Teabenõudes palub osaühingu osanik panga väljavõtet, mis kinnitaks teiste osanike sissemakset kapitali suurendamiseks. 27.01.2012 vastab SI eest ja nimel vandeadvokaat Margus Lentsius ja jätab teabenõude rahuldamata, kuna küsitav informatsioon puudutab teisi osanikke. Samas teatab osaühingu esindaja, et OÜ NI osas, on osakapitali makse tasumata ning et maksed on õigeaegselt tasunud teised osaühingu osanikud. 27.01.2012 saadab NI seaduslik esindaja maksekorralduse koopia, mille kohaselt KP (praeguse ärinimega NI) eest on tasunud BIOÜ 9366.-eurot. Selgitusse on märgitud kelle eest, osakapitali suurendamine maksti, viitega otsusele. Sama seisuga küsib osa omaniku seaduslik esindaja veelkord dokumente, mis tõendaksid teiste osanike sissemakseid. Vandeadvokaat Margus Lentsius kinnitab 27.01.2012, et laekumine on toimunud. Samas teatab vandeadvokaat Margus Lentsius, et osakapitali aspektist ei ole see kanne kohane. Vandeadvokaat Margus Lentsius asub järgmisele seisukohale: "Nimelt sätestab
koostoimes
ja § 141, sh arvestades kehtivat Riigikohtu praktikat, et sissemakse peab tegema osanik isiklikult, mitte ükski teine isik tema eest, so nn "kolmnurksuhe". Sestap puudub õiguslik alus lugeda NIOÜ poolne kohustus seoses osakapitali suurendamise sissemaksega kohaselt täidetuks. Hageja märgib, et juhatuse arvutuste kohaselt on NIOÜ osaluse suuruseks peale kandeavalduse esitamist 0,69% osakapitalist. Teiste osanike poolsete kohustuste täitmisega seoses osakapitali suurendamisega on hagejal võimalik tutvuda Harju Maakohtu registriosakonnas olevate dokumentide alusel peale osakapitali suurendamise avalduse sissekandmist registriosakonna poolt. Osaühing on vastu võtnud otsuse, millega suurendas osakapitali 62 440.-euro võrra, osade nimiväärtuste suurendamise teel. Uus osakapital on 65 000.-eurot. Käesoleva ajani on registris osaühingu kapital kroonides 40 000.-krooni, ja uusi kandeid tehtud ei ole. NIOÜ (endise 2 ärinimega KP) on oma kohustused tähtaegselt täitnud ja kandnud vastavalt 10.10.2011 tehtud OÜ SI üldkoosoleku otsusele 9366.-eurot OÜ SI arvelduskontole 02.11.2011 nr XXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas. Raha kandjaks oli BIOÜ, NIOÜ osa omanik. Viited, et makse peab tegema isiklikult ja tekib mingi "kolmnurksuhe" ei ole asjakohased, OÜ SI on raha vastu võtnud ja seda tagasi saadetud ei ole, kui valet kannet. Sellega on kostja andnud aktsepti tehingule TsÜS § 68 lg 4 mõttes. Kostja käest on korduvalt hageja küsinud teavet. Kuid siiamaani, ei ole osakapitali maksete kohta hagejale informatsiooni ja dokumente esitatud. Eeltoodu annab alust arvata, et kahel OÜ SI osanikul OY-l AB ja OÜ-l P on üldkoosoleku otsusest 10.10.2011 tulenevad kohustused täitmata. Puudujääke osakapitali tegeliku suuruse osas kavatsetakse varjata ebaõige kandetegemisega Harju Maakohtu registriosakonnas, OÜ-t SI esindav vandeadvokaat Margus Lentsius on hagejale teatanud kavatsusest kanda hageja osaluseks Harju Registriosakonda 0,69%, mis on ilmselgelt ebaõige kanne. Käesoleval hetkel moodustab faktiliselt kostja põhikapital eurodeks ümber tehtud kapitali OY AB osa nimiväärtus 1664.-eurot, OÜ P nimiväärtus on 512.-eurot ja NIOÜ nimiväärtus 384 eurot, millele lisandub vastavalt OÜ SI üldkoosoleku otsusele, õigeaegselt tasutud osakapitali makse 9366,-eurot. Niisugune kanne tuleb ka teha Harju Maakohtu registriosakonda OÜ SI kapitali kohta. Hageja palub tuvastada OÜ SI osakapital, milleks on kokku 11 926.-eurot. OY AB nimiväärtus 1664.-eurot. OÜ P nimiväärtus 512.-eurot ja NIOÜ nimiväärtus 9750.