kustutatud (tl. 116, 117-118). 03.04.2013.a. toimunud kohtu eelistungil esitasid hageja ja tema esindaja taotluse hagist loobumise kohta OÜ Mikstuur vastu, kuna viimane on äriregistrist kustutatud ja firmal puudub õigusjärglus. Kaaskostjal A Jl ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele OÜ Mikstuur osas. Eelistungil täpsustas hageja, et OÜ Mikstuur vastu tugines nende nõue alusetu rikastumise sätetele VÕS-st. Ühtlasi täpsustas hageja oma haginõuet A. J osas viitega
§-le 187, mille alusel osaühingu juhatuse liige vastutab lepingu mittetäitmise eest ka isiklikult. Kostja A. J oli tööettevõtulepingu sõlmimise ajal OÜ Mikstuur juhatuse liige ja just tema allkirjastas OÜ Mikstuur nimel sõlmitud lepingu ning tema kätte maksis hageja raha 600000 Eesti krooni. Kohus istungil tehtud protokollilise määrusega jättis seisukoha kujundamise seoses hageja loobumisega hagist OÜ Mikstuur osas edasisesse menetlusse (113-115). Vastavalt kohtu poolt eelistungil hagejale pandud kohustusele tuli hagejal esitada oma haginõude täpsustused ja kirjalik loobumine hagist hiljemalt 03.05.2013.a. Hageja esitas oma nõude täpsustused ja seisukohad 03.05.2013.a. (tl.123). Esitatud kirjalikust seisukohast nähtub, et hageja jääb oma nõude juurde mõlema kostja suhtes. Kostja OÜ Mikstuur esindaja –juhatuse liige Ü Hi on hagimaterjalid kättesaanud, kuid oma seisukohta hagi osas teatanud ei ole (tl. 102). 19.08.2013.a. määrusega lõpetas kohus menetluse antud tsiviilasjas osaliselt OÜ Mikstuur suhtes TsMS §-de 428 lg1 p5 ja 429 lg1,3 alusel. HAGIAVALDUS ja PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule esitatud hagiavaldusele 09.03.2008.a. sõlmis OÜ Mikstuur (töövõtja poolt lepingu allkirjastanud A J, toonane OÜ Mikstuur juhataja) E R'ga töövõtulepingu, mille kohaselt OÜ Mikstuur kohustus ehitama E Rle elamu aadressile T. 32, Haapsalu linnas. Selleks tasus E R OÜ-le Mikstuur 600 000 krooni ehk 38 347 eurot. Ehitusluba üksikelamu püstitamiseks ja kõik muu ehitustegevuseks vajalik dokumentatsioon oli olemas. Kostja aga ei asunud elamut ehitama. Hageja ei soovinud, et OÜ Mikstuur jätkaks ehitustegevust ja saatis 30.09.2009.a kostjale lepingust taganemise avalduse. Kostja on kaotanud hageja silmis igasuguse usalduse tööde venimise tõttu. Kolme aastaga ei ole kostja teinud muud kui eemaldanud võsa. Seega ei aktsepteeri hageja, ka seda. et kostja poolt juba teostatud tööde maksumuseks saaks olla 50 000 krooni, ehk 3195,58 eurot. Samuti on absurdne kostja lubadus, et töövõtja on planeerinud töödega valmis jõuda hiljemalt 30.05.2013.a."" Tänapäevase ehitustehnika ja võimaluste juures on taoline tööde valmimise tähtaeg ebamõistlikult pikk, seda enam, et ehitus on kostja süül viibinud niigi juba kolm aastat arvates hagi esitamise ajaga. 09.11.2011.a. esitas hageja kostjale pretensiooni 38 347 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend seitse) euro tagastamise nõudes ja saatis selle OÜ Mikstuur b-kaardi aadressile L 1. Haapsalu. Pretensioon tuli tagasi Eesti Post pooli ümbrikule märgitud märkusega „maja lammutatud". Hageja on veendunud, et kaaskostjana peab vastutama ka endine juhatuse liige, A J. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtult: 1. välja mõista OÜ-lt Mikstuur ja A J’lt solidaarselt hageja E R kasuks 38 347 eurot. 2. Kohtukulud täies ulatuses välja mõista kostjalt. 03. mail 2013.a. kohtule esitatud täiendavates kirjalikes selgitustes hagile (tl.123) märgib hageja, et on seisukohal, et OÜ Mikstuur kõrval on vastutavaks lepingu sõlmimise ajal juhatuse liikmeks olnud A J, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju OÜ Mikstuur võlausaldajale E Rle. Nõue tugineb Äriseadustiku §-le 187 lg4. Hageja on seisukohal, et peale lepingu sõlmimist ja raha üle andmist OÜ Mikstuur juhatuse liikmele A Jle, ei täitnud A J piisava hoolsusega oma seadusest tulenevaid kohustusi ega taganud sõlmitud lepingu nõuetekohast täitmist. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest kasutas A J saadud raha muul otstarbel ja kandis saadud rahast 400000 krooni oma isiklikule pangakontole. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja A J tegevusega on läbi Mikstuur OÜ tekitatud varaline kahju hagejale. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub OÜ Mikstuur ning A Jlt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 38347 eurot. KOSTJA SEISUKOHT Kostja A J ei nõustu hagiavalduses esitatuga ega tunnista hagi (tl. 55-56). Kostja A J on esitanud hagile järgmised vastuväited: Hageja on oma 3.05.2013. a. täpsustuses märkinud, et tal on
J (kostja II) vastu. Hageja hinnangul on kostja II oma tegevusega tekitanud kahju kostja OÜ Mikstuur (kostja 1) võlausaldajale ehk hagejale. Kostja II eeltooduga ei nõustu ning põhjendab seda alljärgnevalt. 1. Kostja II leiab, et hageja poolt viidatud säte ei saa olla nõude aluseks, kuivõrd see sätestab üksnes nõude aegumise tähtaja. Nimetatud paragrahvist saab küll teoreetiliselt tuleneda nõue äriühingu juhatuse liikme vastu, kuid seda lg - de 1 ja 2 alusel. Eeldame, et hageja pidas nõude alusena silmas nimetatud paragrahve. 2.
lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega on
juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi; b. kohustuste rikkumisega on kaasnenud kahju; c. põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. 5.
lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lg - s 1 nimetatud nõuet võimalik esitada ka võlausaldajal eeldustel, et: a. võlausaldaja nõuab kahju hüvitamist osaühingule (mitte vahetult endale); b. võlausaldajal ei ole õnnestunud nõuet rahuldada võlgniku vara arvelt. 6. Kostja II on seisukohal, et täitmata on kõik viidatud lõigetes sätestatud eeldused. Esiteks ei ole hageja nõudnud kahju hüvitamist mitte kostjale I vaid endale, mis ei ole
Viidatud sätte kohaselt on kahju hüvitamist võimalik nõuda üksnes osaühingule. Teiseks, hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema väidetavat nõuet ei ole võimalik rahuldada kostja I vara arvelt. Kostja I on käesolevaks hetkeks likvideeritud ning hageja ei ole esitanud oma nõuet likvideerimismenetluse käigus, samuti ei ole hageja esitanud pankrotiavaldust ega muud avaldust kostjalt I üleantud raha väljanõudmiseks. Seega ei ole hageja proovinudki oma nõuet rahuldatud saada kostja I vara arvelt.
