Väärteoprotokolli kohaselt varastas Toomas Klaamann 19.02.2011 kell 12.15 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada 16 asuvast kauplusest ’’Turu kaubamaja’’ toidukaupu kogumaksumusega 7,64 eurot. Oma teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KarS § 199 lg 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 alusel. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu tõendatud avalduse, õigusrikkuja üleandmise akti, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Viru Maakohus määras korraldada kohtuistung 13.04.2011 ning saatis menetlusalusele isikule kohtukutse. Kutset isikule aadressile xxxx kätte toimetada ei õnnestunud ning kutse tagastati kohtule märkega – ei ela/asu aadressil xxxx. 13.04.2011 toimunud kohtuistungile jättis menetlusalune isik ilmumata, millest tulenevalt määras kohus asja arutamine edasi lükata ning 1 kutset korrata. 24.08.2011 toimuma määratud kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kohtukutse meiliaadressile xxxx ning aadressile xxxx. Kumbagi kutset menetlusalusele isikule kätte toimetada ei õnnestunud. 24.08.2011 toimunud kohtuistungile jättis menetlusalune isik ilmumata. Kohus määras kohtuistung edasi lükata ning kutset korrata. 06.10.2012 toimuvale kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kutsed nii meili teel kui aadressile xxxx. Ka see kord kutset menetlusalusele isikule kätte toimetada ei õnnestunud ning 06.10.2011 toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud. Kohus määras asja arutamine edasi lükata ja kutset korrata. Aadressile xxxx edastati menetlusalusele isikule kutse 1.12.2011 toimuvale kohtuistungile, kuid kohtukutse tagastati märkega – saaja ei viibinud kohal, hoiutähtaja möödumisel – ning kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud. Kohus määras kohtuistung edasi lükata, kutset korrata ning saata kutse ka xxxx tänavale. 06.03.2012 toimunud kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kutsed aadressidele xxxx ning xxxx. Mõlemad kutsed tagastati kohtule märkega – ei ela antud aadressil – ning kohtuistungile menetlusalust isikut ei ilmunud. Kohus määras asja arutamine edasi lükata ning kutset korrata. Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega määras kohus kohaldada Toomas Klaamanni (elukoht: xxxx või xxxx) suhtes sundtoomist ja toimetada ta kohtuistungile Rakvere kohtumajja 10.05.2012. 10.05.2012 toimunud kohtuistungil ilmnes, et sundtoomise määrus jäi täitmata, kuna menetlusalune isik ei ela sundtoomise määruses näidatud aadressidel ning puuduvad andmed tema võimaliku elukoha kohta. Kohus määras kohtuistung edasi lükata. 23.08.2012 toimunud kohtuistungile saadeti menetlusalusele isikule kutsed aadressidele xxxx, xxxx ning xxxx Aadressil xxxx võttis 13.06.2012 kohtukutse vastu menetlusaluse isiku lapselaps. 23.08.2012 toimunud kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud. Kohus leidis toimunud kohtuistungil, et asja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna isiku lapselaps sai kutse kätte, nähtub sellest, et menetlusalune isik hoiab teadlikult eemale, ning nõustus asja arutamisega menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja taotles mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv. II Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.
lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik kohtukutset isiklikult kätte saanud. Samuti ei osale menetluses menetlusaluse isiku kaitsjat. Samas on kohtukutse kätte saanud menetlusaluse isiku lapselaps. Menetlusalusele isikule on püütud korduvalt kohtukutset isiklikult kätte toimetada, mh aadressile, mille menetlusalune isik ise on oma elukohaks nimetanud, ja tema suhtes sundtoomist kohaldada. Vaatamata sellele, ei ole kohtukutseid menetlusalusele isikule õnnestunud isiklikult kätte toimetada, sundtoomise kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes ei õnnestunud, ka ei ole menetlusalune isik kohtuistungitele ilmunud. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik hoidub menetlusest kõrvale. 2
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus leiab, et on menetlusaluse isiku leidmiseks teinud mõistlikke jõupingutusi, kuid menetlusalune isik oma käitumisega on
lg 1 sätestatud õigused realiseerinud ning oma näidanud, et ei soovi väärteoasja arutamisest osa võtta. Kohus leiab, et väärteoasja saab antud juhul arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. 19.02.2011.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1257007-892 kohaselt varastas menetlusalune isik Toomas Klaamann 19.02.2011 kell 12.15 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Laada 16 asuvast kauplusest ’’Turu kaubamaja’’ toidukaupu kogumaksumusega 7,64 eurot. Oma teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KarS § 199 lg 1 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 alusel. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus esitatud piisava täpsusega, järgides seaduses sätestatud nõudeid. Väärteoprotokollis on viidatud kohalduvale normile, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.
lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu tõendatud avalduse, õigusrikkuja üleandmise akti, tunnistaja ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis tunnistanud väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ka avalduse, õigusrikkuja üleandmise akti, tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
§-st 2 ja KrMS § 61 lg 2 tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et toime on pandud KarS § 199 lg 1 nõuete rikkumine, mis kvalifitseerub väärteoks KarS § 218 lg 1 järgi ja et nimetatud väärteo on toime pannud menetlusalune isik Toomas Klaamann. KarS § 218 lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Seega on menetlusalune isik toime pandud rikkumise, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ja tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et Toomas Klaamannile tuleb karistuseks mõista rahatrahv. Väärteoasja materjalile lisatud karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on väärteokorras ka varem KarS § 218 lg 1 järgi karistatud ning karistuseks mõisteti siis rahatrahv 20 euro ulatuses. 3 Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et menetlusalust isikut on ka varem KarS § 218 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud, on proportsionaalseks karistuseks arvestades isiku rikkumist rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses ehk summas 40 eurot. Kohus leiab lähtudes eeltoodust, et Toomas Klaamann tuleb süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv summas 40 eurot. Kohtunik Tiit Kullerkupp Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupu 09.09.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus KarS § 218 lg 1 järgi Toomas Klaamann´i suhtes seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.