124-

1. Kostja poolt esitatud tõendid (VII kd tl 126-132) tõendavad kostja poolt kulutuste kandmist, kuid ei seo tõendites märgitut hagejaga. Tunnistaja Riho Pähn ütluste (VIII kd tl 31) kohaselt paigaldati pärast tagasitäidete teostamist maakütteseadmeid. Kuivõrd pärast tagasitäidete teostamist hageja poolt paigaldati ehitusobjektil maakütteseadmeid, mis tingis pinnase osalise lahtikaevamise, siis ei saa järeldada kostja poolt esitatud eelosundatud tunnistajale kostja esindaja poolt esitatud küsimuses ja tunnistaja ütlustes nimetatud dokumentaalsetest tõenditest tulenevalt hageja poolt tagasitäidete ebakvaliteetset teostamist ja puudub alus jätta selles osas hagi rahuldamata st lugeda nõue tasaarvestatuks.
3. 2006.a protokoll (III kd tl 123), millele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja, ei tõenda tõsikindlalt hageja töö ebakvaliteetsust, sest hageja esindaja ei kinnita nimetatud dokumendis, et hageja on pinnase tihendamise teostamata jätnud. OÜ Movek Grupp kiri (VII kd tl 209) kirjast ei nähtu konkreetselt hageja nii ulatuslik tegevus, millele toetub kostja vertikaalplaneerimise väidetavast rikkumisest kahju hüvitamise nõuet esitades. Tunnistaja Riho Kuke ütluste kohaselt paigaldati maaküte pärast tema poolt tehtud tööd (VII kd tl 175). Seega maakütteseadmete paigaldamisest tulenevalt ei välista hagi rahuldamist vertikaalplaneerimisega (III kd tl 183), rikutud pinnase taastamise kulutustega (III kd tl 184-186) seotud kostja arved ja tagasitäidete kvaliteetsuse kontrollimisega seoses esitatud Viljandi Veevärgi arve (III kd tl 187), sest tõendatud ei ole hageja tegevus, mille tulemusena pidi kostja kulutusi kandma. Kostja esitas veel elumajade sokli ehitamiseks ebaõige materjali kasutamist, sokli ebaõiget kõrgust, vertikaalse soojustuse puhul ebaõige materjali kasutamist, armatuuri ebaõiget kõrgust, vundamendi sokli ebaõiget mõõtu ja seinte (osade) puhul ebakvaliteetsust, arvete esitamist tegemata tööde eest puudutavad vastuväited. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber viibis igapäevaselt ehitusobjektil (tunnistajana üle kuulatud Janek Nurmeotsa ütlused (VII tl 140 nr 32)), ehitusjärelevalvet teostanud tunnistajana ülekuulatud Eldur Kalmann (ütlused VII kd tl 146) keskmiselt üle päeva, siis kohus järeldab, et hageja esindaja seisukoht on õige, et kostja oli kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris neid.
