Obsah (5)

§ 88§ 85§ 32§ 129§ 105

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Kohtuasja number 3-13-1045 Otsuse kuupäev 15. august 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi OÜ Magnoolia kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. augusti 2012 korralduse

§ 88

lg-le 1 lasub kohustus maksudeklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma arvutamiseks maksukohustuslasel, kes tulenevalt

§ 85lg-st 4 vastutab ka maksudeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest.

Vastustaja osutab, et kaebuses ei ole esitatud väidet, et maksudeklaratsioonidel kirjendatud andmed on maksuhalduri arvestuses ebaõigesti kajastatud või et vaidlustatud korralduses nimetatud maksuvõlga ei eksisteeri või et maksuvõla summa on erinev korralduses toodust.

1. MTA hinnangul on kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus oleks seaduslik, kui maksuhaldur oleks korralduse koostanud vahetult TSD või KMD esitamise järgselt, arvestades seejuures asjaolu, mis summa oleks maksukohustuslane vastavalt kas
2. või
3. ndaks kuupäevaks maksma, lahutades sellest maha ettemaksu, põhjendamatu. Deklareeritud maksusumma tasumise kohustuse tekkimise eelduseks ei ole maksuhalduri poolt maksuseadusega sätestatud maksusumma tasumise tähtajaks maksuvõla tasumise korralduse andmine. Deklareeritud maksusumma tasumise kohustus tekib maksukohustuslasel maksuseaduses sätestatud tähtajal.
4. Väide, et OÜ Magnooliat on topeltmaksustatud on ebaõige ja põhjendamatu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et maksuhaldur on esitanud kohtutäiturile äriühingu suhtes kaks täitmisavaldust, avaldus nr 13-5/3180-1 MTA
5. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 täitmisele pööramiseks summas 5221,80 eurot ning avaldus nr 13-5/3180-2 MTA
6. augusti 2012 korralduse nr 1311/16806 täitmisele pööramiseks summas 4320,31 eurot. Viidatud maksuotsusega on määratud kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad maksustamisperioodide 2009 – 2011 aastate eest. Samas
7. augusti 2012 korralduses märgitud maksuvõlg on tekkinud äriühingu esitatud TSD-de ja KMD andmete pinnalt. Seega kajastavad maksuotsus ja vaidlustatud korraldus maksuvõlgu, mis on tekkinud erinevatel perioodidel, ning tegemist ei ole topeltmaksustamisega.
8. Kaebaja ei ole välja toonud eraldi aluseid MTA
9. aprilli 2013 vaideotsuse nr 6-1/1155-4 tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja peab vaideotsust õigusvastaseks üksnes põhjusel, et selle esemeks olev korraldus on õigusvastane. 3 Kohtu seisukoht
10. OÜ Magnoolia hinnangul on MTA
11. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 õigusvastane seetõttu, et korralduses nimetatud maksuvõlg ei vasta tegelikkusele ning kaebajale on pandud kohustus tasuda maksusumma, mida juba nõutakse sisse
12. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/253815 alusel. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
13. Kaevatava korraldusega on kaebajat kohustatud tasuma maksuvõlana 4 320.31 eurot (tl 8), millest kinnipeetud tulumaksu
14. aasta juuni eest 60,50 eurot ja
15. juuli eest 60,50 eurot ning käibemaksu
16. aasta juuli eest 4 199,31 eurot. Korralduses on nimetatud maksukohustused, mis kaebaja ise on deklareerinud tulumaksu ja käibemaksu kohustusena vastavalt
17. aasta juulis ja augustis. Seda kinnitavad maksuhalduri
18. juulil 2013 kohtule esitatud vastuse lisana esitatud saldopäringud seisuga
19. juuli 2012,
20. august 2012 ja
21. august 2012, samuti
22. juulil 2013 kaebaja poolt kohtule esitatud käibedeklaratsiooni väljatrükk maksustamisperioodi
23. aasta juuli kohta. Neist nähtuvalt on kaebaja deklareerinud maksustamisperioodi
24. juuni maksukohustusena tulumaksu 60,50 eurot ning maksustamisperioodi
25. juuli maksukohustusena tulumaksu 60,50 eurot ja käibemaksu 4 199,31 eurot, kokku 4 320,31 eurot.
27. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2.-3/2538-15 määras maksuhaldur kaebajale varasemate maksustamisperioodide eest täiendavat tulumaksu 352,54 eurot ja käibemaksu 5 766,90 eurot, kokku 6 119,44 eurot. Seega puudutavad
28. mai 2012 maksuotsuses nimetatud maksukohustus ja
29. augusti 2012 korralduses nimetatud maksukohustus erinevaid maksustamisperioode. Seetõttu on alusetu kaebaja väide nagu oleks kaevatava korraldusega kohustatud kaebajat tasuma sama maksuvõlga teistkordselt.
30. Vastavalt maksukorralduse seaduse (

) § 85 lg-le 4 on maksukohustuslane kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama, samuti arvutama deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma (

§ 88lg 1 ls 1).

Eelduslikult lähtub maksuhaldur maksuarvestuses maksukohustuslase poolt esitatud andmetest ning maksusummast. Maksukohustuslasel tuleb tasuda deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv maksusumma seaduses sätestatud tähtpäevaks. Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma on maksuvõlg (

§ 32

).

