2-13-26373/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-26373 Tsiviilasi J R hagi IR vastu lahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J R (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 25.06.2013 Istungil osalenud isikud Hageja J R, kostja IR Kostja: IR (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) RESOLUTSIOON
2. Lahutada J R ja IR abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
3. Jätta hageja perekonnanimeks pärast abielu lahutamist M. Menetluskulude jaotus
4. Jätta hagi esitamisel tasutud riigilõiv seda kandnud poole kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on J R hagi IRi vastu abielulahutuse nõudes. Hagist nähtuvalt sõlmiti poolte abielu XXXTallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr XXX. Poolte abielust sündis XXX poeg G R. Pooltega koos elab ka hageja 13-aastane poeg eelmisest abielust. Hageja palub abielu lahutada, kuna kostja ja hageja eelmisest abielust sündinud poeg ei sobi omavahel. Vaatamata püüdlustele ja lähtudes lapse huvidest ei ole võimalik poolte abielu säilitada. Hageja on nõus riigilõivu tasumisega seonduvaid kulusid kandma, kui kostja nõustub abielu lahutamisega. Kostja seisukoht Kostja abielu lahutamisega nõus ei ole. Ei meeldi lahutuse põhjendus. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja soovib abielu lahutada kohtus. Kostja on nõus kandma poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt abielu lahutatakse, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lõike 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale ja poolte kohtuistungil antud ütlusi, leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning erimeelsustest tulenevalt puudub abikaasadel soov abielusuhete taastamiseks. Lähtuvalt sellest tuleb abielu lahutada. Hageja perekonnanimeks jätta pärast abielu lahutamist tema esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi M. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Seega jätab kohus hagi esitamisel tasutud riigilõivu seda kandnud poole kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik