KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1095 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lil

§ 47lg-st 2 oli viimane päev halduskohtule kaebuse esitamiseks 28.11.2011.

N. Lilitškini kaebus saabus halduskohtusse aga alles 29.05.2012, s.t üle kuue kuu hiljem. Määruskaebuse esitaja on oma kaebuses ise selgitanud tähtajaga seonduvat: „Kohtueelne menetlus on mul läbitud, pöördusin vangla poole vastavalt VangS § 11

§ 120

lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.

§ 71lg 1 võimaldab tähtaja ennistada üksnes mõjuva põhjuse esinemisel.

Nende sätete sisustamiseks tuleb analüüsida Riigikohtu praktikat. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et vajadusel „peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks“ (RKHKo 10.09.2009, 3-3-1-24-09, p 7; 25.11.2010, 33-1-78-10, p 15; vrd RKHKm 09.02.1996, 3-3-1-5-96; 18.09.1998, 3-3-1-24-98, p I; 11.11.2008, 3-3-1-68-08, p 8). Veelgi enam, Riigikohtu halduskolleegium on määruskaebuse esitaja ühes varasemas kohtuasjas

§ 120

lg-le 3 halduskohtumenetluse seadustiku 3 vanas redaktsioonis vastanud sätte kohta öelnud: „

§ 11

lg 3 kohaselt kaebuse tagastamisel tuleb üldreeglina anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning alles siis, kui määratud tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud, saab

§ 11lg 3 alusel kaebuse tagastada.

See põhimõte kehtib ka olukorras, kus kaebaja on samade puudustega sama kaebusega

§ 11lg 7 alusel uuesti pöördunud halduskohtusse.

Ka

§ 11

lg 3 sõnastusest nähtuvalt saab sätet kohaldada siis, kui on täidetud kaks tingimust – kohus on andnud tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning määratud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud. Käesolevas haldusasjas ei ole kohus kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andnud“ (RKHKm 08.12.2011, 3-3-1-73-11, p 9). Samas asjas on aga halduskolleegium asunud seisukohale, et tegemist oli erandliku olukorraga ja puuduste kõrvaldamiseks ei olnud vaja uut tähtaega anda. Lõpptulemusena jättis halduskolleegium konkreetses asjas kaebuse rahuldamata (Samas, p 10 j). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohtu halduskolleegium on leidnud: „Isegi kui vastav regulatsioon ei nõua taotleja abistamist või talle korduvalt võimaluse andmist taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole haldusmenetluse suhtes esitatavate nõuetega kooskõlas taotlejale täiendavate võimaluste andmata jätmine oma taotluse selgitamiseks või täpsustamiseks, kui see võiks suure tõenäosusega viia taotluse rahuldamisele“ (RKHK 15.02.2005, 3-3-1-90-04, p 15). Sellest tuleneb, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks peab olema olemas vähemalt mingisugune tõenäosus, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine saab viia tähtaja ennistamisele. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium arvestanud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kontekstis kaebaja varasemate taotluste vormi ja sõnastust (RKHK 10.03.2010, 3-3-1-90-09, p 11). 10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tõenäosus, et määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise korral oleks viimane esitanud käesolevas asjas mõjuva põhjuse, mis oleks lõppastmes saanud viia kaebetähtaja ennistamiseni, olematu. Määruskaebuse esitaja on kinnipeetav, kes tegeleb igapäevaselt halduskohtule kaebuste kirjutamisega. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse määruskaebuse esitaja varasemate taotluste vormi ja sõnastust ning märgib, et 27.03.2013 seisuga on kohtuinfosüsteemi andmetel N. Lilitškinil 63 käimasolevat halduskohtumenetlust, mis ei ole otsuseni jõudnud, ning alates aastast 2006 on N. Lilitškin esitanud halduskohtutele kokku üle 400 kaebuse. Määruskaebuse esitaja ei esita oma kaebusi riigikeeles, mistõttu tuleb neid tõlkida, mis omakorda nõuab kohtult suurema ressursi rakendamist. Samuti on ilmselge, et määruskaebuse esitajal on tänaseks piisav kogemus, et teada, kui pikk on kaebuse esitamise tähtaeg. Kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumise tähtajad sisalduvad nimelt halduskohtumenetluse seadustikus ning riigivastutuse seaduses. Juhtudeks, kus kannatanu on enne halduskohtusse pöördumist rakendanud kohtueelse vaidluse lahendamise kord, on kehtestatud erisätted. Halduskohus on õigusega viidanud

