Obsah (5)

§ 371§ 3401§ 363§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-22612 Tsiviilasi

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

E. Ilves on hagis taotlenud elektri võrguühenduse lepingu sõlmimist ja võrguühenduse taastamist kostja poolt, sest kostja on alusetult taganenud hageja kinnistul XXX, liitumistingimustest. AS Eesti Energia

1. aprilli 2013 kirjast nähtub, et aadressil XXX puudub Elektrilevi OÜ-l võrguühendus antud kinnistuga. Seetõttu ei ole võimalik võrgulepingut sõlmida, vaid on võimalik tellida võrguühenduse taastamine. Võrguühenduse taastamine on tasuline, kui tarbimiskoha elektrisüsteem on võrgust lahti ühendatud ja võrguühendus ei ole viimase kolme aasta jooksul kasutuses olnud. Tasulist taastamist tehakse ainult kohtades, kus on säilinud töökorras elektriliin. Kui see ei ole võimalik, toimub võrguühenduse väljaehitamine vastavalt liitumistingimustele. Eeltoodust tulenevalt on hageja kinnistul elektri võrguühenduse taastamine tasuline teenus. Hageja ei saa nõuda võrguühenduse lepingu sõlmimist enne võrguühenduse taastamist vastavalt kostja liitumistingimustele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. E. Ilves taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu
3. juuni 2013 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Elektrilevi OÜ esitanud maakohtule ebaõigeid andmeid, sest E. Ilves ostis kinnistu, millel oli tegevuse lõpetanud puidutöökoda, kus oli 2 aastaid tarbitud elektrienergiat. Seega olid mõlemad kinnistul asuvad hooned elektrivõrkudega ühenduses. E. Ilves ei ole mingil ajal, viisil ega moel avaldanud tahet, mis võis viia liinirikke või liitumise lõpetamiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks. Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrust tuleb muuta hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Ilvese hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Samas on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ebaõigesti viidanud

§ 371

lg 2 punktile 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tartu Maakohus jättis 14. mai 2013 määrusega E. Ilvese avalduse käiguta ja määras E. Ilvesele tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Maakohus märkis, et hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus ei saa otsuse resolutsioonis lahendada nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Kohus märkis muuhulgas, et hagejal on soovitav kasutada hagiavalduse vormistamisel ja enda õiguste kohtus kaitsmisel kvalifitseeritud juristi abi.

§ 3401

lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 363

lg 1 p1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). E. Ilves esitas 6. juunil 2013 uue hagiavalduse, milles ta muuhulgas märgib, et tema kinnistult ühepoolselt elektri äravõtmine vähendab oluliselt kinnistu väärtust ning et kohus peaks arvestama olulist kahju, mida hagejale elektri puudumisega on tekitatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagiavalduses puudub hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks

§ 371

lg 1 p 9 – kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Käesoleval juhul puudub hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue ning hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alus on vorminõuete oluline rikkumine. Kuna hageja ei olnud selgelt väljendanud hagi eset, siis ei saanud ka maakohus hinnata hagi perspektiivikust

§ 371lg-s 2 sätestatud alustel.

3 8. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda

§ 171lg 1 kohaselt.

9. Määrus on lõplik.

§ 372

lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi 4 Kersti Kerstna-Vaks