5. 2007 kokkulepe (III kd tl 116) kokkulepe on sõlmitud kolmanda isiku ja kostja esindaja vahel, nimetatud tõend ei välista hagi rahuldamist. Kvaliteedi küsimused lahendati hageja poolt parandusööde käigus. Aktsepteerimata ja hagejale tagastatud aktid (III kd tl 70-80) on osaliselt koostatud enne parandustööde tegemist hageja poolt. Protokoll (III kd tl 84-93), kus on fikseeritud pärast hageja poolt tehtud parandustöid 07.11.2006 ülevaatuse käigus väidetavalt esinenud ehitustööde puudused, ei ole samuti hagi rahuldamist välistav, sest nimetatud tõendi koostamisel ei ole osalenud hageja esindaja, mis tagaks nimetatud protokolli usaldusväärsuse ja seostatavuse hageja võimaliku tegevuse või tegevusetusega. Sama tuleb järeldada kostja poolt hagejale saadetud hinnavähenduste kalkulatsioonides (III kd tl 97-110) märgituga seoses. Seega puudub alus jätta hagi rahuldamata tasaarvestuse kaudu põhjusel, et hagejast tingitud põhjustel oli kostjal vajalik tellida uusi töid kolmandatelt isikutelt. Vundamendi sokliseinte isolatsiooni puhul väidetavalt ebaõigete vahtpolüstüreenplaatide kasutamine hageja poolt ei leidnud kinnitust, nähtuvalt kirjadest (VII kd tl 213-214) koosmõjus hageja seisukohtadega, samuti OÜ Katuseekspert kirjas märgituga (VIII kd tl 34), on hageja poolt ehitamisel kasutatud kohaseid plaate, kusjuures markeerimise erisused (Reiden Plaat AS müügijuhi kirjad VII kd tl 152, 168) ei tähenda plaatide ehitusfüüsikalist mittesobivust. Seega pole kostja poolt esitatud tõendid (kaetud tööde ülevaatuse materjalid V kd tl 175-187, sh hinnapakkumine tl 188) selles osas hagi rahuldamist välistavad. 14 Estonian Building Invest OÜ kirja kohaselt (X kd tl 93) on kostja seaduslik esindaja leidnud et varasem hinnapakkumine on tehtud madalatest hindadest lähtudes. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ (registrikanne VII kd tl 124) töötajate poolt koostatud arvamus (V kd tl 173-174) ei välista täielikult vastavate vahtpolüstüreenplaatide kasutamise, arvamus eeldab lisatööde tegemist. Nähtuvalt nimetatud dokumendi punktist 3 (V kd tl 174) leiavad arvamuse koostanud isikud, et ehituse käigus majade vundamentide vertikaalne soojustus EPS-R (Routa) on asendatud EPS-80ga, millest viimane ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes või veega küllastunud pinnastes (sh saviliivmoreen), kuna selle veeimavus on liiga suur, mistõttu väheneb oluliselt soojapidavus. Erinevalt eelnevast leiab OÜ Katuseekspert (registrikanne VII kd tl 216 ja VII kd tl 214), , et EPS80 vana markeering on EPS-R. Seega puudub alus sokliseinte isolatsiooni puutuvate vastuväidete osas hagi mitterahuldamiseks vastuväidete ebapiisava tõendatuse tõttu. Kostja vastuse hagiavalduse terviktekstile kohaselt …pöördus kostja OÜ Kuupmeeter poole, kes ei aktsepteerinud hageja poolt pakutud lahendit vaid esitas 12.07.06 projektis toodule alternatiivse lahenduse (III kd tl 111). Alternatiivlahenduse kohaselt võis monoliitbetoonist valamise asendada osaliselt Columbia-kivi betoonplokkide ladumisega, kuid monoliitbetoonist soklikooriku osa tuli valada 420 mm ulatuses. Mistahes uusi Columbia-kivist sokli jooniseid OÜ Kuupmeeter seejuures ei esitanud nagu on hageja ebaõigesti väitnud hagiavalduse tervikteksti leheküljel
