) § 174 lg-test 3 ja 5 tulenevatele nõuetele ning kostjal ei olnud kohustust lisada menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele menetluskulusid tõendavaid dokumente. Põhjendamatu on ka hagejate järeldus kostja ja tema lepingulise esindaja vahelise lepingu esitamise vajaduse kohta. Hagejatel oli õigus esitada oma arvamus kostja kulude koosseisu põhjendatuse ja vajalikkuse osas kuni neile määratud vastuväidete esitamise tähtaja saabumiseni. Vastuväidetest ei nähtu, et hagejatel oli mistahes objektiivne ja/või põhjendatud takistus, mis ei võimaldanud neil avaldada oma seisukoht kostja menetluskulude nimekirja suhtes. Hagejad ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu kohtunikuabi rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes kummaltki hagejalt kostja kasuks välja 966, 33 eurot. Kohus kohustas hagejaid määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus on esitatud tähtaegselt ning kooskõlas
Kostjal tekkinud õigusabikulud on menetluskulud
Kohus leidis, et esinduse 2 teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud õigusabi osutamiseks ja kliendi huvide kaitseks ning vastavuses esindaja poolt tehtud tööga. Arvestades kohtumenetluse jooksul läbi töötatud materjalide hulka, erinevate dokumentide koostamise, analüüsimise vajadust ja esindamist kohtus, on menetluskulud avalduses näidatud suuruses põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud toiming, mis on tehtud 29.02.2012. Menetluskulude avalduse ettevalmistamine ja koostamine, edasiste vastuväidete ja vastuste koostamine kuuluvad juba uue iseseisva menetluse juurde. Kohus määrab kindlaks menetluskulud jõustunud kohtuotsuse alusel. Seega tuleb kostja poolt nõutavatest õigusabikuludest maha arvestada kulud õigusabile menetluskulude taotluse koostamisel. Kohus ei nõustunud hagejate seisukohaga, et kostja pidanuks esitama kulusid tõendavad dokumendid.
lg 5 kohaselt kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Menetluskulude väljamõistmiseks teiselt menetlusosaliselt tuleb arvestada ka lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. 30.04.2009 maakohtule esitatud hagiavalduses oli tsiviilasja hinnaks 49 851, 09 eurot (780 000 krooni). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 on 780 000 kroonise hagihinna puhul lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär 220 000 krooni (so 14 060, 56 eurot). Kostja esindaja kulud ei ületa lubatud piirmäära. Seega on põhjendatud hagejatelt välja mõista kostja õigusabikulud summas 1 932, 66 eurot (hagejalt I 966, 33 eurot ja hagejalt II 966, 33 eurot). Määruskaebus Hagejad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus ei arvestanud hagejate seisukohta ja jättis hagejatele edastamata kostja vastuse hagejate vastuväitele. Hagejatel on õigus nõuda kostjalt kulusid tõendavaid dokumente, kuna kostja esitatud nimekirjaga ei ole võimalik tõendada õigusabi teenuse eest tasumist. Põhjendatud ei ole kostja esindaja 14.-18.01.2010 läbiviidud toimingutele kulutatud aeg - 7,3 tundi, kuna kostja esindaja esindas kostjat antud asjas juba enne käesolevat kohtumenetlust, olles hagiavalduses esitatud dokumentidega kursis. Menetluse edasine käik Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning vastavalt
§-le 659 ja § 654 lg-le 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Hagejate kaebus sisaldab suuremas osas juba varasemalt esitatud vastuväiteid, millele maakohtu kohtunikuabi on kaevatavas määruses juba vastanud.
lg 5 võimaldab kohtul kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kostja on nimetatud dokumendid ka esitanud. Osundatud paragrahv ei näe aga ette dokumentide esitamist õigusabi osutamise kulude eest tasumise kohta. Seega pole õige hagejate väide, et kostja esitatud menetluskulude nimekirjaga peab olema võimalik tõendada õigusabi teenuse eest tasumist. Kolleegiumi hinnangul on 3 kohtunikuabi kaalunud kostja esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Asjaolu, et kohtunikuabi ei ole nõustunud hagejate vastuväidetega, ei tähenda, et kohtunikuabi oleks vastuväiteid ignoreerinud. Kohus peab
Maakohus on analüüsinud toimiku materjali põhjal kostja lepingulise esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aega ja toimingute vajalikkust ning võtnud arvesse vaidluse sisu, esindaja tehtud töö mahtu ja menetlusele kulunud aega. Kohus on kostja poolt nõutavaid kulusid vähendanud ja määranud kindlaks kulud üksnes selles ulatuses, milles need olid põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada.
lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.