-eurot. Hageja kui üks osa omanik (15% põhikapitalist) on oma üldkoosoleku otsusest tulenevad kohustused tähtaegselt täitnud. Teised kaks osa omanikku ei ole tähtaegselt oma üldkoosoleku otsusest tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja- OÜ SI juhtorgani liikmeteks on AL ja SBB. Kostja osaku omanikeks on peale hageja veel OÜ P , kelle juhatuse liikmeks on AL ja OY AB juhatuse liikmeks on SBB. Seega, olles nii kostja juhtorgani liikmed, kui ka kostja osaku omanike juhtorgani liikmed, teadsid või pidid nad teadma, oma kohustusest tasuda rahaline sissemakse osakapitali suurendamiseks. Samuti olid nad teadlikud sellest, et osakapitali suurendamise sissemaksed on tähtaegselt täitmata. Seega olid kostja kaks osaku omanikku teadlikud sissemaksega viivitamise tagajärgedest. Kaks osaku omanikku on loobunud oma osa suurendamisest. Õiguslikult on tekkinud situatsioon, kus üldkoosoleku otsus 10.10.2011 on jõus ja otsust vaidlustatud ei ole, NIOÜ on oma kohustused täitnud ja sissemakse kapitali suurendamiseks teinud. Teised kaks osaku omanikku, sissemakset teinud ei ole. Selleks, et üldse otsuseid tulevikus vastu võtta on vaja kõigepealt tuvastada, mis on osaühingu põhikapital ja osade suurus peale üldkoosoleku 10.10.2011 otsust. Hetkel on osaühing juhtimisvõimetu, kostja juhatuse liikmed (kes on ka kostja osaku omanike juhatuse liikmed) otsuseid oma pädevuses vastu ei võta ega anna seletusi ning õiguslikku hinnangut olukorrale. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Tulenevalt menetlusnormist võib hageja esitada hagi eeltoodu tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käsitletaval juhul on hagejal selle vastu õiguslik huvi. Hageja kaitseb oma omandit -osakut osaühingus. Niisugust olukorda äriühingus tekkida ei saa, et osakapitali suurust ja osade nimiväärtust faktiliselt teada ei ole. Samuti ei saa enamusosanikud blokeerida kogu äriühingu juhtimistegevust. Eeltoodu kahjustab kostja osaku omaniku -NIOÜ huve ja õigusi. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja teatab, et ei tunnista hageja nõudeid ja vaidleb neile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. Hageja soovib hagiavaldusega tuvastada, et kostja osakapital on 11 926 eurot, mis jaotub osanike 3 vahel järgmiselt: OY-le AB kuuluva osa nimiväärtus 1 664 eurot, OÜ-le P kuuluva osa nimiväärtus 512 eurot ning hagejale kuuluva osa nimiväärtus on 9 750 eurot. Alternatiivselt ning juhul, kui osakapital kokku on 65 000 eurot, on hageja palunud tuvastada, et hagejale kuuluva kostja osa nimiväärtus on 9 750 eurot. Tuvastamise tulemusel palub hageja saata otsuse registriosakonnale täitmiseks kapitali muutmiseks registris. Käesoleval ajal on äriregistrisse kantud kostja osakapitalina 40 000 krooni. Kuniks äriregistrisse ei ole tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta, ei saa kostja osakapital olla suurenenud 11 926 euroni ega muu suuruseni. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja soovitut elik seda, et kostja osakapital on 11 926 eurot ega asjaolu, et hagejale kuulub kostja osa nimiväärtusega 9 750 eurot. Osanike otsus, millele hageja hagiavalduses tugineb, on kostja osanike poolt vastu võetud 10. oktoobril 2011. Nimetatud otsuse kohaselt otsustasid osanikud suurendada kostja osakapitali 62 440 euro võrra ning uueks osakapitaliks pidi saama 65 000 eurot. Kostja rõhutab, et kostja osanikud ei ole vastu võtnud otsust, mille kohaselt on otsustatud suurendada osakapitali 11 926 euroni. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tuvastushagiga ei ole võimalik kohustada kostjat suurendama osakapitali 11 926 euroni. Seega ei ole hageja taotletav eesmärk täidetav. 