Obsah (7)

§ 184§ 349§ 75§ 74§ 69§ 266§ 76

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste kohaldamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi

§ 184

lg 1 ja

§ 349

järgi liitkaristusega vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest 4 kuud kuulus kandmisele koheselt ning 2 aastat ja 2 kuud tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat, järgides

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning määrates täiendavad käitumiskontrolli kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) jätkama hariduse omandamist või otsima endale töökoha kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine erakorraline ettekanne täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Anne Ilmoja Martin Muoni (isikukood 39105292749; elukoht xxxx xx xxxxxxxxxx, töökoht xx xxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Tartu Maakohtu 29. aprill 2013 otsuse täitmiseks määrata

§ 74

lg 4 ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel Martin Muonile täiendava kohustusena läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Täiendavad otsustused

1. Saata määruse koopia karistusregistrile, Martin Muonile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele 3.
2. kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele; vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (

§ 69lg 6); 3.2.

kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja. 1 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Asjaolud 1.1. Kohtulahend Martin Muoni on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29. aprill 2013 otsusega

§ 184

lg 1

§ 184

lg 1 ja

§ 349

järgi ja karistatud liitkaristusega vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest 4 kuud kuulus kandmisele koheselt ning 2 aastat ja 2 kuud vangistust jäi katseajaga 2 aastat tingimisi kohaldamata, pannes Martin Muonile kohustuse järgida

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning määrates täiendavate käitumiskontrolli kohustustena

§ 75

lg 2 järgi: 1) kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) kohustuse jätkata hariduse omandamist või otsida endale töökoht. Käitumiskontrolli ajal on Martin Muoni alaliseks elukohaks määratud xxxx xx xxxxxxxxxx . 1.2. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekanded käitumiskontrollile allutatud Martin Muoni kohta. Ettekannetest nähtuvalt ei allu Martin Muoni kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Politseiametnik kontrollis 08.06.2013 Martin Muoni alkoholi tarvitamist. Alkoholijoobe kontrolliks kasutati indikaatorvahendit Alcoquant A111225 ning joobekontrolli käigus tuvastati Martin Muonil alkoholijoove 0,79 mg/l. Nimetatud rikkumise kohta on Martin Muoni andnud kahetsedes seletuse, et oli sõbrannaga kodus ja tarvitas veini. Kuna ei olnud kaua aega joonud, hakkas alkohol päris kõvasti pähe ja ta jäi kodu ees istukil magama. Samuti on politseiametnik 27.07.2013 kontrollinud Martin Muoni alkoholi tarvitamist. Alkoholijoobe kontrolliks kasutati indikaatorvahendi Alcoquant A11144 ning tuvastati Martin Muonil alkoholijoove 0,79 mg/l. Alkoholijoove on tuvastatud seoses kriminaalasja menetlemisega, milles Martin Muonit kahtlustatakse

§ 266lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kriminaalhooldaja taotles esimese ettekandega määrata Martin Muonile kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning teise ettekandega pöörata karistus täitmisele. 1.

1. Ärakuulamised kohtus Martin Muoni küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Martin Muoni avaldas kohtus, et omab töökohta ning nõustub osalema sotsiaalprogrammis.
2. Kohtu põhjendused 2.
3. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
4. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
5. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine)

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaal- 2 hooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul, küsimuse lahendamise juurde kutsutakse süüdimõistetu ja tema taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

§ 74

(Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9)

§-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Vastavalt

§ 76

(Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine) lg-le 5, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus leiab, et Martin Muoni karistuse täitmisele pööramine ei ole käesoleval ajahetkel otstarbekas ning isikule tuleb anda võimalus oma käitumist parandada. Martin Muoni on täitnud ühe kohtuotsuses määratud kohustuse ja leidnud endale töökoha ning samuti on kohtuistungil nõustunud osalema kriminaalhooldaja ettepanekus märgitud sotsiaalprogrammis. Seetõttu on põhjendatud vastavalt

§ 74lg-le 4 määrata Martin Muonile täiendavaks kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis „„Eluviisitreening õigusrikkujale“. Kr

MS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.

1. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KrMS § 389 lg 3 järgi, kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega ja teeb vajaduse korral uue määruse, teatades sellest viivitamata kaebuse esitajale ja menetlusosalisele, kelle huve see puudutab. Sama sätte lg 4 kohaselt kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus loeb 3 määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata kõrgema astme kohtule vastavalt kohtualluvusele. Toomas Lillsaar Kohtunik 4