6. …Oma põhimõttelise nõusoleku soklikooriku osaliseks tegemiseks Columbia-kivi plokkidest andis kostja 07.07.06 saadetud kirjaga (manuses olev juhatuse koosoleku protokoll) (III kd tl 112-113), kus on selgesõnaliselt kirjas, et raudbetoonkooriku asendamisega Columbia kiviga (mitte hageja pakutud konstruktsioonilahendusega) on kostja nõus, kui sokli hind on maja kohta 5000 krooni odavam. Kostja arvestas seejuures asjaoludega, et töövõtja poolt hinnapakkumises pakutud hind sisaldas projektijärgset monoliitse raudbetoonsokli ehitust ning uus lahendus, mille järgi asendati raudbetoonist ehitamine osaliselt Columbia-kivi plokkidega, oli teostuselt odavam. Kostja ei pidanud hinda alla kauplema ja oleks võinud nõuda projektijärgset lahendust. Hageja töövõtjana aktsepteeris kostjapoolset tingimust hinna muudatuse kohta alustades soklite ehitust Columbia-kivi plokkidest. Kahetsusväärselt ei tulnud töövõtja ka uue lahendusega soklite ehitamisega toime. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik Columbia-kivi kasutamisest hageja poolt. Hageja poolt teostatud töö ebakvaliteetsus ka pärast pooltevahelist nõusolekut soklid erinevalt algselt kokkulepitust ehitada ei ole kostja poolt piisavat tõendamist leidnud. Kostja 13.11.2006 kiri (III kd tl 94), kust nähtub kostja seisukoht, et tagasisaadetud aktidele puudustena märgitud tööd olid tööde ülevaatamise seisuga (07.11.2006), tegemata või tehtud ebakvaliteetselt, samuti kostja
7. 11.06 kiri (mis on käsitletav kostja ülesütlemisavaldusena) (VII kd 207) ei välista samuti hagi rahuldamist, sest kirjad on koostatud kostja poolt vastustena hageja esindaja (III kd tl 95, VII kd 208)) seisukohtadele olukorras, kus poolte eriarvamuste hulk oli suhteliselt suur. Sellises olukorras koostatud kirjavahetuses sisalduva informatsiooni tõenduslik väärtus ei ole absoluutne. See kehtib ka hageja kirjas (VII kd tl 96-100) kohta. Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid, et hageja teostas oktoobris 2006.a. asja kohtuvälise lahenduse huvides vastavalt poolte kokkuleppele ja aktidele kantud esitatud vastuväidetele (III kd tl 70-80) täiendavaid töid, sh …painutati armatuurvardaid, kuigi see tuleb paika panna põrandavalamisel, mille teostamiseni hageja lepingu lõppemise tõttu ei jõudnud …. Armatuurvarraste ebaõige kõrgus pärast hageja poolt parandustööde tegemist on kostja poolt tõendamata. Kostja vastuse hagiavalduse terviktekstile kohaselt Hageja teostas mõningaid Fibo plokkidest ja Columbia plokkidest „seinte ladumisi“ (
8. plokirea ladumine) kuid seda omavoliliselt ilma 15 kostja nõusolekuta. …. Seejärel kasutati betoonkooriku valamise töödel nuivibraatorit, mille tagajärjel läksid ilma kindla seotiseta paigaldatud plokid lahti. Sellest tulenevalt ei saa nimetatud plokirea ehitamist pidada seinte ehitamiseks. Lahtised plokid eemaldati ja paigaldati uuest OÜ Brom poolt. Hageja poolt teostatud „seinte ehituse“ kvaliteet oli niivõrd halb, et kogu töö tuli uue ehitaja poolt kas maha lammutada või suuri parandusi teha. Lisaks lammutas oma ehitatud Kopli 5 seinad (lisaks
9. plokireale) ja Kopli 3 seinad hageja ise, kuid ikkagi esitas lammutatud Kopli 3 seinte ladumise kohta arve 031206 – 4 (III kd, tl 169). Seinte hinnavähenduse summa kokku oli 86614 kr. Seinte ladumise tellis kostja OÜ-lt Brom, kes teostas ka hageja vigade parandamise. OÜ Brom ehituspäeviku väljavõtted (VII kd tl 161- 167), milles nimetatakse eelmist ehitajat ja valesti ja vigadega tegemist, ei tõenda hagejapoolseid minetusi, sest OÜ Brom ei ole pädev hindaja ja seos hageja tegevuse või tegevusetusega ei ole piisav. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Brom teostas (sh tõend III kd tl 180) nende seinte (-osade) uuesti ladumise, mille eest esitatud nõue on vaidluse esemeks. Seega puudub alus jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Kostja poolt esitatud pooltevaheline kirjavahetus (III kd tl 62-64, 82-83, 94-95, 113-115, V kd tl 171-172, VII kd 207-208), kolmanda isiku kiri (VII kd tl 209), kostja poolt allkirjastamata ehitustöödes võimalikke puudusi kirjeldavad aktid (III kd tl 70-80, 171-179), teade (III kd tl 65), samuti protokollid (III kd tl 66-69, 84-93, IV kd tl 27, 31-32, 37-39, 204-212), millest nähtuvad ehitustöödes võimalikku parandamist vajavad detailid, samuti kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe (III kd tl 116), samuti fotomaterjal (IV kd tl 218-235, VII kd tl 116, 117, 125) ei tingi hagi rahuldamata jätmist, sest hageja teostas pärast kostja poolt võimalikele puudustele tähelepanu juhtimist elumajade juures parandamistöid. Samuti puuduvad fotosid konkreetse aja ja kohaga (elumajaga) seostavad piisavad tõendid. Tunnistaja Eldur Kalmanni (omanikujärelvalve teostaja) 15.11.2009 antud ütlustest ei nähtu konkreetselt, millise elumaja milline osa millisel viisil ei vasta kokkulepitule või üldaktsepteeritule kvaliteedile. Hageja poolt teostatud parandamistööd on hagi rahuldamist tingivad, sest poolte erinevad arusaamad töö kvaliteedi astmest said lähendatud läbi hageja poolt tööde parandamise ja viimistlemise. Parandamiskulude eest eraldi tasunõuet hageja esitanud ei ole. Hageja arved koos kahe hinnapakkumisena pealkirjastatud dokumendiga ja skeemiga ning saatelehega (III kd tl 146-167, 181-182, 191-195) ei too samuti kaasa hagi rahuldamata jätmist, sest hageja on esitanud nõude, mille aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise viisi ja järjekorra, samuti asjaolude olemasolu tõendavate tõendite esitamise või mitteesitamise ta ise valib. Kostja vastuväited nimetatud dokumentide alusel ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest tööde mittetegemist (kui negatiivset asjaolu) või ebakohast tegemist peab tõendama kostja. Kostja poolt esitatud ja hageja poolt koostatud dokumentidest ei tulene tema poolt töö ebakohane töö teostamine või töö tegemata jätmine. Liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest (III kd tl 132, 134) ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja Riho Pähni ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt juurdetoodud materjali kasutades. Kostja poolt esitatud vastuväited puutumuses Fibo plokkide ostu, osalise tasaarvestuse ja transpordiga (III kd tl 185-186, 188-190) ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest oli kostjal vaja vastavad kulutused kanda. 16 Kohus leiab erinevalt kostja esindajast, et hageja ei ole sisuliselt omaks võtnud, et pooltel oli kokkulepe Fibo plokkide ostmise- ja tasaarveldamise osas. Tunnistaja Riho Kukk andis ütlusi, mille kohaselt tema teostas mitmel korral tagasitäidet ja tunnistaja Lembit Sinimets andis ütlusi, mille kohaselt tema koos Tiit Veiberiga teostas tagasitäidet. Kostja esindaja leidis (VII kd tl 184) pärast Riho Kuke ülekuulamist, et Riho Kukel võis tunnistusi andes tekkida huvide konflikt (ühelt poolt: hageja-poolse alltöövõtja töötajana, kes tegi puuduliku pinnase tagasitäite ja teiselt poolt: tellija-poolse alltöövõtja töötajana, kes parandas selle sama puuduliku töö), mille tulemusena olid tunnistajana antud ütlused osaliselt ilmselgelt ebalevad ja üldsõnalised või mitmeti tõlgendamist võimaldavad, seda vaatamata konkreetsetele ja selgelt esitatud küsimustele. Kostja esitas täiendavate tõenditena kostja kaetud tööde aktid ja väljavõtted ehituspäevikutest (VII kd tl 186-202), mis tõendavad kostja tõlgenduses, et vundamentide välise kui ka sisemise tagasitäite korrastamise ja puuduoleva osa ning tagasitäite tihendamise teostas kostja (VII kd tl 184). Kohus leiab, et kuivõrd kostja esitas vastuväitena hagile ka hageja poolt ebakvaliteetselt tagasitäidete teostamise kui asjaolu, siis need kaks asjaolu on vastuolus ja sellistena hagi rahuldamist mittevälistavad. Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt mitme elumaja ehitamisel ehitas hageja konstruktsiooni osi (taldmikke) eirates joonistes kirjeldatud näitajaid (sh materjali kogus). Hageja poolt esitatud joonised (VII kd tl 22-58) hinnatuna kogumis tunnistajana ülekuulatud Janek Nurmeotsa ütlustega võimaldavad järeldada, et pooltevahelise koostöö käigus ehitati viisil, mis tagas elumajade vundamentide ja taldmike valmimise. Eelmärgitust tulenevalt ei saa järeldada, et hinnapakkumise võtmine või töö tegemine kolmandate isikute poolt on põhjuslikus seoses hageja väidetavate tegevuse või tegevusetusega. Eelosundatud põhjusel ei tingi hagi rahuldamata jätmist ka kostja poolt õiguskaitsevahendina piisavalt põhjendamata hinna vähendamine (III kd tl 96111). Tulenevalt nimetatust ei saa kostja poolt väidetavate töös esinenud puuduste kaudu hageja nõude tasaarvestamist põhjendatuks lugeda. Seega ei tingi hagi rahuldamata jätmist kostja poolt viidatud tema poolt kantud või kandmata kulutused, mis väidetavalt on seotud hageja poolt tehtud tööde puudustega. Kostja poolt esitatud ehituspäevikute lehed (VII kd tl 94-108, 153) on esitatud eesmärgiga hagejast erinevalt sisustada pooltevahelise lepingu tingimusi. Asja sisulise lahendamisega seonduvalt puudub nimetatud tõenditel väärtus, mis välistaks hagi rahuldamise. Viigi Püssale müüdavasse elumajja köögi paigaldamine ei ole kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi (VII kd tl 109) järgi ka tõsikindlalt tuvastatav, sest tegemist on tellimusega. Hageja poolt esitatud kirjavahetus (X kd tl 89-92) muudab ebausaldusväärseks ka kostja poolt väidetud köögi paigaldamise maksumuse. Raha ülekandmine (VII kd tl 110-112, 113-114) ja kokkulepe (IV kd tl 202), millega Viigi Püssa loobus kostjaga sõlmitud kinnisasja müügilepingust taganemisest ning sellega seotud leppetrahvi nõude, suuruses 843408 krooni, esitamisest (vt IV kd tl 201) tingimusel, et kostja paigaldab tema eramusse köögimööblit ja sanitaartehnikat, ei tõenda kostjal kahju tekkimist hagejast tulenevalt. Kolmandate isikute (sh Viigi Püssa) ees tekkinud kostja vastutus (IV kd tl 185-202) hüvitamisele kuuluva kahjuna või viimase ärahoidmist tingiva kulutuse tegemine ei ole samuti hagi rahuldamist välistav, sest kostja ei ole piisavalt tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt on väidetav kahju tekkinud või viimase ärahoidmist tingiv kulutus kantud. 17 Hageja poolt ebapiisav ehitustööde dokumenteerimise ei ole hagi rahuldamist välistav, kuivõrd hageja ei asunud lepingut täitma ilma kostja heakskiidu ja teadmisega asjaoludest. Seega kostja poolt vastuväidetes nimetatud asjaolud (hageja nõude tasaarvestamine enda nõuetega hageja vastu) ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).
10. juuni 2009.a. seisuga moodustub seadusjärgne viivitusintress 302958,76 krooni so 19362,59 eurot (VI kd tl 158-169). Lepingu ülesütlemisel kostja poolt muutus tasunõue sissenõutavaks ning kostja sattus selle täitmisega viivitusse. Kohtuistungite protokollide parandamiseks esitatud taotluste suhtes leiab kohus, et nimetatud taotlustes sisalduvate vastuväidete rahuldamiseks alused puuduvad, sest kohtuistungite protokollid on asjas koostatud kooskõlas TsMS § 49 lg 2 teise lauses märgituga, arvestades TsMS §-s 50 sätestatuga. Vastuväited tuleb lisada vastavalt TsMS § 53 lg 4 teisele lausele kohtuistungi protokollile. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kalev Kuningas Kohtunik 18