§ 47lg-le 2 ja RVast

S § 18 lg-le

1. Viimane näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu esitada 30 päeva jooksul halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega kohalduvad antud juhul kohtueelse menetluse läbimise olukorda reguleerivad erisätted, mis näevad kohtusse pöördumiseks ette tähtaja 30 päeva alates kohtueelses menetluses tehtud otsusest teadasaamisest. Määruskaebuse esitajale on RVastS § 18 lg 2 tuttav, kuna ta on teistes kohtuasjades sellele korduvalt ise viidanud.
2. Samas märgib ringkonnakohus, et

§ 4

lg 4 ls 2 annab halduskohtule õiguse tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Halduskohus on sisuliselt tõlgendanud N. Lilitškini kaebust selliselt, et selles sisaldub juba tähtaja ennistamise taotlus, ning andnud hinnangu määruskaebuse esitaja poolt ette kantud 4 põhjustele. Ringkonnakohus leiab, et kui määruskaebuse esitajal oleks olemas mõni seni mainimata kaalukas põhjus tähtaja ennistamiseks, siis oleks ta selle ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kindlasti ära maininud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebus ei sisalda aga midagi uut, vaid üksnes paljasõnalisi väiteid, viiteid normidele ja kohtulahenditele. 12. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on toiminud õigesti, et ei ole andnud määruskaebuse esitajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka asjaolusid arvestades halduskohtuga, et käesoleval juhul on ilmne, et määruskaebuse esitajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks. Võimaluse andmine ilmselgelt perspektiivitu tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks venitab aga asjatult menetlust ja kulutab tarbetult halduskohtu ressurssi. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ei saa halduskohtu kohustust anda tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks pidada absoluutseks, mistõttu on kohtul erandjuhul õigus kaaluda ja võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Lisaks ülaltoodud põhimõtetele tuleb arvestada ka menetlusökonoomia põhimõtet, samuti kaebaja menetlusõiguslikke kohustusi.

§ 38

lg 5 paneb kaebajale sõnaselge kohustuse esitada kaebetähtaega ületades esitatud kaebusega koos ka tähtaja ennistamise taotlus: „Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.“

§ 28

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kuna määruskaebuse esitaja tegevus viitab sellele, et ta ei ole huvitatud asja õigest, kiirest ja võimalikult väikeste kuludega menetlemisest, on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja eesmärgiks on takistada kohtumenetlust pahatahtlikult. Kuna määruskaebuse esitaja rikub kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt järjekindlalt, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja kuritarvitab oma menetlusõigusi suure arvu ilmselgelt põhjendamatute kaebuste esitamisega. Ringkonnakohus võtab ka seda järeldust arvesse

§ 120lg-st 3 tuleneva kohustuse hindamisel.

13. Ringkonnakohus rõhutab, et määruskaebuse esitaja menetlusõigused ei jää säärase tõlgenduse korral kaitseta. Määruskaebuse esitaja saab esitada halduskohtu kaebust tagastava määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse ja ringkonnakohus saab kontrollida, kas halduskohus on

§ 120lg-t 3 õigesti tõlgendanud ja kaalumise nõuetekohaselt läbi viinud.

Sellega on määruskaebuse esitaja olulised menetlusõigused endiselt tagatud.

1. Kokkuvõttes tuleb määruskaebus niisiis rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.06.
2. a määruse resolutsioon muutmata jätta. Maili Lokk Einar Vene 5 Madis Ernits