Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 11.03.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1-4) palus hageja kostjalt välja mõista elatis 160 eurot kuus alates 01.01.2013.a. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele suurem summa kui praegu makstakse. Lapse kulud moodustavad kuus 320 eurot, millest eluasemekulud 70 eurot, kulutused toidule 60 eurot, kulutused transpordile 40 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sport, võistlused) 60 eurot. Elatis kanda TVarveldusarvele XXXXXXXXX Swedbank. Kostja vastuväited ja põhjendused Vastuses hagile (tl 20-22) märkis kostja, et tema käest ei ole elatise maksmist suuremas summas palutud. Samuti ei ole kostja üritanud kõrvale hoiduda elatise maksmisest. Kostjal ei ole võimalik ühendust saada hageja esindajaga ning seetõttu ei ole ta saanud ka omaltpoolt teavet, et hageja vajadused on suurenenud ja hagejale makstav elatise summa on ebapiisav. Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel regulaarselt. Kostja on maksnud hagejale elatist igakuiselt summas 127,82 eurot juba viis aastat. Kostja ei näe võimalust oma praeguse majandusliku seisukorra juures elatise maksmist suuremas summas. Kostja märgib, et isegi praeguse elatise summa maksmine on talle koormav ja puuduvad vahendid, et tagada minimaalne elukvaliteet nii endale kui oma teisele lapsele. Kostja kaotas 6.11.2012.a. töö, alates sellest ajast puudub kostjal sissetulek ja seetõttu on kostja majanduslik seis oluliselt halvenenud. Kostja on töötuna arvele võetud 22.03.2013.a. Kostja ainsaks sissetulekuks hakkab olema töötu abiraha, kuni uue töökoha leidmiseni. Kostjal on ka teine alaealine laps, XXX.a. sündinud MO. Kostja ei pea võimalikuks tasuda hagejale elatist 160 eurot kuus, kuivõrd sellisel juhul kostja teine alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise täiendava maksmise korral ei tuleks kostja toime oma tavapärase majandamisega ning kahjustaks oluliselt nii enda kui ka temaga koos elava alaealise lapse elutingimusi. Kostja ei näe hetkel võimalust elatise maksmiseks ka praeguses ulatuses, kuid teeb kõik endast oleneva, et elatise maksmist korrapäraselt jätkata. Kostja on valmis sõlmima uue kokkuleppe elatise maksmise kohta kui leiab töökoha, mille töötasu võimaldab elatise maksmist suuremas summas. Kostja ei nõustu lapse kulutustega transpordile summas 40 eurot ning sidekuludega summas 25 eurot. Arvestades hageja vanust, on eelmainitud kulutused kostja arvates põhjendamatult suured ja kindlasti leidub võimalusi kulutusi vähendada. Kostja ei pea võimalikuks arvestades oma sissetulekut ja ülalpeetavate arvu elatise maksmist suuremas määras kui 127,82 eurot kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde, paludes hagi rahuldada. Lapse ema igakuine sissetulek on minimaalne töötasu + jootraha. Peres on veel üks laps, 3,5 aastane VV. Lapse ema täpsustas, et sidekulud on kuus 10-15 eurot. Kuumakse treeningute eest on 35 eurot, liikmemaks makstakse septembris. Lisaks treeningvorm, jalatsid, kindad, suukaitse. Kulud transpordile tasutakse sularahas, vanemad panevad raha kokku ja otsivad transpordi. Lapse isal on laenuga ostetud korter, korterikulud kokku 600 eurot kuus. Naise palk 600 eurot, millest ei jätku, et leida raha mõlema lapse ülalpidamiseks. Kohtuotsuse põhjendused 2 Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on kostja laps, kes elab koos oma seaduslikuks esindajaks oleva emaga ning et kostja maksab hageja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 28.09.2006.a. kohtumääruse alusel elatist summas 2000 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.septembrist 2005.a. kuni poja LO täisealiseks saamiseni XXX.a. Kehtivas vääringus vastab kostjalt selle otsusega väljamõistetud elatis 127,82 eurole. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda
§-de 497 ja 459 alusel.
lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (
lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (
Otsust võib
Riigikohus on 17. mai 2011.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 leidnud, et
Riigikohus on samuti leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11). Kohus tuvastas, et Harju Maakohus 28.09.2006.a. kohtumäärusega (tl 34-36) kinnitas TO ja AO kompromissi, mille kohaselt AO kohustus tasuma TO poja LO ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2000 krooni kuus alates 01. septembrist 2005.a. kuni poja LO täisealiseks saamiseni XXX.a. Hageja palub suurendada makstavat elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuiselt 160 eurot alates 01.01.2013.a. seoses ülalpidamiskulude suurenemisega. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud asjaoludeks käesolevas vaidluses on see, et lapse kasvamisega tema ülalpidamiskulud suurenevad, et elukallidus Eesti Vabariigis on kasvanud oluliselt võrreldes 2006.aastaga ning inflatsiooni kasvuga kulub käesoleval ajal samade kaupade ostmiseks rohkem raha kui 2006.aastal. Üldtuntud asjaolu
Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. PKS § 102 järgi ei vabane kostja oma kohustustest varalise seisundi tõttu maksta elatist. Kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või 3 olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: kostja on töötu, vara mille arvelt LO elatise tasumise kohustust täita kostjal puudub, kostja maksab kohtumääruse alusel lapsele elatist igakuiselt summas 127,82 eurot, kostja ülalpidamisel on veel teine laps, XXX.a. sündinud MO. Kohus leiab, et kostjalt hageja kasuks miinimummääras elatise väljamõistmisega jääks kostja tütar varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja on valmis sõlmima uue kokkuleppe elatise maksmise kohta kui leiab töökoha, mille töötasu võimaldab elatise maksmist suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb lähtudes
§-st 162 lõikest 1 jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.