← Eesti

3-13-978/9

Obsah (9)§ 119§ 112§ 116§ 47§ 121§ 43§ 45§ 38§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2013 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-13-978 Haldusasi A.S kaebus Viru Vangla toimingute (seoses telek

§ 119lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK 1

  1. 08.05.2013 saabus Tartu Halduskohtusse A.S 05.05.2013 allkirjastatud kaebus Viru Vangla toimingute (seoses telekanalite valikuga) õigusvastaseks tunnistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks (võimaldada vaadata telekanaleid, kus edastatakse spordivõistluseid). Kaebuse kohaselt Viru Vanglas näidatakse eurospordi kanalit, milles ei näidata hoki maailmameistrivõistluseid ja olümpiamänge. Kaebaja palub tunnistada Viru Vangla toimingud õigusvastaseks ja kohustada Viru Vanglal panna need televisioonikanalid, milles näidatakse rahvusvahelisi spordivõistluseid. Koos kaebusega esitas A. S taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna kaebajal ei ole raha. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja on kaebuses taotlenud enda riigilõivust vabastamist, põhjendades seda maksejõuetusega. Riigilõivuseaduse § 57¹ lg 1 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15,00 eurot.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole A.S riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Kohtu järelepärimisel esitas Viru Vangla A.S isikuarve väljavõtte, millelt nähtub, et taotluse esitamise hetkel oli tema isikuarvel vaba raha 7,74 eurot. Lisaks nähtub A.S isikuarve väljavõttelt, et kaebajale on laekunud sissetulekud töötasuna. Nii on ajavahemikul 05.01.201304.05.2013 laekunud A.S arvele kokku 262,94 eurot, millest on kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud summas 184,06 eurot ja elektrienergia eest on tasutud 1,24

§ 112

lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 38,82 eurot, s.o ((262,94-185,30)/4x2). Käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15,00 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esineb käesoleval juhul seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Kinnipeetavana on kaebajale tagatud eluase, toit ja riided. A.S sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus. Seega ei näe halduskohus antud juhul asjaolusid, mis annaks põhjust

§ 112lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.

Seetõttu ei kuulu menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamise näol rahuldamisele.

§ 116

lg 6 kohaselt annab kohus pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Halduskohus leiab, et kaebus tuleb jätta käiguta ja anda kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 15-päevane tähtaeg määruse kättesaamisest. Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi Swedbank arvelduskontole nr 221023778606, SEB Panga arvelduskontole nr 10220034796011 või Danske Bank AS 2 Eesti filiaal arvelduskontole nr 333416110002 Tartu Halduskohtu viitenumbriga 2900072770. 3. Kohus on seisukohal, et A.S kaebus kuulub tagastamisele osas, milles kaebaja taotleb Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 5 kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja 05.05.2013 allkirjastatud kaebus saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 08.05.2013. Viru Vangla 16.05.2013 vastuse kohaselt kaebuse esitaja A.S ei ole esitanud vanglale vaiet, kahju hüvitamise nõuet ega muud teise nimetusega pöördumist seoses sellega, et tal võimaldataks vaadata telekanaleid, kus edastatakse spordivõistlusi. Seetõttu on halduskohus seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja kinni pidanud hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja on kaebuse kahju hüvitamise nõudes esitanud halduskohtule ennatlikult.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebaja ei ole pidanud kinni (kohustamis-) nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 4 tagastab kohus A.S kaebuse osas, milles kaebaja taotleb Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 3 kohaselt kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebuse taotluse kohaselt soovib kaebaja Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks õigusvastasuse tuvastamist.

§ 45

lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Selleks, et otsustada, kas tuvastamiskaebus on efektiivne vahend kaebaja õiguste kaitseks, peab kaebaja tulenevalt

§ 38

lg 4 selgitama, miks on Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. 3 Kaebajal tuleb täpsustada, mida kaebaja soovib kaebusega saavutada ning millise eelise see kaebajale tulevikus enda õiguste kaitsmisel annab. Kaebaja peab vastama kohtule, mil viisil saab kaebaja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel õiguslikku kasu. Õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Teisisõnu peab kaebaja teatama kohtule, millist eesmärki ta soovib kaebuse esitamisega saavutada. Võttes arvesse, et kaebuses esinevad puudused võivad olla kõrvaldatavad ja juhindudes

§ 120

lg-st 3, jätab kohus kaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale aega nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuleb kõrvaldada 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puuduseid kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.