lg 2 sätestab selgelt, et juhatuse liikme vastu saab nõude esitada üksnes juhul, kui nõuet võlgniku vastu ei ole võimalik rahuldada võlgniku vara arvelt. Viidatud sätte eesmärgiks on äärmuslikus olukorras võimaldada pöörduda juhatuse liikme vastu. Sätte eesmärgiks ei saa kostja I hinnangul olla valikuvõimaluse pakkumine võlausaldajale, kas hageda võlgnikku või selle juhatuse liiget. Antud juhul on võlgnik likvideeritud, mistõttu ei saa ta olla ka kohtumenetluse pooleks. Seega on hagi esitatud võlgniku juhatuse liikme vastu ilma, et oleks eelnevalt hagetud võlgnikku, mis on vastuolus
7. Lisaks asjaolule, et puuduvad
lg - s 2 sätestatud eeldused, ei ole hageja tõendanud ka kahju tekkimist kostja II poolse käitumise tagajärjel. Käesolevas asjas toimunud kohtuistungil esitas kostja II kohtule ja hagejale Pärnu Maakohtu 7.03.
Isegi juhul, kui kostja II oleks oma kohustusi rikkunud (millega me ei nõustu) ning hagejale oleks kahju tekkinud, siis puudub igasugune põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. 9. Eeltoodust tulenevalt on kostja II seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud ükski
§-s 187 sätestatud eeldus, mistõttu on hageja nõue kostja II vastu täies ulatuses põhjendamata ning tõendamata. Eeltoodust tulenevalt palub kostja A J 1. Jätta E R ( hagiavaldus A J ( vastu täies ulatuses rahuldamata; Jätta menetluskulud täies ulatuses E R ( ) kanda. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus olles tutvunud hagimaterjalidega leiab, et esitatud hagi ei kuulu kostja A J suhtes rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt – OÜ Mikstuur (äriregistrist kustutatud) endiselt juhatuse liikmelt A Jlt 38347 eurot
Hageja nõue tuleneb 09.03.2008.a. hageja E. R ja OÜ Mikstuur vahel sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi Leping) (tl.4). Töövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ Mikstuur tegema hagejale E. Rle ehitustöid (teostamise koht lepingus märkimata). Vastavalt lepingule pidi hageja tasuma teostatud tööde eest osade kaupa (Lepingu p.2). Hageja väidete kohaselt tasus ta lepingu sõlmimise päeval OÜ Mikstuur esindajale A Jle 600000 Eesti rooni ehk 38346,99 eurot, millise summa üleandmist ei ole vaidlustatud. Nimetatud lepingule on OÜ Mikstuuri, kui töövõtja esindajana-juhatajana allkirja andnud A J. Eeltoodust nähtub, et A J füüsilise isikuna ei ole olnud vaidlusaluse töövõtulepingu pooleks. Vastavalt Lepingu p.-le 12 leping jõustus selle allkirjastamisest, so.09.03.2008.a. ja kehtis kuni kõigi lepinguliste kohustuste täitmiseni poolte poolt. Pooltel on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda Lepingus ja seaduses ettenähtud juhtudel. Hageja on OÜ Mikstuur juhatuse liikmele Ü Hile teinud töölepingust taganemise avalduse 10.10.2009.a. (tl.5), seega ajal mil A J ei olnud enam juhatuse liige. Äriregistri kannetest nähtub, et alates 22.06.2009.a. ei ole A J OÜ Mikstuur juhatuse liige. Juhatuse liikmeks on alates sellest ajast Ü Hi (tl.8-9). Juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees (
lg4,5) kujutab endast välissuhtest tulenevat ja seega lepinguvälist (deliktilist) vastutust ning tekitatud kahju hüvitamine peab seega toimuma kooskõlas VÕS § 1045 lg1 p7 ja 1050 kohaselt. VÕS § 1045 lg1 p7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega on
juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi; b. kohustuste rikkumisega on kaasnenud kahju; c. põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lg - s 1 nimetatud nõuet võimalik esitada ka võlausaldajal eeldustel, et: a. võlausaldaja nõuab kahju hüvitamist osaühingule (mitte vahetult endale); b. võlausaldajal ei ole õnnestunud nõuet rahuldada võlgniku vara arvelt. Kohus nõustub kostja A. J vastuväidetega selles osas, et
§ -s 187 sätestatu kohaldamiseks puuduvad alused - täitmata on kõik
§ -s 187 viidatud lõigetes sätestatud eeldused. Esiteks ei ole hageja nõudnud kahju hüvitamist mitte OÜ-le Mikstuur vaid endale, mis ei ole
§ -st 187 lg 2 sätestatust tulenevalt võimalik. Viidatud sätte kohaselt on kahju hüvitamist võimalik nõuda üksnes osaühingule. Teiseks, hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema väidetavat nõuet ei ole olnud võimalik rahuldada OÜ Mikstuur vara arvelt. OÜ Mikstuur on käesolevaks hetkeks likvideeritud ja äriregistrist kustutatud ning hageja ei ole esitanud oma nõuet likvideerimismenetluse käigus, samuti ei ole hageja esitanud pankrotiavaldust ega muud avaldust OÜ-lt Mikstuur raha väljanõudmiseks, sh. viimase juhatuse liikme Ü. Hi suhtes toimunud kriminaalmenetluse käigus (tl. 118-122). Seega ei ole hageja proovinudki oma nõuet rahuldatud saada töövõtulepingu pooleks olnud OÜ Mikstuur vara arvelt.
lg 2 sätestab selgelt, et juhatuse liikme vastu saab nõude esitada üksnes juhul, kui nõuet võlgniku vastu ei ole võimalik rahuldada võlgniku vara arvelt. Viidatud sätte eesmärgiks on äärmuslikus olukorras võimaldada pöörduda juhatuse liikme vastu, millist äärmuslikku olukorda ei ole hageja kohtule tõendanud. Lisaks asjaolule, et puuduvad
§-s 187 lg 2 sätestatud eeldused, ei ole hageja tõendanud ka kahju tekkimist temale kostja A J käitumise tagajärjel. Kostja A. J on kohtule esitanud Pärnu Maakohtu 7.03.2013. a. otsuse kriminaalasjas nr. 1-13-1757, millega mõisteti OÜ Mikstuur viimane juhatuse liige Ü Hi süüdi muuhulgas kostja A. J vara omastamises ning äriühingu kohta ebaõigete andmete esitamises. Kohus on nimetatud otsuses tuvastanud, et A J on Ü Hi’le üle andnud hagejaga sõlmitud lepingu alusel saadud raha ning kõik OÜ Mikstuur raamatupidamisdokumendid. Kuivõrd Ü Hil temale üleantud vahendeid enam ei olnud, siis mõistis kohus ta süüdi nende vahendite, sh. hagejale kuulunud rahaliste vahendite omastamises. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja raha on endise juhatuse liikme, A.J, poolt üle antud uuele juhatuse liikmele Ü Hile, kes on selle omastanud (tl. 118-122). Kohtuotsusest nähtub, et nimetatud kriminaalasjas ei ole hageja poolt Ü Hi vastu tsiviilhagi esitatud. Kohus nõustub siin kostja A. J esindaja väitega mille kohaselt olenemata asjaolust, kuhu A. J on erinevatel ajahetkedel hagejalt saadud vahendid kandnud, on ta need lõpuks üle andnud Ü Hile kui OÜ Mikstuur juhatuse liikmele. Seega ei ole A J kõnealust raha omastanud ega tekitanud muul viisil kahju OÜ-le Mikstuur, kuivõrd kõik hagejalt saadud rahasummad on üle antud OÜ-le Mikstuur ning selle hilisem juhatuse liige, Ü Hi, on need vahendid vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud
§-st 187 lg 1 tulenevad eeldused. Hageja väited 03.05.2013.a. kirjalikes seisukohtades selle kohta, et kriminaalasja materjalidega on leidnud tõendamist, et A J on hagejalt Lepingu järgi saadud rahalised vahendid omastanud ja oma isiklikule pangakontole kandnud, on ekslikud ja tõendamata. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.