17. veebruaril 2012 esitatud hagiavalduse täpsustuses leiab hageja, et kuna teised kaks osanikku ei ole sissemakseid osakapitali teinud, on selleks, et üldse osaühing saaks otsuseid tulevikus vastu võtta, vaja tuvastada, mis on osaühingu põhikapital ja osade suurus peale 10. oktoobri 2011 üldkoosoleku otsust. Kostja juhib tähelepanu, et kui osanik ei tasu puuduolevat summat selleks ettenähtud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Eeltoodust järeldub, et osaühing ei kaota võimet vastu võtta otsuseid, kui sissemaksed jäävad tegemata. Hageja väide, et osakapitali tuvastamine on vajalik seepärast, et osaühing saaks otsuseid vastu võtta, on ilmselgelt ebaõige ning hageja esitatud tuvastusnõue ei muudaks olukorda. Hagiavalduse sisust nähtuvalt soovib hageja saada teavet osanike tehtud sissemaksete kohta. Sellise teabe saamise nõuet ei ole võimalik rahuldada kostja vastu esitatud tuvastushagi esitamisega. Äriseadustikus on sätestatud teabe saamiseks ettenähtud kord ning hagejal on olnud võimalus seda korda järgida. Kostja juhib täiendavalt tähelepanu, et kohtupraktikas on selgitatud, et osakapitali suurendamise otsus kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Kostja on seisukohal, et eeltoodu kinnitab, et tuvastushagi läbivaatamise tulemusel ei ole võimalik muuta kostja osakapitali ega hagejale kuuluva kostja osa nimiväärtust. Kostja leiab, et hageja esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hageja soovitud tegelikku eesmärki elik kostja osakapitali suurendamist 11 926 euroni ja/või hagejale kuuluva kostja osa nimiväärtuse suurendamist 9 750 euroni. Ennekõike rõhutab kostja, et osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Elektroonilisest äriregistrist nähtuvalt on kostja osakapital käesoleval ajal 40 000 krooni. Seega ei saa kostja osakapital olla 11 926 eurot ega 65 000 eurot ning hagejale kuuluva kostja osa nimiväärtus seejuures 9 750 eurot. Kuivõrd osakapitali suurus nähtub äriregistrist, tuleb hageja nõue ja alternatiivne nõue jätta kogu ulatuses rahuldamata. Juhul, kui maakohus asub seisukohale, et kostja osakapital ei ole 40 000 krooni, on kostja seisukohal, et hagejale kuuluva kostja osa suurus ei saa olla 9 750 eurot. 10. oktoobril 2011 vastu võetud otsuses on kostja osanikud sätestanud, et osakapitali suurendamise katteks tuleb igal osanikul tasuda hiljemalt 03. novembriks 2011 rahaline sissemakse, seejuures kohustus KPOÜ ehk hageja tasuma 9 366 eurot. Rahalised sissemaksed tuli tasuda kostja arvelduskontole selgitusega: osaniku nimi, registrikood, viide osanike otsusele. 4 Esiteks ei ole hageja tõendanud, et ta on enne 03. novembrit 2011 tasunud rahalise sissemakse summas 9 366 eurot. Teiseks pidi sissemakse tasuma osanik isiklikult. Vastav kohustus tuleneb
lg-st 2, mille kohaselt kohustub osanik (koostoimes
§-ga 194) tasuma sissemakse, ning osanike otsusest, kus on sätestatud iga osaniku kohustus tasuda sissemakse. Lisaks on otsuses sissemakse teostajana nimetatud osanikke nimeliselt, sh hagejat. Seetõttu ei ole kostja aktsepteerinud, et hageja eest on tasunud sissemakse kolmas isik. Kostja ei saanud lugeda kolmanda isiku tehtud ülekannet hageja poolt tasutud sissemakseks tulenevalt Riigikohtu praktikast. Hageja ei teatanud
Nimelt pidi avaldus osakapitali suurendamiseks esitatama äriregistrisse kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Osakapitali suurendamise otsuse on kostja osanikud võtnud vastu
) § 156 lg 3 kohaselt kui osanik ei tasu puuduolevat summat teates nimetatud tähtaja jooksul, kaotab ta oma osa või osa suurendamise ja osaühingul on õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Osaniku tasutud summat või selle osa, mis ei ületa 1/5 nimiväärtusest, osanikule ei tagastata. Hageja oli seisukohal, et kuna teised kaks osanikku ei ole sissemakseid osakapitali teinud, on selleks, et üldse osaühing saaks otsuseid tulevikus vastu võtta, vaja tuvastada, mis on osaühingu põhikapital ja osade suurus peale
lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Sama paragrahvi lõke 2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
lg-st 3 tuleneb, et kui osanik ei tasu puuduolevat summat selleks ettenähtud tähtaja jooksul, kaotab osanik oma osa või osa suurendamise. Seega on osaühingul õigus võõrandada see teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt ei kaota osaühing võimet vastu võtta otsuseid, kui sissemaksed jäävad tegemata.