§ 129

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Eelnevast tuleneb, et maksuhaldur oli õigustatud kaevatava korralduse andmiseks, kui kaebaja poolt deklareeritud tulu- ja käibemaksu tasumise tähtpäev oli saabunud ning kaebaja ei olnud maksusummat tasunud.

1. Asjas ei ole vaidlust selles, et korralduse andmise ajaks oli maksustamisperioodide
2. aasta juuni ja juuli eest tulumaksu ja käibemaksu tasumise tähtpäev saabunud. Seega oleks kaevatava korralduse andmine õigusvastane juhul, kui korralduse andmise ajaks oleks kaebaja maksusumma tasunud või see oleks tasaarvestatud tagastamisele kuuluva maksusummaga.
3. Vaidlustatud korralduse ja maksuotsusega kokku kohustati kaebajat seega tasuma erijuhtude tulumaksu 352,54 eurot, kinnipeetud tulumaksu 121 eurot ja käibemaksu 9 966,21 eurot.
5. augusti 2012 saldopäringust nähtuvalt oli kaebajal sel ajal tasumata erijuhtude tulumaksu 270,74 eurot, kinnipeetud tulumaksu 121,01 eurot ja käibemaksu 9 225,05 eurot. Saldopäringu andmetest nähtuvalt oli kaebaja kaevatava korralduse andmise ajaks tasunud erijuhtude tulumaksu 81,80 (352,54 – 270,74) eurot ja käibemaksu 741,16 (9 966,21 – 9 225,05) eurot.

§ 105

lg-s 6 sätestatud varasema maksuvõla esimuse põhimõttest tulenevalt vähenes vastavalt maksuotsusega 4 kaebajale määratud maksukohustus, s.t laekumiste ja tasaarvestuste alusel vähendati varem tekkinud maksukohustust, mitte kaevatavas korralduses nimetatud maksukohustust.

1. juuni 2013 määrusega kohustas kohus kaebajat esitama tõendid, mis kinnitaksid väidet maksuvõla osalise tasumise kohta. Kaebaja esitas käibedeklaratsioonid maksustamisperioodide
2. aasta aprill kuni november kohta. Esitatud dokumentidest ei ilmne, et enne kaevatava korralduse andmist oleks kaebaja deklareerinud sisendkäibemaksu rohkem, kui vähenes tema maksukohustus maksuhalduri arvestuse kohaselt. Teisi tõendeid maksu tasumise kohta ega täpseid andmeid tasumise kohta kaebaja ei esitanud. Samuti ei osutanud kaebaja selliste tõendite kogumise võimalusele.
3. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited maksuhalduri poolt kasutatava infosüsteemi keerukuse ja infosüsteemis kajastatud andmete muutumise asjaolude kohta, kuna need ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased. Kaebaja ei ole osutanud, kuidas tema poolt väidetud asjaolud võisid mõjutada kaevatava korralduse õiguspärasust ning selline seos ei ole ka kohtule äratuntav. Ka kaebaja väited selle kohta, et kaevatava korralduse alusel täitemenetluse alustamise ajaks oli kaebaja maksukohustus taas vähenenud, ei mõjuta kaevatava korralduse õiguspärasust. Kuna maksuhaldurile tehtud maksed ning deklareeritud sisendkäibemaks arvestatakse
4. mai 2012 maksuotsusega määratud maksuvõla katteks, siis võivad kaebaja väited maksuvõla osalise tasumise kohta omada tähendust eelkõige maksuotsuse sundtäitmisel sissenõutava summa määramisel. Seoses maksuotsusega osutab kohus veel sellele, et
5. juulil 2013 esitatud vastuses kohtunõudele on maksuhaldur ekslikult märkinud
6. mai 2012 maksuotsusega kaebajale määratud käibemaksukohustuse summaks 5 981,33 eurot. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebajat kohustatud tasuma täiendavat käibemaksu 5 766,90 eurot. Samas on maksuhalduri väitel käibemaksuvõlg maksuotsuse ja kaevatava korralduse andmise vahelisel ajal vähenenud 955,59 euro võrra. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on samal perioodil maksuotsusega määratud käibemaksukohustus vähenenud üksnes 741,16 euro võrra. Juhul, kui maksuhaldur on maksuarvestuses kajastanud maksuotsusega määratud käibemaksusummat ekslikult suuremana ning vastavalt on kaebaja tegelik maksukohustus väiksem, siis on kaebajal õigus taotleda maksuhaldurilt maksuarvestuse andmete parandamist ja vastavalt maksuotsuse alusel maksuvõlana sissenõutava summa vähendamist.
7. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur oli õigustatud kohustama OÜ-t Magnoolia tasuma tema poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusummat. Kuna maksuvõla tasumisel esmalt kustutakse
8. mai 2012 otsuses nimetatud maksuvõlg ning seejärel hiljem tekkinud maksuvõlad ja kaebaja enda väitel ei ole maksuvõla osaline tasumine toimunud sellises ulatuses, mis ületaks maksuotsuses nimetatud maksuvõlga, siis maksuvõla osaline tasumine ei saanud mõjutada kaevatavas korralduses märgitud maksuvõlga. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et
9. aprilli 2013 vaideotsus iseseisvalt, eraldi põhivaidlusest, kaebaja õigusi rikuks. Seetõttu HKMS § 45 lg 4 alusel jääb rahuldamata kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks. OÜ Magnoolia kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.
10. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 5