Obsah (4)

§ 65§ 88§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.08.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-25663 Ts

(võlaõigusseaduse) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.07.2012 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Menetluskulud jätta ML ja AL kanda solidaarselt, välja arvatud riigilõivu soodusmäärast enam tasutud osa, mis jätta Swedbank AS-i kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue 03.03.2003 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX, millega hageja laenas kostjatele 60 755 eurot. Kostjad kohustusid laenusumma koos intressidega tagasi maksma igakuiste osamaksetena, tagastamise lõpptähtajaks lepiti kokku 03.03.
2. Kohustuste täitmise tagamiseks seati kostjate kinnistule (registriosa nr XXX, asukoht XXX) hüpoteek. Kuna kostjad rikkusid laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja laenulepingu üles 07.12.
3. Kinnistu müümisest ei laekunud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks mitte midagi. Tasumata põhinõue on 35 421,65 eurot. Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 12 616,34 eurot ning viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Kostjate seisukohad Kostjad võtavad hagi õigeks osaliselt. Kostjad paluvad jätta hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja muutis menetluses hagi, algselt nõudis hageja 6 391 euro põhivõlgnevuse ja 6 391 euro kõrvalnõuete väljamõistmist. Kohus peaks otsuse tegema lähtudes muutmata hagiavaldusest. Põhinõude summas 6 391 eurot kujunemine on kostjatele selgelt jälgitav, aga kõrvalnõuded on ebaselged. Lisaks hagiavalduses toodud laenulepingule tagas kostjate kinnistu ka hageja ja AS-i M laenulepingust nr XXX ja arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist. 2009.a. sattus AS M raskustesse, pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu. Kuna AS-i M laenude katteks oli seesama eramu, kus elasid kostjad, ja eramu müüdi enampakkumisel võlgade katteks, polnud kostjatel mõtet enam laenulepingu nr XXX alusel antud laenu tagasi maksta. Kostjad ei saa aru, et kui kinnistu müüdi hinnaga 121 432,13 eurot, sellest arvati maha täitekulu 4 371,56 eurot ja täituri tasu 18 707,42 eurot ning hagejale laekus 29 030,65 eurot, siis kuhu kadus 69 322,50 eurot. Hageja kustutas hüpoteegid talle kasulikumas järjekorras. Väheusutav, et kui laenujääk oli 35 421,65 eurot, otsustas hageja algselt nõuda ainult 6 391 eurot. Kostjad ei saa aru, kust hageja selle summa võttis. Nõudearvestus on ebaselge ja vastuoluline. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 03.03.2003 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX (lk 7-13, sama lk 94-100), millega hageja laenas kostjatele 60 755 eurot. Kuna kostjad rikkusid laenulepingust tulenenud kohustusi, ütles hageja laenulepingu 07.12.2009 üles. Hageja on esitanud kostjatele saadetud ülesütlemisavaldused (lk 23, 24) ning postiteatise tähitud kirja kättesaamise kohta (lk 25). Hageja on ülesütlemisjärgselt nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist 08.12.2009 nõudekirjadega (lk 26, 27), mille kostjad on kätte saanud (postiteatised lk 28). Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub.

(võlaõigusseadus) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu p 5.1. kohaselt maksavad laenusaajad laenusumma tagasi lepingus toodud tingimustel. 2

