← Eesti

3-13-660/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-13-660 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Lasva Vallavalitsuse 19.02.2013 korralduse nr 21.3/48 „Õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine XXX“ tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Lasva Vallavalitsus Resolutsioon
  2. Rahuldada XXX kaebus.
  3. Tühistada Lasva Vallavalitsuse 19.02.2013 korraldus nr 2-1.3/
  5. Mõista Lasva Vallavalitsuselt XXX kasuks menetluskulud summas 195 eurot. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest
  6. augustist 2013 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  7. septembril 2013 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord
  8. 09.05.1937 ostis Aleksander Plaado Võrumaal Lasva vallas Tsolgo külas asuvast Listaku 57a talukohast, mis oli iseseisva maaüksusena katastrisse kandmata, ¼ maad pindalaga 5,35 ha. 23.07.1940 maa natsionaliseeriti.
  9. 09.01.1992 esitas A. Plaado Võru Maavalitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohta.
  10. 09.09.1994 jättis Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon (ÕVVTK Võru maakonnakomisjon oma otsusega nr 6938 rahuldamata A. Plaado avalduse Liistaku nr 57a talu maa kompenseerimise ja tagastamise osas põhjendusega, et Võru Maa-ameti 07.07.1994 teatise nr L-433 andmetel ei leidnud Eesti Ajalooarhiivi fondis „Võru kinnistusamet“ Liistaku 572 kinnistu kohta andmeid.
  11. 18.09.1994 esitas A. Plaado ÕVVTK Võru maakonnakomisjonile täiendava avalduse, milles selgitas, et Listaku 57a kuulus XXX ja peale viimase surma jaotati talu tema laste Miili, Leeni, Eduardi ja Danieli vahel. Avalduses väitis A. Plado, et ostis Daniel Pladolt viimasele kuulunud ¼ osa Listaku 57a maast ja see oli 5,35 ha. Tehing toimus 1930-ndate keskpaiku. Nimetatud avaldusele oli lisatud ärakiri täitelehest, mis oli välja antud 19/22.06.1939 Võru jaoskonnakohtuniku poolt.
  12. 19.05.1995 tegi ÕVVTK Võru maakonnakomisjon kaebaja täiendava avalduse alusel uue otsuse nr 9873, milles leidis, et ei ole tõendatud Listaku talu nr 57a maa ostmine A. Plaado poolt.
  13. Tartu Maakohtu 14.01.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-6329 tuvastati, et Listaku nr 57a maadest 5,35 ha kuulus kuni maa natsionaliseerimiseni omandiõiguse alusel A. Plaadole.
  14. 14.03.2008 tunnistati Võru maakonnakomisjoni otsusega A. Plaado Listaku 57a talu maa 5,35 ha osas omandireformi õigustatud subjektiks ja sama komisjoni 19.05.1995 otsus nr 9873 kehtetuks.
  15. 31.03.2008 esitas XXX Lasva Vallavalitsusele avalduse, milles palus talle kui A. Plaado pärijale maa tagastada.
  16. 29.04.2008 teatas Lasva Vallavalitsus oma kirjaga nr 51-3/238-1, et kahjuks ei ole võimalik maad enam tagasi anda, kuna see on antud teiste isikute omandisse ning pakkus selle eest 23 856 EEK suurust kompensatsiooni.
  17. 13.08.2009 teatas Maa-amet vastuseks kaebaja järelpärimisele, et maad ei ole võimalik kompenseerida, kuna see on teisele isikule tagastatud ja tegi ettepaneku pöörduda Lasva Vallavalitsuse poole maa teiste isikute omandisse andmise otsuste kehtetuks tunnistamise taotlustega.
  18. 10.11.2009teatas Lasva Vallavalitsus, et et ei pea võimalikuks oma ekslikku otsust siiski kehtetuks tunnistada põhjusel, et üle kümne aasta taguste otsuste kehtetuks tunnistamine tekitaks olulist kahju praegusele maaomanikule.
  19. 16.06.2010 esitas XXX kohtule kaebuse, milles palub välja mõista Lasva Vallavalitsuselt maa tagastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 142 839.65 krooni.
  20. Tartu Halduskohtu 18.02.2011 otsusega jäeti XXX kaebus rahuldamata.
  21. Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2012 otsusega rahuldati XXX apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 18.02.2011 otsus ja saadeti haldusasi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.
  22. 02.10.2012 tegi Tartu Halduskohus osaotsuse, milles kohustas vastustajat välja andma haldusakt kaebajale tagastamisele või kompenseerimisele kuuluva maa osas.
  23. 04.02.2013 võttis Lasva Vallavalitsus vastu korralduse nr 2-1.3/39, millega otsustas määrata kaebajale kompensatsiooni 1523 € suuruses summas (tl 37 pöördel – 38).
