) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 182 379 euro ulatuses ja võlgnikul on vara summas 3600 eurot, millest 600 eurot on tasumisele kuuluv käibemaks. Seega puudub võlgnikul piisavalt vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata 2 võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu
lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 19.08.2013 määrusega Osaühingu AH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole Osaühingu AH pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1100 eurot hiljemalt 26.08.2013. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna Osaühingul AH ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu AH pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul sõlmis juhatuse liige Toomas Leet (surn.22.04.2013) laopinna üürilepingu, millega võttis ebamõistlikult suure üüri tasumise kohustuse. Vastava laopinna igakuiseks üüritasuks oli uue lepingu kohaselt 64 000 eurot. Varasemalt oli vastavaks üürisummaks 6400 eurot. Võimetus sellist üüri tasuda äritegevuseks vajaliku laopinna eest tõi lõppkokkuvõttes kaasa majandustegevuse peatumise ja võlgniku maksejõuetuse. Kohus leiab, et antud juhul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud raske juhtimisviga, kuivõrd juhatuse liige võttis rahalise kohustuse, mille suurus aasta lõikes ületas ca 10kordselt võlgniku eelmiste aastate kasumeid. Kohtu hinnangul on tegemist antud juhul juhatuse liikme raske hooletusega, kuivõrd puudus igasugune mõistlik ja arusaadav selgitus selle kohta, kuidas ettevõte suudab tasuda igakuist rahalist kohustust (laopinna üür) summas 64 000 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele US (isikukood XXX).
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise 3 aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,9 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1032 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 340,56 eurot, kokku 1372,56 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 162,50 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Osaühingu AH pankrotimenetlusest huvitatud isikud pole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada võlgniku vara arvel, kuna kohus lõpetab Osaühingu AH pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgniku varast jätkub ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Tulenevalt
lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 1032 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 340,56 eurot, kokku 1372,56 eurot ning kulutuste hüvitis 162,50 eurot, kõik kokku 1535,06 eurot välja võlgnikult, Osaühingult AH OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.