1-13-5842/5

(10260105351)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Rene Õisma süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Rene Õisma (endise nimega Aivar Luist) ik 37008135210, Eesti kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX; kannab karistust Arestimajas Tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud 11 korral, neist viimati: 1) 17.04.2013 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 8 kuud (karistuse kandmise algus 16.04.2013); 2) 24.09.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel vangistusega 11 kuud; karistus on kantud; 3) 30.06.2011 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 11 kuud, karistusaja algus 01.02.2011, karistus on kantud. Kaitsja Korduvalt karistatud väärteokorras. Kohtueelsel menetlusel advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Rene Õisma süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud.
2. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Pärnu Maakohtu 30.06.2011 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 11 (üksteist) kuud, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1
7. tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud, lugedes liitkaristuse kantuks. Rene Õismalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Rene Õisma, 1-13-5842, kaitsjatasu“. Rene Õismalt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 175 lg 1 p 2; 178 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel tunnistaja CT KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel makstud menetlusest osavõtja sõidukulu summas 15 (viisteist) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti (tl 36), mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Rene Õisma, 1-13-5842, menetlusest osavõtja sõidukulu hüvitamine“. Kriminaalmenetluse kulu tasumist tõendav maksekorraldus esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VM(M ) esitatud tsiviilhagi 5000 krooni, so 319,55 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Rene Õismalt VMkasuks 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 55 (viiskümmend viis) senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank ASis, märkides selgitusena „Rene Õisma, 1-13-5842, tsiviilhagi“. RN esitatud tsiviilhagi 3970,61 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Rene Õismalt RN kasuks 3970 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend) eurot ja 61 (kuuskümmend üks) senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXX, märkides selgitusena „Rene Õisma, 1-135842, tsiviilhagi“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Rene Õismat (endise nimega Aivar Luist) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Nimelt septembri alguses 2010 sai ta remondi korraldamiseks läbi endise vanglakaaslase V M enda valdusesse viimase pojale RN kuuluva sõiduki BMW 328 (reg nr XXX, vla 1995, väärtusega 55.000 EEK, so 3515.14 EUR) koos võtmete ja dokumentidega, samuti autos olnud erinevate esemetega. Nimelt olid autos üleandmise hetkel RN kuuluv tööriistakohver väärtusega 1700 EEK (108.65 EUR), võimendi Alpine väärtusega 127.82 EUR, subwoofer SPL väärtusega 219 EUR, seega erinevaid esemeid koguväärtusega 455.47 EUR. Rene Õisma palus remondiks kanda üle raha ning V M kandis 07.09.2010 CT arvele 2500 EEK (159.78 EUR) ja 14.09.2010 AT arvele 2500 EEK (159.78 EUR), kes võtsid nimetatud 2 summad, so kokku 5000 EEK (319.56 EUR) sularahas pangast välja ning andsid üle Rene Õismale, kes lubas V M , et auto on remonditud ja tagastatud hiljemalt 20.09.
11. Rene Õisma vahetades sõiduki oma poolvenna KT sõiduki BMW vastu, valetades viimasele, et BMW 328 (reg nr XXX) omanik on sellest teadlik ja nõus ning dokumendid saab vormistada hiljem. Seejärel aga väitis, et eelmine omanik soovib autot tagasi ning tuleb autole järele, tegelikkuses aga müüs auto 08.10.2010 edasi AK 10 000 EEK (640 EUR) eest, kes omakorda lammutas sõiduki varuosadeks. Tööriistakohvri pantis AL 06.09.2010 Pärnus Riia mnt 21 asuvas Laenugrupp OÜs, saades selle tagatisel laenu 637.50 EEK (40.74 EUR). Seega oma tahtliku tegevusega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani Rene Õisma toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi karistatava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 20.06.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Leelet Kivioja, süüdistatav Rene Õisma ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe:
12. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör kohtus süüdistatava karistamist KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 10 kuud.
13. Kuivõrd Rene Õisma pani nimetatud kuriteo toime enne tema suhtes 30.06.2011 Pärnu Maakohtu poolt tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millega teda karistati vangistusega 11 kuud, tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 1 ja 64 sätetele, lugedes kergem karistus 10 kuud kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista seega vangistus 11 kuud.
14. Kuivõrd 30.06.2011 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud 11 kuud vangistust on Rene Õisma poolt täies mahus kantud, lugeda liitkaristus kantuks.
15. V M esitas tsiviilhagi 5000 krooni, so 319.55 eurot nõudes.
16. RN esitas tsiviilhagi 4417.63 euro nõudes, kuid täpsustas hiljem hagi summat, st arvutuskäiku ja lõplikuks tsiviilhagiks jäi 3970.61 eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
17. peatüki
18. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 4; § 178 lg 1 p 3; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 201 lg 2 p-st 1, § 64 lg-st 1, § 65 g-st 1 asub kohus seisukohale, et Rene Õisma kuulub temale KarS § 201 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et Rene Õismalt tuleb välja mõista üksnes määratud kaitsja tasu ja CTKrMS § 178 lg 1 p 3 alusel makstud menetlusest osavõtja sõidukulu. Sundraha väljamõistmise osas märgib kohus, et kuna Rene Õismale inkrimineeritav tegu on toime pandud enne eelmise, so Pärnu Maakohtu 30.06.2011 otsuse kuulutamist ning kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid, puudub kohtul seaduslik alus süüdistatavalt sundraha väljamõistmiseks. Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tuleb süüdistatava puhul möönda töökoha või muu legaalne sissetulek puudumist, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol tegemist on täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Ei saa jätta märkimata, et kuritegude 3 toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli R. Õisma teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema endi kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta R. Õisma enda kanda. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et R. Õisma kannab käesoleval juhul karistust kinnipidamisasutuses, leiab kohus, et menetluskulude osade kaupa tasumiseks või nende kulude ajatamiseks alus puudub. Nimelt on käesoleva kriminaalmenetluse raames on tõdetud, et süüdistatavatel töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Seega võimalik menetluskulude osade kaupa tasumise või nende ajatamise kohaldamine ei avaldaks mõju süüdistatavate majanduslikule seisundile, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude osade kaupa tasumist või ajatamist. Märt Toming kohtunik 4