kohaselt märgitakse osakapitali suurendamise otsuses: 1) uute osade arv ja nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus; 11) iga uue osaniku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood, aadress ning igaühe osa nimiväärtus. Aadressi ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62; 2) kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis olemasolevate osade uued nimiväärtused; 3) uute osadega seotud õiguste erisused; 4) osa eest tasumise aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese; 5) kui osad lastakse välja ülekursiga, siis ülekursi suurus; 6) fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-97-10 jõudnud seisukohale, et osakapitali 6 suurendamise otsus (
) kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept. Selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Seega on osakapitali suurendamise otsuse näol osaühingu tahteavaldusega ehk ettepanekuga teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel. Isiku ettepanek osa märkida on sellisel juhul ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept, mille tagajärjel tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Kostja ei lugenud kolmanda isiku tehtud ülekannet hageja poolt tasutud sissemakseks tulenevalt Riigikohtu praktikast, kuna hageja ei teatanud 03. novembriks 2011 kostjale, et kolmanda isiku teostatud ülekannet peab kostja tõlgendama hageja oferdina omandada suurenenud osakapitali osa. Hageja oli seisukohal, et OÜ SI on raha vastu võtnud, millega kostja on andnud aktsepti tehingule. Hageja ei ole tõendanud, et ta on enne 03. novembrit 2011 tasunud rahalise sissemakse summas 9 366 eurot. 02.11.2011 on sissemakse summas 9 366 eurot tasunud BIOÜ KPOÜ eest.
lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
kohaselt kohaldatakse osakapitali suurendamisel käesoleva seadustiku §-s 140, §-des 141–143, § 144
lg 3 kohaselt peab juhatus esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Nimelt pidi avaldus osakapitali suurendamiseks esitatama äriregistrisse kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.
lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse.
lg 1 kohaselt tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.
Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. 7 Osakapitali suurendamise otsuse on kostja osanikud vastu võtnud 10. oktoobril 2011. Käesolevaks ajaks on avalduse esitamise tähtaeg möödunud. Kuna avalduse esitamise kohustus oli
lg 3 kohaselt osaühingu juhatusel, ei saa kostja tahteavaldust asendada ka kohtuotsusega. Hageja oli seisukohal, et kohtusse hagi esitamisega peatus nõude aegumine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Antud sätte järgi on aegumise esemeks nõue, st õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Seega saavad aeguda nõuded, mitte aga muud õigused (sh absoluutsed õigused ja kujundusõigused). Erandlikult on aegumisele allutatud kujundushagiga maksmapandavad juriidilise isikute organite otsuste vaidlustamise nõuded. Kohus on seisukohal, et
lg-st 3 tuleneb juhatuse liikmele kohustus esitada äriregistrile avaldus osaühingu osakapitali suurendamiseks. Osanik, kolmas isik või muu isik ei saa esitada juhatusele nõuet avalduse esitamiseks äriregistrile. Seega ei ole tegemist nõudega, mille suhtes saaks aegumist kohaldada. Kui juhatus vastavat avaldust kande tegemiseks ei esita kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest, siis sellisel juhul ei suurene ka osaühingu osakapital. Kohus nõustub ka kostjaga, et juhatuse poolt avalduse esitamata jätmine ei ole sanktsioneeritav
lg 1 kohaselt vastava nõude esitamisega kohtusse.
lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Antud sättest tulenevalt loetakse osakapital suurendatuks alates kande tegemist äriregistrisse. Kostja osakapitalina on käesoleval ajal äriregistrisse kantud 40 000 krooni. Kohus leiab, et senikaua kuni äriregistrisse ei ole tehtud kannet kostja osakapitali suurendamise kohta, ei saa kostja osakapital olla suurenenud 11 926 euroni ega muu suuruseni ja hageja nõue tuvastada, et kostja osakapital on 11 926 eurot, tuleb jätta rahuldamata ja sellest tulenevalt ei võta kohus seisukohta hageja alternatiivse nõude osas. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.