  24. 19.02.2013 võttis Lasva Vallavalitsus vastu korralduse nr 2-1.3/48, milles tunnistas eelnimetatud korralduse kehtetuks, kuid otsustas taas kaebuse esitajale maa kompenseerida, täpsustades üksnes otsuse sõnastust ja täiendades selle põhjendusi (tl 11-12). 2
  25. 22.03.2013 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Lasva Vallavalitsuse 19.02.2013 korraldus nr 2-1.3/48 ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
  26. Tartu Halduskohtu 26.03.2013 määrusega võeti XXX kaebus menetlusse ja tehti eelmenetluse toimingud. KAEBAJA VÄITED
  27. Kaebuse kohaselt tagastas Lasva Vallavalitsus A. Plaadolt õigusvastaselt võõrandatud 5,35 ha suuruse pindalaga maa omandireformi käigus suuremas osas isikule, kellel ei olnud selle tagasisaamise õigust. Kaebaja väidab, et ei ole vastustajale avaldust õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimiseks esitanud ja viitab seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-133-02, mille kohaselt ei ole võimalik ühte ja sama maad kõigepealt tagastada (olgugi ebaseaduslikult) ja seejärel veel ka kompenseerida (olgugi teisele isikule) VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  28. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt tagastas vald omandireformi käigus Aleksander Plaadolt õigusvastaselt võõrandatud maa suuremas osas isikule, kellel ei ole selle tagasisaamise õigust. Vastustaja on seisukohal, et nende otsused olid omas ajas õiged ja seaduslikud. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja väitele, et ta on keeldunud oma ekslike otsuste kehtetuks tunnistamisest, sest endise olukorra taastamine ei olnud võimalik seadusandlikel põhjustel. Lasva Vallavalitsus on seisukohal, et nad ei saanud oma otsustusi tühistada, kuna nende andmise momendil puudusid asjaolu, mis oleksid olnud tühistamise seaduslikeks alusteks. Vastustaja väida, et vald pakkus kaebajale esmalt võimalust osaliseks tagastamiseks seni reformimata maaüksuse (Listaku 57a II) näol, kuid kaebaja keeldus, tuues aluseks põhjenduse, et pakutud maaüksus ei kuulu A. Plaadole tagastatava maa hulka. Vastustaja on seisukohal, et kõnealune lahustükk ei kuulu XXX tagastatava maa hulka ja sellest tulenevalt ei ole võimalik XXX kõnealust lahustükki tagastada ning õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub täies mahus kompenseerimisele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  29. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  30. ORAS § 13 lg 1 sätestab, et kui omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara on hävinud, seda ei tagastata käesoleva seaduse § 12 alusel või kui varaks on aktsiad või osatähed, kompenseerib selle riik seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kuigi ORAS § 13 lõikest 1 tuleneb, et vara kompenseerimise aluseks on ka see, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis, asus Riigikohtu halduskolleegium oma lahendi nr 3-3-1-33-02 punktis 12 seisukohale, et ORAS § 13 lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu. Samuti ei tulene ORAS § 13 lõikest 1, et oleks võimalik üks ja sama vara kõigepealt tagastada ja seejärel veel ka kompenseerida. Vara kompenseerimine on võimalik vaid sellistel juhtudel, kui seda vara ei tagastata. 3
  31. Asja materjalidest nähtuvalt tagastas Lasva Vallavalitsus oma 11.12.1997 korraldusega nr 309 õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele Silver Pladole ja Toivo Pladole (tl 13-16) ning 11.10.1998 korraldusega nr 236 andis nõusoleku Arvo Rätseppale EV maareformi seaduse § 22 lõike 1 ja § 221 lõike 2 järgi maa ostueesõigusega erastamiseks (tl 31). Seega on sama maa juba omandireformi käigus tagastatud S. Pladole ja T. Pladole, mistõttu tekiks juhul, kui XXX makstaks maa eest kompensatsiooni, olukord, kus üks ja seesama vara tagastatakse ja kompenseeritakse. Eeltoodust järelduvalt on Lasva Vallavalitsuse 19.02.2013 korraldus nr 2-1.3/48 õigusvastane.
  32. Kuna antud juhul ei ole võimalik XXX vara tagastada ja samuti pole õiguslikku alust ka kompensatsiooni maksmiseks, tuleb talle tekitatud kahju hüvitada rahas.
  33. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab XXX kaebuse ja tühistab õigusvastase Lasva Vallavalitsuse 19.02.2013 korralduse nr 2-1.3/
  35. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esindaja taotleb käesolevas asjas kantud menetluskulude väljamõistmist. Kohtule esitati menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 48-53), mille kohaselt anti kaebajale õigusabi summas 315 eurot. Riigilõiv 15 eurot tasuti kaebuse esitamisel (tl 8). Kohus leiab, et kõik menetluskulud antud asjas ei ole põhjendatud. Arve nr 110213 1 (tl 48) ja maksekorraldus nr 775 (tl 51) ei ole antud haldusasjaga seotud, kuna need on tehtud enne vaidlustatud korralduse andmist. Arved nr 220313 1 (tl 49) ja nr 110713 1 (tl 50) on antud haldusasjaga seotud ja need on summas 180 eurot kantud (tl 52-53), järelikult tuleb menetluskulu 180 eurot ja riigilõiv 15 eurot, kokku 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot välja mõista Lasva Vallavalitsuselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.