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 65

lg 2 alusel solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

§ 65

lg 4 järgi kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Hagiavalduses esitas hageja nõude laenulepingust tuleneva põhiosa võlgnevuse 6 391 euro, viivisevõlgnevuse 5 227,94 euro, intressivõlgnevuse 959,32 euro ja menetlustasu võlgnevuse 38,08 euro väljamõistmiseks. 06.05.2013 avalduse kohaselt loobus hageja intressi- ja viivisenõuetest hagi esitamiseni ning suurendas põhinõuet 12 616,34 euroni. Kostjad leidsid, et tegemist on hagi muutmisega seoses põhinõude ulatusliku suurendamisega ning keeldusid selleks nõusolekut andmast. 25.06.2013 määrusega andis kohus hagejale loa hagi muutmiseks, mistõttu lähtub kohus muudetud nõudest. Pooled vaidlevad nõude arvestuse üle. Kostjatele jääb ebaselgeks, kuidas jaotus kinnistu müügist saadud raha. Kostjate kinnistule asukohaga Põdrasambla 3 olid seatud hageja kasuks hüpoteegid. Hageja esitas kohtule 22.11.2000 hüpoteegikande muutmise lepingu (lk 128-129), mille kohaselt oli hageja kasuks varasemalt kinnistule seatud hüpoteek 302 000 krooni ning lepinguga suurendati hüpoteegisummat 975 000 kroonini. Hüpoteegiga tagati sellised võlaõiguslikest lepingutest tulenevad hageja nõuded kostjate ja AS M vastu, mille tagatises hüpoteegiga on võlaõiguslikus lepingus kokku lepitud. 13.03.2008 hüpoteegi seadmise lepinguga (lk 130-135) koormati kostjate kinnistut hageja kasuks uue hüpoteegiga summas 2 600 000 krooni. Hüpoteegiga tagati võlaõiguslikest lepingutest tulenevad hageja nõuded kostjate ja AS M vastu. Hüpoteekide kohta esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtte (lk 136-137) kostjatele kuulunud Põdrasambla 3 kinnistu kohta. Hageja ja AS M sõlmisid 13.03.2008 laenulepingu XXX(lk 86-88). Vaidlus puudub, et hageja ütles ka selle lepingu üles 07.12.2009. Hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus, kostjad on esitanud täitetoimingust teatamise kirja (lk 83), mille kohaselt on nõude suurus 3 361 006,60 krooni ehk 214 807,47 eurot. Hageja on esitanud AS-iga M sõlmitud laenulepingu operatsioonide väljavõtte (lk 138-141), mille kohaselt oli lepingu ülesütlemise ajal laenu põhiosa võlgnevus 116 527 eurot, intressivõlgnevus 7 313,02 eurot ja viivisvõlgnevus 5 337,98 eurot. Hageja on esitanud ka lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte kostjatega sõlmitud laenulepingu XXX kohta (lk 14-22). Selle kohaselt oli 07.12.2009 põhivõlgnevus 35 421,65 eurot, intressivõlgnevus 959,32 eurot, menetlustasu võlgnevus 38,08 eurot ja viivisvõlgnevus 106,27 eurot. Vastavalt kordusenampakkumise aktile (lk 29-32) müüdi 23.08.2010 kostjate kinnistu asukohaga Põdrasambla 3 hinnaga 1 900 000 krooni. Täitekulu oli 68 400 krooni (täitekulu väljamõistmise otsus koos PK AS arvega lk 84-85) ja kohtutäituri tasu 146 733,75 krooni (kohtutäituri büroo ekiri, lk 142). Seega laekus kinnistu müügist hageja nõuete katteks 1 684 866,25 krooni, mis vastas kehtinud kommertskursi (1 euro = 15,6530 krooni) kohaselt 107 638,55 eurole. Hageja selgituse kohaselt kanti kogu laekunud raha hageja ja AS M sõlmitud 13.03.2008 laenulepingu katteks. Hagiavalduses oli ekslikult märgitud, et osa rahast arvestati kostjatega 03.03.2003 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Hageja selgitust toetab AS-iga M sõlmitud laenulepingu operatsioonide väljavõte, mille kohaselt on 21.09.2010 laekunud põhivõlgnevuse katteks 107 638,6 eurot. Lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest kostjatega sõlmitud laenulepingu XXX kohta pärast täitemenetluse toimumist laekumisi ei nähtu, 22.09.2011 on märgitud summa 29 030,65, „osaliselt suletud panga poolt“ ja võlgnevus 6 391 eurot. Nimetatud kanne ei tähenda laekumist. 3 Kostjad heidavad hagejale ette, et ta on hüpoteegid kustutanud talle kasulikumas järjekorras. Kostjad on esitanud nimetatu tõendamiseks hageja e-kirja (lk 89) ning viidanud AÕS (asjaõigusseadus) § 353 lg 1, mille kohaselt kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. E-kirjas avaldab hageja, et lepingutest tulenevate nõuete kustutamise järjekord on tema otsustada. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kustutati kohtutäituri avalduse alusel mõlemad hüpoteegid 20.09.2010, vaidlust ei ole, et mõlemad hüpoteegid tagasid nii 03.03.2003 kui 13.03.2008 laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Kohus leiab, et kostjate etteheite tegelik sisu seisneb selles, milliste kohustuste katteks kinnistu müügist laekunu arvestati. Hageja selgituse kohaselt lähtus hageja

§ 88

lg 6 p 1 ja 2 sätestatust, et esimeses järjekorras loetakse täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus ning teises järjekorras kõige vähem tagatud kohustus. Mõlemad laenulepingud öeldi üles 07.12.2009. Kuna AS M kustutati 12.05.2010 registrist (äriregistri väljavõte lk 143-146), olid AS-iga M sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused hageja jaoks kõige vähem tagatud ning hageja arvestas kinnistu müügist saadu AS-iga M sõlmitud laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse katteks. Kohus leiab, et

§ 88

reguleerib olukorda, kui võlaõigusliku lepingu alusel on samal isikul erinevaid kohustusi. Olukorras, kus kinnisasi tagab nõudeid erinevate võlgnike vastu, on võlausaldajal õigus valida, millise võlgniku kohustuste katteks ta kinnistu realiseerimisest saadu arvestab, kui hüpoteegi seadmise kokkuleppes ei ole kokkulepitud teisiti. Ei 22.11.2000 hüpoteegikande muutmise lepingus ega 13.03.2008 hüpoteegi seadmise lepingus pole pooled kokku leppinud, et esimeses järjekorras tuleb kinnistu realiseerimisel saadu lugeda kostjate kohustuste katteks. Vaidlus puudub, et hüpoteegiga olid tagatud ka hageja ja AS-i M vahelisest laenulepingust tulenevad nõuded. Seega oli hagejal õigus arvestada kostjate kinnistu müügist saadu AS-iga M 13.03.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks. Kuivõrd AS M põhivõlgnevus oli 116 527 eurot ja kinnistu müügist laekus 107 638,6 eurot, siis ei olnud kinnistu müügist saadu piisav, et katta ka kostjate 03.03.2003 laenulepingust tulenevat võlgnevust. Vastavalt lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttele on laenusummast tagastamata 35 421,65 eurot. Hageja nõuab sellest 12 616,34 euro väljamõistmist. Asjaolu, et hageja nõudis alguses väiksema põhivõlgnevuse väljamõistmist, ei tee nõudearvestust ebaselgeks.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 12 616,34 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab ka nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis põhinõudelt (12 616,34 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (03.07.2012) kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad on esitanud hageja ja AS M vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingu koos lisaga (lk 9093). Kohus leiab, et nimetatud tõend ei puutu hageja ja kostja õigussuhtesse, mistõttu jätab kohus selle hindamata. 4 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 5 järgi kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Esitatud hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv täismääraga 650 eurot või soodusmäära kohaldumisel 550 eurot. Kuivõrd hageja ei esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, jätab kohus TsMS § 162 lg 5 kohaselt soodusmäärast enam tasutud osa hageja kanda ja menetluskulud ülejäänud osas, seoses hagi täieliku rahuldamisega, TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5